Arno Kolk: Eestis on ajud ja kogemused saada hinnatud tööstusriigiks

Ajalooliselt on Eesti elektroonikasektor sama vana kui mujal maailmas. 1907. aastal hakati siin tootma telefone, 1920. aastail raadioid ning ka nõukogude ajal oli meie elektroonikatööstus väga tugeval tasemel. Täna luuakse Eestis tarkvara ja elektroonikaseadmeid nii kosmoselaevadele, lennukitele kui ka tootmisliinidele ning kahtlemata on meil olemas oskused ning teadmised luua allhanke kõrval ka kvaliteetseid valmistooteid. Kuidas sinnani jõuda? Oma mõtteid jagab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk, keda küsitles Inseneeria kaasautor Gerli Ramler.

„Eestis toodetakse tipptasemel elektroonikat, automaatikat ja infotehnoloogiat, olemas on kvaliteetne metalli-, plasti- ja puidutööstus, kuid enamik ettevõtteid viivad oma toodangu riigist kuhugi mujale, kus sageli needsamad detailid omavahel kokku pannakse ning kust need seejärel Eestisse valmistoodanguna tagasi jõuavad,“ selgitab Kolk.

„Peame hakkama mõtlema, kuidas oma toodangule rohkem lisaväärtust anda ning selleks on vaja kõigi tööstus- ja tootmissektorite koostööd. Iga tootmise tõeline väärtus sünnib sellest, kui teha tihedat koostööd muu sektoriga – see aitab muuta tooteid targemaks, tootmistegevust efektiivsemaks, kasutada erinevaid võimalusi ja lähenemisi nagu Tööstus 4.0 ning liikuda väärtusahelas ülespoole.“

Näiteks laevaehitus – Eestis ehitatakse laevu, millele pannakse peale Tšehhis toodetud elektroonika. Miks kasutada laevanduses allhanget riigist, kus pole isegi merd, kui samahästi võiks kõik vajaliku toota Eestis kohapeal? Väga head näited seevastu on näiteks Cleveroni pakimasinad ja Favori elektrilised võrrid, kus Eesti disain, elektroonika ja tootmine töötavad käsikäes. Muide, ka raadiotööstus on tänases Eestis täiesti olemas, kuigi mitte omaette tootena, sest kohalik vannitootja Balteco tellib oma saunadesse ja mullivannidesse integreeritud helikandjad siinselt tootmisteenuse pakkujalt.

„Kahjuks on täna olukord nii, et meie teadlased teevad artikleid ja panustavad Euroopa projektidesse, insenerifirmad müüvad arendustöid ja tehased allhankeminuteid välja, kuid sünergiat sellest Eesti jaoks ei tule. Kui uuritakse asju, mida kohalikul turul ei saa kasutada ning õpetatakse asju, mida meil vaja pole, siis on ju midagi valesti?“ küsib Arno Kolk, kes on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika erialal, töötanud ülikoolis, insenerifirmas ning 15 aastat Elcoteqis ja kogunud kogemusi töötades erinevates Euroopa ja Aasia riikides.

Esmalt tuleb pälvida noorte huvi

Täna võib öelda, et Eesti ettevõtted kasvavad kenasti, kuid pigem on keerukas ülesanne uute erialainimeste leidmine. Kolk nendib, et rääkides Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste koolide esindajatega on põhiline mure see, et õpetamiseks peab olema inimesi, keda koolitada. Pahatihti aga napib huvilisi nii elektroonika vallas kui ka muudel tehnilistel aladel, mis tähendab, et vaja oleks tõsta tööstussektori mainet noorte seas. „Väga heaks näiteks selles vallas on robotite ehitamise võistlus Robotex ning hackathonid ehk lühikese ajalimiidiga üritused, kus inimesed töötavad meeskondadena mingite projektide kallal. Samuti robootikatunnid koolides. Lisaks oleks vaja kummutada vanast ajast pärit ettekujutlust, et tööstus on midagi räpast ja musta, sest kui aus olla, on ainult väheste inimeste kodud nii puhtad kui elektroonikatehased.“

Ta lisab, et tööstuse maine ja tuntusega peab tegelema nii Eestis kohapeal kui ka maailmamastaabis. See ei ole juhus, et Eesti tööstusest valdav osa läheb ekspordiks, vaid see põhineb millelgi olulisel: meie tööstuslikul ajalool, traditsioonidel, kvaliteedil, nutikusel. Samuti annab tööstus tööd ligi viiendikule meie inimestest ning on meie võimaluseks elatustaseme poolest arenenud riikidele järele jõuda. „Maailma rikkamad riigid on kas nafta- või tööstusriigid. Naftat meil pole, seega jääb tööstus,“ ütleb Kolk, märkides, et paljureklaamitud ja populaarne infotehnoloogia on samuti tore ala, kuid pigem toetav sektor teistele valdkondadele.

Eestis on palju insenerifirmasid, kes püüavad kasvada, aga peavad olude sunnil tegema väikese meeskonnaga suuri asju. Enamik maailma tööstusriike imestavad, kuidas on nii väikeste tiimidega võimalik teha nii suuri projekte – ka see näitab eestlaste võimekust. „Kui meie inseneriõpe on täna juba väga heal tasemel, siis veidi vaeslapseossa on jäänud tootmistehnoloogide õpe,“ nendib Kolk. „Tootmine on väga praktiline ala, mida meil õpetatakse liiga teoreetiliselt. Elu küll õpetab katse-eksitusmeetodil tegutsema, kuid see toimub ju tehastes alati millegi arvelt.“

Sestap on oluline ka erialaliitude koostöö ülikoolide ja kutsekoolidega. Eesti Elektroonikatööstuse Liit lööb aktiivselt kaasa kutsestandardite ning õppeasutuste õppekavade loomisel.

Igale ettevõttele on alati põnevaks väljakutseks klientide leidmine. Selles suhtes on Kolki sõnul rõõm täheldada sünergiat, kui Saksamaa ja Rootsi suurtele tööstusmessidele minnakse välja ühisstendidega, sest koos on meie sektorit lihtsam ja soodsam reklaamida. Ühest küljest on oluline ennast näidata ja teisi vaadata, kuid väga oluline on ka ettevõtete omavaheline suhtlus ning sünergia.

Viimastel aastatel on palju juttu olnud sellest, kuidas Eesti on tõestanud end eduka kosmoseagentuuri liikmena, mõeldes välja ja tootes väga keerukat kosmosetehnoloogiat, mille abil on saadud agentuurilt kasulikke lepinguid, mis omakorda toob riiki raha. „Meie tulevik on tihe koostöö, kuigi kahjuks riiklikes arengukavades tööstust väga silma ei paista, vaid pigem rõhutakse loodusturismile,“ ütleb Kolk, vihjates Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hiljutisele Eesti uue kaubamärgi kontseptsiooni kampaaniale. „Ärge saage valesti aru – mulle meeldib väga loodus, aga keerukas on soode ja rabade baasil kutsuda inimesi siia investeerima, sest sealt ei oskaks keegi kõrgtehnoloogilist tehast otsida! Seega peamegi ise tegema rohkem koostööd ja end läbi tegude ning toodete tõestama.“

Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja ekspordiklaster ESTRONICS

Eesti Elektroonikatööstuse Liit asutati 2010. aastal ning täna kuulub sinna 50 liiget alates elektroonika tootjatest, remontijatest ja arendajatest kuni komponentide ja seadmete maaletoojate, tööjõurendi ettevõtete ja koolideni. Liit koondab kõiki väärtusahelasse kuuluvaid ettevõtteid, kes saaksid kogemusi vahetada ning koostööd teha. Liidu eesmärk on muuta maailma ühe kiiremini areneva tööstussektori Eestis tegutsevate ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste koostöö sisulisemaks, et tagada sektori konkurentsivõime.

Eelmise aasta jaanuaris alustas Eesti Elektroonikatööstuse Liidu eestvedamisel tööd targa elektroonika ekspordiklaster ESTRONICS, mille eesmärk on ühistegevustega aidata Eesti elektroonikaettevõtetel arendada välja uusi tooteid ja teenuseid ning siseneda nendega välisturgudele. ESTRONICS koosneb täna 18 partnerist, kelle hulgas on 13 ettevõtet, kolm teadusasutust ja kaks erialaliitu. Klastri tegevusi kaasrahastatakse EAS-i klastrite programmist.