BRICO 2019: Poola-Eesti-Leedu maavõistlus

Tallinna Tehnikaülikooli tudengite korraldatav terassildade projekteerimise ja valmistamise võistlus BRICO toob Tallinnasse Poola, Eesti ja Leedu tehnikatudengid. Kokku astub võistlustulle üheksa meeskonda. Järjekorras neljas rahvusvaheline sillavõistlus toimub 13.– 17. mail.

Tänavu näeb võistlemas kuut Poola, kahte Eesti (Team Lovers ja Hexagon) ja üht Leedu meeskonda. „Eestit esindavad meeskonnad on mõlemad Tallinna Tehnikaülikoolist. Tiimide liikmed aga kõik inseneriteaduskonnast,“ rääkis projekti koordinaator Karl Sachris.

Tegelikult registreerus tänavu 11 meeskonda, kuid erinevatel põhjusetel pidi loobuma Rootsi tiim ja üks Poola meeskond. „Rootslased ei suutnud leida sillale tootjat, meeskonnal Pandas (Poola) kadus aga ülikooli tugi ära,“ selgitab ta.

Kerttu Volk (Hexagon) rääkis oma võistkonda tutvustades, et tema koos Martti Tulevi ja Mihkel Kasega on teedeehituse ning neljas liige Sander Kulp elektroenergeetika erialalt.

„Team Loversis on Anni Evard ja Jürgen Tammepärg (ehitiste projekteerimine) ning Paul Nael (küte ja ventilatsioon). Ka juhendaja Kristina Volkova õpib ehitiste projekteerimise erialal,“ tutvustas meeskonda tootearendust õppiv Henri Palm.

Leedust tuleb Kaunase Tehnoloogiaülikooli tiim KTU Bulls, kelle juhendajaks on samas õppiv eestlane Stewen Naano, kes kaks esimest aastat võistles Tallinna Tehnikakõrgkooli meeskonnas. Mullu oli ta teise koha saanud KTU Bullsi kapten.

Sillad ja abijõud

Juhendajatest ja innustajatest rääkides lipsab tudengite jutust korduvalt läbi nimi Idnurm. „Võistluse edukast toimumisest on huvitatud nii emeriitprofessor Siim Idnurm, kui ka tema professorist poeg Juhan Idnurm,“ nentis ka Karl.

Tudengid võivad terassilla ise valmis teha, aga võivad selle ka vastavalt enda tehtud joonistele tellida. „Meie tegime silla ise valmis. Saime sponsoritelt lehtmaterjali ja ise siinsamas tehnikaülikooli töökojas keevitame, lõikame ja puurime,“ ütles Henri ja lisas, et metalli ja lõikusteenusega aitasid Maru Metall ja MetEST Metall OÜ.

„Tegime sellise Exceli tabeli, kus arvutasime, et meie silla mass oleks 80 kilo. Tegime mudelid arvutis, lisaks arvutasime läbi siirded. Tahtsime teada, kui palju punkte saaksime võita massi kaotamisega ja kui palju punkte kaotaksime, kui sild vajub lihtsalt rohkem läbi,“ rääkis Henri.

Team Loversi liikmed Henri Palm ja Paul Nael on tänulikud, sest neid on hästi palju aidatud mehaanika- ja tööstustehnika instituudi õppejõud Mart Kolnes. „Tema õpetas keevitama ja saagi käsitsema ning Mardi vend Märt Kolnes on aidanud ruumide organiseerimisega.“

„Meie tugevus on see, et tiimis pole üksnes ehitusinsenerid, vaid ka üks mehaanikainsener. Seetõttu saame kasutada erinevaid tarkvarasid. Näiteks, kui teeme struktuurianalüüsi ühes tarkvaras, siis tootejoonised on mugavam ja kiirem teha mehaanikainseneri tarkvaras SolidWorks. Tänu sellele, et õpime erinevaid asju, on meil omamoodi vaatepunkt asjadele. Oleme natuke ka argumenteerinud. Usun, et see tuleb ainult kasuks,“ rääkis Henri.

Kogemus, mida BRICO-l osalemine annab, on väga väärtuslik „Mind motiveerib kogemus ja see, et varem ei ole niisugust asja teinud. BRICO on niivõrd suur projekt, et kui ma selle ära teen, siis muude asjade tegemine on võib-olla tulevikus lihtsam,“ tunnistas Henri.

Eelmistel aastatel on võistluspäeval paistnud alati ere päike. „Kuna igal aastal on paistnud päike, siis otsustasime teha oma silla kroomimitatsiooniga, et see mõjuks pimestavalt. Et oleks hästi särav ja peegeldav,“ jutustas Henri. „Meie silladisain on selline, et sel on üsna jämedad nelikant torud. Selleks, et seda visuaalselt kergemaks muuta, teeme ülemise osa roosaks. See jäik kandevkonstruktsioon on visuaalse pette loomiseks kroomimitatsiooniga.“

Hexagoni liikmed pole oma silda veel värvima hakanud. „See töö jääb viimaseks, sest kui kokkupaneku käigus saab sild kahjustusi, siis jääb kõik näha,“ selgitas Kerttu. „Meie sild valmis tellimustööna Võru külje all asuvas firmas Keevitusteenused. Sealt saime ka materjali.“

Hexagoni tiimi juhendas Juhan Idnurm. „Ma ise õpin sillaehitust ja see on osaliselt ka mu lõputöö. Professor Idnurm on tegelikult ka mu lõputöö juhendaja,“ täpsustas viiendal kursusel õppiv Kerttu.

Uudsus ja traditsioonid

„Oleme püüdnud ülikoolile pakkuda lisandväärtust, milleks on erialade promomine. Sel aastal pakume projektitiimiga ka töövarjuks olemist BRICO-l, kuhu üritame kaasata gümnaasiumiõpilasi. Paar huvilist on, aga midagi päris konkreetset veel mitte.“

Silla ehitamise reeglites on mõningad muudatused. „Mõned pisiasjad on teisiti – need on asjad, mis eelmistel aastatel on segadust tekitanud,“ rääkis Karl. „Veidi kohendasime valemeid nagu ka igal aastal.“

„Võistlusnädal on oma põhistruktuurilt eelmiste aastatega sarnane. Tänavu viime aga tudengid Tallinna laululava juurde. Emeriitprofessor Karl Õiger peab loengu laululava värskest renoveerimisest, konstruktsioonidest ja muust. Seejärel sõidame kohale ja giid räägib laululava kultuurilisest poolest. Loodetavasti saame ka torni minna,“ jutustas Karl.

Tänavune auhinnafond on 6000 eurot. „Ettevõtted, kes meid ka varem on toetanud, nagu TREV-2 ja MARU Ehitus, panevad taas välja eriauhinnad. Nüüd lisandus neile ka Mapri Ehitus,“ rääkis Karl. „Esmakordselt panevad võistlusele õla alla Kaamos ja K-Projekt.“

„Rahaliselt on meid alati aidanud Tallinna Tehnikaülikool. Tegelikult on kõrgkooli osa pool eelarvest,“ lisas ta. „Eelmistel aastatel on sillavõistlus saanud toetust Hasartmängumaksu Nõukogult. Nüüd on selle koduleheküljel kirjas, et rahastus ei kao ega vähene, muutuvad aga selle jaotamise kanalid ja põhimõtted.“

Tuleb välja, et nüüd hakatakse seni Hasartmängumaksu Nõukogu toetatud projekte rahastama Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve kaudu. „Niipalju, kui oleme HTM-iga kontakti saanud selgub, et raha ei ole ja me ei tea, kuidas seda jagama hakkame,“ jutustas Karl.

Korraldusmeeskonnast

Korraldusmeeskonna põhituumikus on varasematest aastatest tuttavad nimed: Karl Sachris ja Helena Tsõbulski (veetehnika), Egert Eist (küte ja ventilatsioon), Adeele Vesingi (maastikuarhitektuur), Kaarel Siim (tsiviilehitus), Madis Järvpõld (sillaehitus), Martin Pärnak (sillaehitus).

Nendega on liitunud töökad ja tublid „rebased“: Elise Poom (tulevane BRICO projektijuht, keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia), Victoria Gontar (integreeritud tehnoloogiad), Marianne Murd (keemia ja materjalitehnoloogia), Daniil Hranitsov (ehitiste projekteerimine), Heleene Pak (keemia ja materjalitehnoloogia) ja Sten Siro (mehatroonika).

PÕHINÕUDED SILLALE

Silla ehitamiseks tuleb kasutada terast margiga S355 või sellest madalamat. Vastavalt reeglitele tuleb meisterdada viiemeetrise sildega terassild, lisaks on määratud ära sillateki tasapinna kõrgus maapinnast, ühe elemendi pikkus peab olema maksimaalselt 1,2 meetrit. Silda koormatakse 1000-kilose raskusega. Hinnatakse esteetikat, lisaks läheb arvesse monteerimise aeg ja konstruktsiooni efektiivsus, mis moodustub kaalust ja siiretest.