11 head nõuannet, mida inimeste toitlustamise puhul silmas pidada

Tõeliselt eduka sündmuse korraldamine on peen kunst. Et korraldada tasemel sündmus, on vaja mõelda kõikidele detailidele. Võtsin appi hea kolleegi Ritta Roosaare, kellega koos tõstame natuke katteloori sellelt, kuivõrd peen kunst söömisnaudingu pakkumine on.

Eesmärk annab suuna

Mõtle esmalt sellele, millise sündmusega on tegemist: kas söögipaus on seal pelgalt hetk, et kiirelt keha kinnitada; on see sündmuse kõige olulisem ja pikem osa; kas see peaks toetama omavahelist suhtlemist ja on seega üks osa sotsialiseerumisest. Nüüd saad planeerida nii toitlustuse kui ka ruumipaigutuse, mõeldes igale üksikasjale.

Külalised määravad sisu

Lastele pakume teist laadi sööki-jooki kui jahimeestele, hipidele või konverentsi seltskonnale. Astu korra külalise rolli ja mõtle, mida sa soovid laual näha; mis on see, mis nälja kustutab, ja see, mis üllatab. Kas osalejad on noored või eakamad inimesed, kas taimetoitlased või pigem ei? Kas on liikumis- või nägemispuudega või teiste erivajadustega inimesi?

Pane sihtgrupi ootused võimalikult täpselt kirja ja võimalusel kontrolli oma oletusi mõne tuttava peal. Kui toitlustamise eesmärk ja sihtgrupp on teada, siis saab juba edasi planeerida, mida, millal ja kuidas pakkuda.

11 soovitust

1. Igaühele midagi meelepärast. Selleks et tagada külaliste rahulolu, tuleb nende vajadused rahuldada ja isegi ületada, tuues lauale juurde midagi meeliülendavat, mida seal alguses ei olnud. Eelkõige Rootsi laua puhul ei ole soovitatav asja segaseks ajada ega anda sündmusel osalejatele võimalust ette teatada, mida nad söövad ja mida mitte ning millised allergiad neil on. Selline võimalus tundub esmajoones ilusa žestina, kuid lõpptulemus võib olla segadust tekitav. Pigem lisa info toitude juurde sildina, et mis on näiteks gluteeni- ja laktoosivabadest ainetest valmistatud. Erivajadustega inimesed peaksid saama võimaluse laualt endale ise sobiva toidukorra kokku panna, ilma et selleks oleks vaja eksponeerida erimenüüd.

2. Eelarve. Mõtle, millisesse eelarvesse on oluline jääda, ja tee vastavad valikud.

3. Ole loov ja mõtle eesmärgile! Kui on vaja hoida inimesed erksana, näiteks koolitusel ja strateegiapäevadel, siis väldi raskesti seeditavaid toite, valkude ja süsivesikute kombinatsiooni ja kiireid süsivesikuid. Pane rõhk köögi- ja puuviljadele ning taga, et neid oleks lihtne süüa ja serveering oleks silmale kaunis vaadata. Hoidu sellest, et küpsise- ja kommikauss on kogu aeg laual käeulatuses – ahvatlus ja emotsionaalne söömine on väga levinud, pole vaja sellele kaasa aidata.

4. Väldi laual asju, mis pudisevad-murduvad, värvivad või murravad hambad (lehttaignatooted, tükeldatud tomat leiva peal, purukook, liiga õhukesed ja suured viilud, kõva puu- ja juurvili jms). Inimestel on üldjuhul väga hea lõhnataju ja tasub vältida nt sprotte, kilusid, sibulat jms. Ära telli lauale midagi, mis värvib või hammaste vahele jääb. Väldi seda, mis on liiga suur, et korraga suhu pista, ja ei ole lõigatav.

5. Õige ajastus. Tavapäraselt tehakse valik selliselt, et osa asju on kogu aeg laual (nt vesi, puuviljad jms) ja osa tuuakse kellaajaliselt (nt hommikukohv, eelroog, lõuna- ja õhtusöök). Koosta ajaline plaan üldlevinud söögikordadega arvestades – kell 16.00 on ilmselgelt hilja lõunasööki pakkuda.

6. Kuidas? Maitseelamuse pakkumisel on olulised ka toidu kättesaamise kiirus, söömise mugavus, toidu maitse, lõhn ja välimus, värvid ja taustahelid.

7. Sildid iga toidu juurde! Sildid olgu visuaalselt ilusad ja loetavad ka prillideta. Lihasööjate ja taimetoitlaste toit peaks olema eraldi vaagnatel (parem veel, kui need on eraldi laudadel).

8. Väldi järjekordi ja segadust. Planeeri ruum ja lauad selliselt, et toidu võtmine oleks mugav ja loogiline. Rootsi lauale peaks ligi saama igast küljest ja see peaks kaetud olema peegelpildis nii keskelt kui ka diagonaalis.

9. Sööginõude ja -riistade valik on oluline, sest nendega saab luua meeleolu. Vabaõhusündmusel ei ole kerged nõud hea valik.

10. Loomulikult peab toit olema maitsev. Sellest ei piisa, et lepid toitlustajaga kokku menüü. Kui on vähegi suurem sündmus, tee proovisöömine.

11. Taustamuusika on hea, nõude kolin ei käi asja juurde! Kui soovid, et inimesed sööksid kiiresti, vali tempokas muusika; kui söömise jaoks on palju aega, siis aeglane ja rahulik. Vaata, et toitlustaja paneks veekannu ja alustaldriku vahele salvrätiku – nõud ei tohiks koliseda.

On hea, kui juhina teame, mida soovime, ja oskame ette anda kriteeriumid, millele meie korraldatav sündmus, sh sündmusel toimuv toitlustamine, peaks vastama. On ettevõtteid, kes tellivad väga täpselt laudade asetuse, laua planeeringu ja läbimõeldud menüü, kuid sündmuspaika jõudes leiavad eest ebameeldiva üllatuse – paigutus on selline, et tekivad järjekorrad, puudub mugavus, kulub palju aega, söökide nimetus oli üks, laual on aga hoopis midagi muud. Et sellist olukorda ennetada, lepitakse suuremate sündmuste korraldamisel tellija ja sündmuse koordinaatori ja/või toitlustaja esindajaga reeglina kokku eelkohtumine.