BRICO 2017 : Tehnikakõrgkooli tudengid esikolmikus!

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengite korraldatatud rahvusvahelise terassildade projekteerimise ja valmistamise võistlusel BRICO 2017 võidutses Poola Białystoki Tehnikaülikooli võistkond BriCojones. Lisaks mahtusid esikolmikusse Tallinna Tehnikakõrgkooli tiim TTK Masinaehitus ning võistkond CROnstruction Zagrebi ülikoolist Horvaatiast, kirjutab Inseneeria peatoimetaja Mari Kamps.

Kokku osales 14 neljaliikmelist võistkonda, kellest kuus olid Poolast, kaks Eestist ja Lätist ning ühe meeskonnaga olid esindatud Itaalia, Rootsi, Ungari ja Horvaatia. ” Üritus läks väga hästi, tagasiside oli hea ja meil endal sujus samuti kõik plaanipäraselt,” kinnitas korraldustiimi liige Egert Eist.

“Võistlus läks tõesti hästi, ilmaga vedas taas ja korraldusliku poole pealt sujus ka – ükski asi väga hullult ajakavast üle ei läinud,” rääkis Kaarel Siim, kel tagataskust võtta BRICO 2016 korraldamise kogemus.  “Koormamine läks umbes 30 minutit üle ja see oli kardetust vähem, oleks võinud palju hullemini minna.”

Erinevalt eelmisest aastast, mil BRICO toimus esimest korda ja kui koormamist viidi läbi ühekaupa, tehti seda nüüd kahel kohal korraga.

Välistudengitelt saadud suusõnaline tagasiside on positiivne, ka Facebooki postituste järgi  jäid osaleja rahule. “Täpsema tagasiside osalejatelt saame natuke hiljem e-posti vahendusel,” lisas Kaarel.

Visuaalne erilisus  

Neljaliikmelised võistkonnad pidid projekteerima ja valmistama 5meetrise sildega terassilla mudeli. Silla elementide maksimaalne pikkus võis olla 1,2 meetrit ja sild pidi taluma kuni 1000 kilogrammist koormust. Mudel pidi olema kerge, tugev ja lihtsalt monteeritav ning samas ilusa ja originaalse välimusega. Sarnased olid nõuded ka mullu, kuid tänavused sillad olid visuaali poolest eelmise aasta omadest täiesti erinevad.

Põneva kuju poolest tõusis esile Università Politecnica delle Marche (Itaalia) võistkonna Fusion Team sild. “Alguses tunduski pigem arhitekti looming, kuid tegelikult olid neil kõik kaared välja arvutatud,” jutustas Egert.

“Alguses mõtlesime, et jätame selle koormamisel viimaseks. Kui sild sai raami külge kinni, hakkas see ka ilusti tööle ning oli täitsa hea,” meenutas Kaarel. “Silla kaare eriline kuju on seotud konkreetse parameetrilise võrrandiga, jutustasid itaallased ise. ”

Itaalia saigi esteetikaauhinna, mille järele nad ilmselt olidki tulnud. “Kuid koormamisel vajus see küllaltki palju läbi, samuti oli kokkupaneku aeg keskmisest aeglasem (37 minutit),” loetles Kaarel itaallaste silla nõrku külgi.

Võistluse mitmekesisuse eest kiitis korraldajatele TTÜ emeriitprofessor Siim Idnurm.  “Kui valmistasime võistlust  ette ja panime mõtteid paika, siis üheks sooviks oli teha sellised reeglid, mis võimaldaks võimalikult mitmekesiseid sillalahendusi, mis kõik oleks ka konkurentsivõimelised. Näiteks Türgis oli veel mõned aastat tagasi tingimus, et silla jalad on lahtised. See lähteülesandes  olnud nõue tingis selle, et aasta aastalt tuldi võistlema samasuguste sildadega. Ainuke loogiline disain, mis seal töötas, oli seotud kaarega lahendus. Kui silla jalad on fikseeritud, saab fantaasiale voli anda,“ jutustas Kaarel.

Tase tugevneb

Võistluse tase oli tugevam kui mullu. “Sillad olid kohati päris muljetavaldavad, siire oli miinimumi lähedane (üks Läti sild),” lisas Egert.

“Eelmise aastaga võrreldes oli edasiminek täiesti olemas. Natuke mängib rolli ka see, et koormamisel on juhuslikkust sees. Koormus on nimelt jagatud kaheks osaks: üks on silde keskel (750 kilo), kuid ülejäänud 250 kilo on selline, mille asukoha loosime,” jutustas Kaarel. “Ta võib juhtuda silde keskpunktile lähemale, kuid võib olla hoopis tugedele lähemal. Sel aastal oli koormus tugedele lähemal, mis on kergem kui see, kui on keskpunktile lähemal.”

Näiteks eelmise aasta võitja (Varssavi Tehnikaülikooli meeskond Dimensionless) sild oli 20-25 kilo kergem, kuid vajus vähem läbi kui mullu. „Poola tiim oli ka tänavu kõige tugevam, kuid kahjuks tuli neile määrata trahv, mis kukutas nad esimeselt kohalt seitsmendaks,” selgitas Kaarel. “Nad olid teistest tegelikult peajagu üle.“

Nutikate poolakate trahvi põhjuseks oli pahuksisseminek geomeetriaga. Egerti selgitusel oli meeskonna Dimensionless sillateki kõrgus maksimaalsest lubatust 4 sentimeetrit kõrgem. “Seal ei saanud musta valgeks rääkida. Eksimusele juhtisid ka teised tiimid tähelepanu, mistõttu tuli anda neile trahvipunkte,” lisas Kaarel .

Poola meeskonna sild oli muu hulgas ka väga värvikas. “Nad võtsid tugevusarvutuse mudelist värvid koormusastme järgi – punane on kõige rohkem koormatud jupp, roheline kõige vähem,” jutustas Kaarel.

Esikolmikusse jõudnud Tallinna Tehnikakõrgkooli meeskonna TTK Masinaehitus silda kiidavad mõlemad korraldaja. “See sild astus keerukuse suunas sammu edasi. Nad olid laserlõikusega elemente teinud, optimeerinud. Sõlmed olid väga hästi läbi mõeldud,” rääkis Kaarel. “Sild oli väga ilus, väga kvaliteetne ja lisaks pulbervärviga värvitud.”

“Võistluse ajal öeldi, et kuna tase pidevalt tõuseb, siis arvatavasti on BRICO tulevik laserlõigatud sillad, ” rääkis Egert. “Selle abil saab optimeerida viimaseid gramme,” selgitas Kaarel.

TTÜ roosa sild 

Kui eelmisel aastal TTÜst ühtegi võistkonda polnud, siis tänavu oli korraldajakool kindlalt esindatud. Neljaliikmelisse tiimi kuulusid Lauri Rauk, Ingrid Lepik, Risto Häelme ja Ralf Makienko. „Meile reklaamiti võistlust ehitusmehaanika tunnis ja nii otsustasimegi osaleda. Sellist õppejõudu, kes oleks meiega kõik etapid läbi käinud, polnud. Tegime oma asja  nullist ise valmis.  Alles sõlmelahendusi läksime õppejõududega arutama,“ rääkis Lauri Rauk.

Projekt esitati 16. jaanuariks ja siis toimus vahehindamine.“Enne seda kuupäeva polnud me kellegagi eriti konsulteerinud,“ kinnitas Ingrid Lepik. „Pärast seda läksime emeriitprofessor Siim Idnurme juurde ja tema hakkas siis meie mentoriks. Tänu temale hakkasime lõpus oma silda katsetama ja koormama,“ lisas Lauri. „Näitasime ka kahele ehitusmehaanika õppejõule Andrus Räämetile ja Aleksander Klausonile. Lisaks pinnasemahaanika õppejõule, kes võttis arvutusmudeli ette ja vaatas selle üle.“

„Visuaalselt on sillad hästi erinevad,“ tõdes Lauri ja lisas, et nende oma, mille vastavalt projektile tegi valmis Viljandi Metall, oli liiga klassikaline.

“Võistkond oli läinud kõige tugevama lahenduse peale  – see oli kaarsild, tugeva sõrestikprofiilist tekiga,” rääkis Egert Eist.

Ka Kaarli sõnul oli TTÜ sild äärmiselt loogiline, miinusena tõi ta esile liiga suurt kaalu. “Kui sa esimest korda lähed võistlusele, siis sa võib-olla ei tunneta, kui palju see kaal mõjutab. (TTÜ sild oli 78 kilo, võrdluseks üldvõitjaks tulnud BriCojonesi silla 58 kilo). Kaal on punktiarvestuses väga tähtis osa. ”

Mida toob tulevik? 

Välistudengite huvi TTÜ tudengite korraldatava sillavõistluse vastu on väga elav, mitmed tegid juttu juba järgmise aasta võistusest. “Võistlus toimub kindlasti ka 2018, kuid eks me vaata, mis võtmes ja  kuidas vastutusala jaguneb,” jutustas Kaarel. “BRICO on respekti küsimus ja väga hea võimalus end Euroopasse reklaamida. ”

Asjaosaliste jaoks oli äärmiseltpõnev vaadata, mida teised oskavad ja suudavad.”TTK kapten Stewen Naano rääkis, et inspireeriv on näha, et kokku tulevad noored, kes on sama põnevil või sama sügavalt teemas sees ja keda huvitab, kuidas teha sild kergeks ja vastupidavaks. Äge on, et võistlustele tulevad need, kes tahavad teha maailmatasemel asja,” vahendas Kaarel. “Stewen on meie üks alustalasid. Praegu ta küll lõpetab kooli, kuid läheb seejärel Erasmuse programmi raames Leetu. Ta lubas raudselt järgmisel aastal tagasi tulla. Lisaks ka leedukatele võistlust promoda.”

Rahvusvahelne sillavõistlus ei pääse mööda sponsoritest. “MARU on äge ettevõte! Nemad aitasid meid ka mullu. Tänavu olid nad meie peasponsoriks ettevõtete hulgas ja seetõttu said nad oma nimele ühe eriauhinna. Ja kindlasti ei ole vähemtähtsad meie teised sponsorid, kelleta oleks võistluse korraldamine väga keerukaks osutunud. Aitäh teile MEC, KiirWarren.KL, Lemminkäinen  ja Lehe!“ kiitis Kaarel.