Ajujahi ristiisa Mart Maasik: lennukad mõtted jõudsid Stockholmi!

 

Eesti suurim äriideede konkurss Ajujaht stardib tänavu sügisel juba 11. korda. Saate ristiisa Mart Maasik soovib, et Ajujahi-laadse, julge ja ambitsioonika mõtteviisi võtaksid üle ka Eesti staažikamad väikefirmad. Juba poolteist aastat korraldab ta SEB grupi innovatsioonijuhina nn ajujahti ka Stockholmis. Mardiga rääkis juttu Eva Pärtel.

Ajujahi žüriist on aastate jooksul läbi käinud mitmeid nimekaid ettevõtjaid, kuid alati on hindajate laua taga istet võtnud Mart Maasik. Paljud ei tea, et Ajujahi kontseptsioon, sh Ajujahi nimi pärineb tema sulest. Tollases Eesti Ühispangas 2004. aastal väikeste ja keskmiste ettevõtete osakonda juhtides tuli tema tiim mõttele, et Eestis võiks olla üleriigiline ettevõtluskonkurss, mis innustaks inimesi ettevõtjaks hakkama. Uusi ettevõtjaid oli siis Eestis napilt ning Maasik teadis omast ettevõtja kogemusest, et kusagilt väga abi saada ei ole. EstBan, Garage48 jms olid siis veel asutamata. Täiesti juhtumisi mõtles ka riik siis ettevõtluskonkursi peale ning kuulutas välja riigihanke, millest väljus võitjana Maasiku tiim ehk Eesti Ühispanga ja konsultatsioonifirma BDA pakkumine. Ja aastal 2007 sündiski esimene Ajujaht.

Maasik ongi omade seas välja teeninud Ajujahi ristiisa hüüdnime. Ta meenutab, et programmi eesmärk on olnud algusest peale edulugude rääkimine: pankurid ja riik võivad ju teoorias kui tahes ilusti rääkida, et hakake ettevõtjaks, ettevõtja elu on põnev, kuid kõige usutavamalt kõlab see siiski ettevõtjate endi suust. Ajujaht konstrueeriti kui turvaline vihmavari: tule ja katseta, tööta oma ideega, formuleeri see ja siis saad otsustada, kas hakkad asjaga päriselt pihta. Esimesel aastal saadi napilt – suure pingutusega ja viimasel hetkel – kokku 100 ideed. Tuntus ja teadlikkus Ajujahist võttis aega 5-6 aastat.

Latt iga aastaga kõrgem

Viimased viis aastat on Ajujahi sisuprogrammi eest vastutanud Civitta, turunduse- ja kommunikatsiooniga tegeleb JLP kommunikatsioonibüroo. Kuigi tänapäeval ei kannata Ajujaht osalejate ega ideede puuduse all, küsivad korraldajad igal aastal siiski kriitiliselt, kas ikka jätkame. Oponentide põhiargument on see, et idufirmadel on välja kujunenud lausa oma infrastruktuur: lihtsalt minge ja hakake pihta, milleks riik veel panustama peaks. Maasik on nõus, et Eestis ongi terve ports ettevõtjaid, kes saavad ettevõtte loomisega ka ilma Ajujahita hakkama. Samas on ta seda meelt, et on palju neid, kes vajavad Ajujahi moodi mugavat sisenemispunkti. Või lihtsalt innustust: Ajujahist on läbi käinud 4000 tiimi, aga suur mõju on ka televäljundil. Näed telekast, kuidas naaber või sinuga sarnane inimene tuleb ja viib oma idee ellu. Kui juba nemad tegid, äkki saan siis mina ka sellega hakkama? Maasik teab, et see samm on inimesele mugavustsoonist välja astumine. „Kuidas nad selle teadmatuse ja määramatuse sees hakkama saavad, seda on keeruline ette näha,” räägib ta.

Algselt oli Ajujaht pigem üliõpilaste konkurss, ent nüüdseks on juba kolmandik ajujahtijatest teatud ettevõtlus- ning töö- ja elukogemusega. „Nad teavad, et ette võetud teekond ei ole lihtne, see on huvitav ja hirmuäratav ning nad ei anna alla,” on Maasik vanemate osalejate puhul märganud. Ajujahis osalejate tase läheb Maasiku sõnul aasta-aastalt sisukamaks. Uued tulijad vaatavad eelmise hooaja saates osalenuid ja nendest tuleb ju parem olla! Maasik rõõmustab, et Ajujahis domineerivad ettevõtjad, kelle eesmärk on luua rahvusvaheline äri. „3–4 aastat tagasi ei näinud me neid Ajujahil, 5–6 aastat tagasi ei julgenud nendest isegi unistada,” meenutab ta. See on märk mõtteviisist, et ettevõte tuleb üles ehitada rahvusvahelise potentsiaaliga kohe algusest, siis suudad ellu jääda ka Eestis. „Koduturul olemine võib olla lühiajaliselt hea plaan, aga kui keegi teine ehitab rahvusvahelist ettevõtet, ei ole tal mingi probleem ka koduturg ära võtta,” teab Maasik.

Startup’indus heal järjel

Maasik meenutab, et kui tema 16 aastat tagasi panka tööle tuli, oli see kõige prestiižsem valik. Tänaste noorte jaoks on selleks aga idufirma tegemine. Ettevõtet on lihtsam alustada kui kunagi varem, aga ka ellu jääda on keerulisem. Eesti idufirmade õnnestumise määr on samas kõvasti kõrgem kui Euroopas ja USAs, mida Maasik seletab meie pragmaatilisuse ja ratsionaalsusega. Idufirmadel läheb hästi, kuid Maasiku murekohaks on pikaealised, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes ei julge suuri muudatusi ette võtta. Kuigi peaksid.

Peamine ohutegur on nende jaoks see, et turule sisenevad rahvusvahelised ettevõtted, kes teevad tänu uutele tehnoloogiatele asju paremini ja efektiivsemalt. Suuresti on nende areng kinni mõtteviisis. „Mõeldakse, kuidas teha äri 10% paremaks, samal ajal kui idufirmad mõtlevad, kuidas äri 10 korda paremaks teha!” Maasiku sõnul oleks neil ettevõtetel väga palju õppida idufirmade mõtteviisist, mida iseloomustab julgus ja ambitsioonikus. Eesti probleem on Maasiku hinnangul ka avatuse puudumine, mistõttu kannatab ettevõtete vaheline koostöö. „Stockholmis näen, kui toetavad inimesed teineteise suhtes on, teadmata, kuhu see kõik välja viib. Meil napib seda,” räägib Maasik. Avatuses nähakse hirmu, kardetakse, et keegi tuleb minu mängumaale või siis seda, et idee pihta pannakse. Samas rõõmustab Maasik, et näiteks Ajujahi seltskond enam nii ei arva. Seal saadakse aru, et ellu viimata idee väärtus on null. „Kui juba üks idee tuli, on suur tõenäosus, et tuleb ka teine idee. Seega harjutad ennast mõtlema õiges suunas. Kui jääd aga ühte ideed armastama, siis hoiad seda sahtlis ja sinus ei toimu ka arengut,” räägib Maasik. Koostöö, jagamine ja avatus – need märksõnad iseloomustavad Maasiku hinnangul juba tänaseid noori ettevõtjaid, kuid ei ole jõudnud valdava osa tegutsevate ettevõteteni.

Ajujaht põrutas Stockholmi

Ajujaht on Maasikut palju ka tema enda töös ja karjääris kaasa aidanud. Olla n-ö päris elule lähedal, panna uue ettevõtte sünnil käed külge – Maasik hindab seda kogemust väga, sest sellist ei hangi ei targast raamatust ega teooriatunnist. Ka Maasiku pangatöö on pikalt olnud seotud uute ettevõtete ja innovatsiooni teemaga. Baltikumis innovatsiooni valdkonda juhtinud Maasik edutati 1,5 aasta eest sama tööga grupi tasandile – SEB grupi innovatsioonijuhina on tema roll panna 15 000 töötajat ettevõtja moodi mõtlema ja tegutsema.

Maasiku tiim on Stockholmis käima pannud innovatsioonipäevad, millel saab osaleda iga SEB grupi töötaja. Seal saavad nad 60 sekundi jooksul esitleda oma ideed, mida nad soovivad pangas ellu viia. Ühtlasi kutsutakse üles ideega liituma, et siis tiim moodustada. Päeva jooksul arendatakse ideed edasi ning õhtuks valib žürii välja need meeskonnad, kes pääsevad 12 nädalaks innovatsioonilaborisse, et seal oma ideed ellu viia. Mõistagi peavad kõik ideed olema seotud SEB panga ja tema klientidega. 50 projektist 15 on juba ellu viidud. Näiteks: kuidas digitaalselt SEB panga kliendiks hakata, ilma et pangakontorit külastad, või kuidas klient saab uue kodu otsingul virtuaalreaalsuse abil kohapeal käimata objektidega tutvuda ja samas laenutaotlust küsida.

Maasiku jaoks on aga veelgi olulisem suurem pilt. „Olen uurinud, kas inimesed, kes tulevad innovatsioonilaborisse, kasutavad neid oskusi ka oma igapäevatöös. 93% ütlevad, et jah!” Maasiku meelest ei peaks innovatsioon juhtuma ainult laboris – see ei peaks olema eraldiseisev üksus. Innovatsioonilaboris osalenud on SEBs nagu Trooja hobused, kirjeldab ta. Nad saavad 12 nädalaga korraliku programmi, lähevad oma töökohta tagasi – väliselt on kõik sama, aga toimunud on sisemine muutus. Nii muutub organisatsioon rohujuure tasandilt, mitte tippjuhtkonna ette kirjutatud mudeli järgi.

Kuna panganduses on väga tähtsad traditsioonid ja regulatsioon, on SEB hoolikalt mõelnud ka innovatsiooniprogrammi riskide maandamisele. Seetõttu valitigi katsetamiseks-proovimiseks eraldiseisev koht Epicenter, mis asub Stockholmi kesklinnas ja kus jagatakse pinda koos 300 teise ettevõttega, sh Spotify, IBMi, Coca-Cola, Telenori, Electroluxi jpt. Koos moodustatakse startup’i kommuun, kus teineteiselt õpitakse ning jagatakse kogemusi.

Kas pangas on ka palju neid, kes ei taha innovatsioonist kuuldagi?

Muutustele vastuseisjaid on alati, kuid Maasikule meeldib nende argumendid ära kuulata. „Kui tahad klienti uurida, siis keskpäraseid kliente kuulates ei õpi väga palju. Õpid just ekstreemsusi kuulates. Ma pean väga lugu nendest, kes ütlevad, et mis innovatsioon, lõpetage ära. Neil on sellele oma seletus,” jagab Maasik omaenda mõttelaadi.

Nii nagu Ajujahis osalejad inspireerivad teisi eestimaalasi ettevõtjaks hakkama, innustavad ka innovatsioonilaboris käinud SEB inimesed teisi pangatöötajaid. Kõige paremad uue mõtteviisi reklaamijad ongi need, kes ise laboris osalenud. Samamoodi nagu Ajujahis, räägivad ka SEB innovatsiooniprogrammis osalejad, et esimest sammu on ebamugav teha. „Innovatsiooniteekond on tee teadmatusse ja enamikule on see hirmuäratav. See ongi raske, tulebki palju tööd teha ja paljud kukuvad ka läbi. Aga kui näen inimesi, kes tulid, tegid ja muutsid, siis on see inimestele kõige julgustavam,” räägib Maasik, lisades, et see motiveerib ka teda ennast ja paneb silmad särama. Ja mitte ainult teda ennast: SEB innovatsioonipäeva žürii on panga tippjuhtkond – nemadki on tänulikud, et näevad neid talente, keda nad muidu ei näeks. Pangas on tõesti palju kasutamata potentsiaali, nii nagu igas ettevõttes ja inimeses teab Maasik.

***

Kes on Mart Maasik?

• Maasikust sai ettevõtja juba keskkoolis, mil ta lükkas Junior Achievementi abiga käima õpilasfirma, mis trükkis T-särkidele pilte.
• Tallinna tehnikaülikooli päevil oli Maasik tuleohutuse ja turvaäri Tamrex üks asutajatest.
• Maasiku hobiks oli ülikooli ajal suusareisidel käimine. Kuna endal vaba raha selleks polnud, hakkas ta sõpradega korraldama lumelaua- ja suusareise Austriasse, Slovakkiasse ja Gruusiasse.
• 2001 liitus Mart Maasik SEBga (tollane Eesti Ühispank) ja temast sai turunduse projektijuht väikese ja keskmise suuruse ettevõtete alal.
• 2007 edutati Maasik SEB äriarenduse üksuse juhiks ning 2013 innovatsioonijuhiks Baltikumis.
• aasta detsembris kolis Maasik Stockholmi, et võtta üle kogu SEB grupi innovatsioonijuhtimine.

***

Miks peaks Ajujahil osalema?

1. Oma idee testimine. Sa ei pea kohe turule minema ega suuri investeeringuid tegema. Saad esimese testi kätte ilma, et millegagi väga riskiks.
2. Ärivõrgustiku loomine. Ajujahis aitavad sind nimekad mentorid. Kui oled Ajujahis osalenud, on lihtsam ka teiste ettevõtjate ja mentoritega jutule saada.
3. Tähelepanu ja distsipliin. Teleformaat loob eeldused saada tuntust ja kriitilist massi kliente. Teisalt kohustab saade oma lubadusi ellu viima. Kui teed oma ettevõtet kodus nurgas, leiad vabandusi, miks ühte või teist mitte teha. Kiirendus ideest ellu viidud ettevõtmisele on päris suur.

***

Ajujaht numbrites:

• Ajujahile on kokku esitatud 4145 ideed.
• Ühe idee taga on keskmiselt 2–2,5 tiimiliiget, mis tähendab, et Ajujahil on osalenud umbes 10 000 inimest. Osalejaid on põhikooli õpilastest pensionärideni.
• Ajujahi meeskonnad on tänaseks saanud investoritelt rohkem kui 33,8 miljonit eurot (eesotsas Taxify, Click & Grow ja GoWorkaBitiga).

***

Kas Ajujaht tasub end ära? Vaatame numbreid

• Võrreldes seda, kui suur on Ajujahist läbi käinud ettevõtete maksutulu riigile vs kui suured on riigi kulud, on Maasiku sõnul tegu positiivse investeerimistootlusega riigi jaoks.
• aasta I poolaastal oli 50 Ajujahi vilistlasettevõtte konsolideeritud käive 12,35mln€.
• aasta I poolaastal maksid 50 Ajujahi vilistlasettevõtet 1,58mln€ riiklikke makse.
• aasta I poolaastal töötas 50 Ajujahi vilistlasettevõttes 253 töötajat
• Ajujahi riigieelarveline kulu ühe hooaja kohta on 287 533 eurot (viimase kolme aasta keskmine), millele lisandub ka EASi asjaajamine ja personalikulu.

Allikad: Eesti Maksu-ja Tolliamet, Ajujahi korraldusmeeskond

***

Ajujahi korraldajad – kes nad on?

Ajujahti korraldab era- ja avaliku sektori organisatsioonide konsortsium. Projekti ellukutsuja on EAS. Ajujaht on rahastatud Euroopa regionaalarengu fondi poolt. Projekti sisuprogrammi eest vastutab Civitta, turunduse- ja kommunikatsiooni eest JLP kommunikatsioonibüroo ning telesaadet korraldab ERR.

Ajujaht ei tugine pelgalt riigieelarvelisele tulule. Rohkem kui 20 protsenti Ajujahi iga-aastasest eelarvest kogutakse toetajatelt. Toetajad panustavad ka Ajujahi sisulisse korraldamisse ning ideede hindamisse. Ajujahi peatoetaja on SEB Eesti ning suurtoetaja Elisa Eesti. Olulise panuse Ajujahi toimimisse annavad ka Elering, Levira, Nasdaq, Pärnu linn, Tallinna linn, Tartu loomemajanduskeskus, Tartu linn, Tehnopol, Viimsi vald, Võrumaa arenguagentuur ja Ülemiste City.