Büroo, kus on tekkinud ühine DNA

Ramon Raski ja Tarmo Petersoni sõprus ja ühine teekond õigusmaailmas sai alguse aastal 2000 Tartu Ülikooli juura esimesel kursusel. Nüüdseks on nad juba üle kümne aasta juhtinud advokaadibürood RASK. Mida see kümnend on neile õpetanud, küsis Kadri Kütt.

Kuidas te õiguse ja just advokaadi ameti juurde jõudsite?

Tarmo: Minu jaoks oli see teadlik valik juba keskkoolist alates, võib-olla isegi varem. Seega ei olnud mul dilemmat, mis eriala ülikoolis valida, vaid see oli pigem määratud tee, kutsumus.

Ramon: Mina tahtsin keskkoolis korvpalluriks saada, aga sain lõpuks aru, et ei ole füüsiliselt ikka selle jaoks piisavalt andekas. Mulle pakkus aga huvi advokaadi elukutse, ilmselt oli selles oma roll ka asjaolul, et mitu pereliiget oli ka selles ametis. Advokaadi töö sai mulle kõige lähedasemaks just tänu vanaisale, sest olin lapsena suvel tema juures Viljandis ja ta võttis meid lapsi ikka tööle kaasa. Tema lahendas kabinetis kliendiga mõnd kaasust, meie jaoks oli see tore kokkupuude advokaadi tööga. Õigusteadust läksin ma õppima selge teadmisega, et muud peale advokaadi töö ma selles valdkonnas teha ei soovi.

Kuidas teie koostöö alguse sai?

Tarmo: Meil tekkis juba ülikoolis hea läbisaamine. Ramon lõpetas välisõpingute ja sõjaväe tulemusena minust kaks aastat hiljem. Mind värvati 2004. aastal Varuli advokaadibüroosse ja ma kutsusin Ramoni sinna järele. Tagantjärele võib öelda, et Varulisse sattumine oli väga hea, sest see on suurepärane büroo ja sellel oli suur roll meie väärtuspaleti ja advokaadiks kujunemisel.

Ramon: Jah, ülikoolis koos kulgemine ja edasine on olnud ühise advokaadibüroo loomisel ning juhtimisel päris oluline. Ülikoolitutvus läheb rikkumata sõpruse alla, kus väärtused, mida järgitakse, on väga otsesed. Meil oli väga hea klapp ja tekkis ühine väärtusmaailm nii õpingutesse kui ka töösse suhtumises. Varul oli väga tugeva akadeemilise taustaga büroo… bürokraatlikku masinavärki seal ei olnud ja see oli väga hea koht, kust startida.

Ramon: Mul oli oma büroo loomise mõte taustal kogu aeg olemas. Üksi oleks seda aga raske olnud teha ja hea paarimehe olemasolu oligi selle tõukeks. Tajusin, et asjade muutmine Varulis partnerina oleks nõudnud sama kui mitte suuremat pingutust. Mul oli büroopidamisest suhteliselt idealistlik pilt ja nii tundus uue asjaga alustamine parem. See oligi natuke naljakas spin-off selles mõttes, et Varulis oli tegelikult meil mõlemal võimalus järgmiseks sammuks partnerina, aga oma plaani realiseerimiseks tundus uus büroo paremini sobivat. Ehk siis ei olnud see reaktsioon negatiivsele, vaid pigem positiivne ajend ja oma asja katsetamise soov. Proovisime võtta kaasa kõik hea ja teha seda veel paremini, omas mahlas.

Tarmo: Varulis oldud kaheksa aastat oli pikk periood, mille jooksul saavutasime teatud küpsuse. Olime mõlemad seal seisus, kus meil oli partneri pakkumine ja see tõi esile otsustamise vajaduse, et mis meie tulevik erialases plaanis siis on. Jah, isetegemise suurim mõte oligi selles, et teha kõike omal viisil ja ehitada büroo algusest peale klotsidest kokku selliselt, et seal on nii meil endal kui ka teistel hea olla.

Ilmselt oli päris raske konservatiivsel turul alustada…

Tarmo: Algus oli raske, sest advokaadi teenuste turg on keeruline. Aga meil oli suur soov seda teha, samuti ei tajunud me riske nooruse uljuses suurena ning teadmatus tuli ka pigem appi. Nüüd, kümme aastat vanemana võib öelda, et toona sai ikka päris julgelt toimetatud ja riskitud. Sisemise jõu, visiooni ja entusiasmi pealt on inimene võimeline väga suuri tegusid tegema.

Suur osa asju elus õnnestub ilmselt tänu sellele, et sa ei tea, mis ees ootab.
Ramon Rask

Ramon: Teadmatus on kindlasti õnnistus. Suur osa asju elus õnnestub ilmselt tänu sellele, et sa ei tea, mis ees ootab. Pigem oled ikka ju optimist ja arvad, et kõik läheb hästi. Kui protsessiga pihta hakata ja sellest rõõmu tunda, ei ole seal midagi nii hirmsat.

Tarmo: Kui mõelda enda jaoks läbi negatiivsed stsenaariumid, jõuad tihti selleni, et ega midagi väga hullu juhtuda ei saagi, kui ka läbi kukud. Mis siis ikka, alustad otsast ja oled kogemuse võrra rikkam.

Mis väärtused teile büroos olulised on?

Tarmo: Meeskond on büroo juures kõige olulisem. Osaleme alati ise ka värbamisprotsessis. Meie jaoks on advokaadi töö kutsumus ja sama suhtumist eeldamegi. See on tähtis, sest vastasel juhul on selles töös lihtne läbi põleda. Eduelamus tuleb selle ameti puhul erialasest võidust, heast meeskonnatööst ja sellest, et kliendil läheb hästi. Väärtuste puhul on mingeid asju väga raske sõnastada, need on alateadlikult ja kõhutundega tajutavad. Sõnastatavatest väärtustest on kindlasti olulised lubadustest kinni pidamine ja kolleegide austamine, selle asemel et kellegi arvelt isiklikku edu saavutada. Huvitav on, et meie bürool on aja jooksul tekkinud oma DNA ja inimesi, kes sellega ei klapi, ei võta kollektiiv omaks. Lisaks tunnevad nad ka ise, et ei sulandu, ja need lahkumised on väga loomulikud.

Huvitav on, et meie bürool on aja jooksul tekkinud oma DNA ja inimesi, kes sellega ei klapi, ei võta kollektiiv omaks.
Tarmo Peterson

Ramon: See, millised oskused ja kogemused inimesel on stardihetkel, on teisejärguline, kuna kõik on õpitav. Esimene asi on alati klapp inimeste vahel. Tarmo välja toodud üldised väärtused on igapäevaselt kõige olulisemad ja nendes ei ole võimalik kompromisse teha. Oleme omavahel naljatanud, et meil on nagu koolituskeskus või karjäärinõustamine, sest kümne aasta jooksul on meie juurde jõudnud ka inimesi, kellel on õigusruumiga kaudne kokkupuude, aga kellega on inimlikul tasandil olnud väga hea klapp. Nendega koos oleme büroos kasvanud ja nad on vandeadvokaadiks välja jõudnud. Selleks peavad aga üldinimlikud väärtused väga hästi kattuma. Ühine väärtusbaas on taganud ka selle, et igaüks võib igal hetkel loota ükskõik kellele büroos.

Meil on selles mõttes traditsiooniline büroo mudel, kus iga noorema eest vastutab vanem advokaat. Lisaks igapäevasele suhtlusele on kolm-neli korda aastas arenguvestlus ja see on aeg, et enda jaoks tööga seonduv läbi mõtestada. See teadvustamine ei ole kogu aeg nii olnud, aga oleme selleni tunnetuslikult jõudnud ja hoiame nüüd sellest kümne küünega kinni. Teame, et see tagab terve, õnneliku ning täisväärtusliku advokaadi kasvamise. Eesmärk ei ole mitte käibenumber, vaid see, et igaüks meie büroos oleks oma valdkonnas Eesti parim, teostaks end oma võimete piires maksimaalselt. Me ei usu oma kümneaastase kogemuse pealt, et bürood peaks Exceli põhjal juhtima, sest see varjutab väärtuste poolt. Eks see võib organisatsiooni kasvades mingil määral muutuda, aga usun, et ka väga suurt ettevõtet saab juhtida väärtuspõhiselt ja numbrite pool toetab seda.

Tarmo: Advokaadid on kõik suured isiksused ja büroo juhtimine seisneb keskkonna loomises, et kõik saaksid areneda ning ennast teostada. Sellise keskkonna hoidmine on meile kui büroopidajatele suurimaks väljakutseks. Oleme igapäevaselt ise lisaks büroo juhtimisele ka tegutsevad advokaadid ja selles peitub kindlus, et me hoiame töökeskkonna sellisena, et meil kõigil oleks siin hea olla.

Kuidas teil töö ja eraelu tasakaaluga on?

Tarmo: Üks hea advokaat peab elus ka läbipõlemise etapi läbi tegema, et aru saada, kus on tema piirid, ja sellest õppida. See elukutse eeldab väga head enesejuhtimist ja aja planeerimist. Olen selle etapi läbi teinud ja ma ei tea kolleege, kellel poleks seda ette tulnud – see on üks osa teekonnast. Oluline on koormust mitte nii punasesse lasta, et sellest ei ole võimalik enam välja tulla. Tasakaalu hoidmine on ka meeskonnas oluline. Soovime, et büroo keskkond oleks selline, mis võimaldab kõigil end elu eri aspektides realiseerida.

Üks hea advokaat peab elus ka läbipõlemise etapi läbi tegema, et aru saada, kus on tema piirid, ja sellest õppida.
Tarmo Peterson

Ramon: Vaimsest tervisest räägitakse üha rohkem, aga selles vallas on meil kõigil veel palju arenguruumi. Advokaadi töö on 100% vaimne tegevus stressirohketes olukordades, seega on läbipõlemine väga lihtne juhtuma. Tõehetk seisneb selles, kas sa suudad probleeme enda jaoks väljakutseteks muuta või tunned, et töö matab sind. Enne ei saa seda aga teada, kui samm sammu haaval mahtu suurendad – see on nagu treeningkoormuse tõstmine. Seejuures on A ja O tugev suhe patrooniga, kes märkab, kui koormus läheb liiga suureks ning oleks puhkust vaja. Oleme ise selle tee aja jooksul läbi käinud ja jõudnud ka mõnel korral sinnamaani, et ei ole oma piiri tabanud ega osanud seda ka teiste puhul õigel hetkel märgata. Seda enam oleme nüüd noorte kolleegidega valvel.

Kuidas on teie sõprussuhe ajas muutunud ja bürood toetanud?

Ramon: Kümme aastat on pikk aeg. Ja me mõlemad oleme ka kumbki oma elukaaslasega keskkooli lõpust saadik koos – need suhted on sellised, et pidevalt kasvad ja sõnastad oma rolli ümber. Ette tuleb nii häid kui ka halbu aegu ja see eeldab pidevalt suhtega tegelemist. Meie kahe sõprussuhe on selle aja jooksul kindlasti muutunud, aga baasväärtuste mõttes ikka samas kohas. Töö- ja sõprussuhe ei ole meil kunagi konflikti läinud – see tuleneb ilmselt sellest, et meie hea läbisaamine on alati olnud esmane väärtus.

Tarmo: Selle teekonna nimetus on koos kasvamise protsess. Koos äri tegemine on sõpruse test, sest sa õpid inimest tundma täiesti uute nurkade alt. Sõprussuhe, mis tugineb ühistele ja õigetele baasväärtustele, on ka äritegemises igal juhul kiirendi, mitte takistus.

Kuidas te ennast välja lülitate ja uut energiat kogute?

Ramon: Mind hoiab tasakaalus füüsiline tegevus. Mul on läbi aastate olnud projekte, mis on seotud ehituse või kinnisvara arendamisega ja seal ma realiseerin kõike seda, mida tööl teha ei saa. Andsin endale ka uusaastalubaduse sportima hakata ja teen seda nüüd endalegi üllatuslikus vormis – minu vana kehalise kasvatuse õpetaja Gustav Adolfi koolist teeb meie ning paralleelklassi poistele trenni. Nii et käin kolm korda nädalas hommikuti kehalises kasvatuses.

Tarmo: Mina leidsin kuus-seitse aastat tagasi enda jaoks rattasõidu. Sellele lisaks jooksen, ujun ja teen talisuplust, jalutan looduses. Minu jaoks toimub ka väljalülitamine läbi liikumise.

Ramon: Räägime küll hobidest, aga tegelikult on selle kümne aasta jooksul kõige suurem tasakaalustaja olnud pere. Enamiku aega, mis büroost üle jääb, püüan suunata neile. Arvan, et kõikidel advokaatidel, kes bürood peavad ja seda tööd tulihingeliselt võtavad, on tõelised sangarid nende kodus. Eks ka lähedased nägid meid büroo esimesel viiel aastal pigem komandeeringu võtmes. See on asi, mis on viimastel aastatel paremaks läinud ja seda soovin ka edaspidi parandada – olla oma pere jaoks rohkem olemas.

Arvan, et kõikidel advokaatidel, kes bürood peavad ja seda tööd tulihingeliselt võtavad, on tõelised sangarid nende kodus.
Ramon Rask

Tarmo: Jah, juristi või advokaadi abikaasa ei ole kerge olla, sest need ametid võtavad nii ajaliselt kui ka energeetiliselt palju. Hästi oluline on oskus end välja lülitada ja töörežiimilt perega olemisele ümber häälestuda. Aga selle eest, et büroo tekkimine ja ehitamine üldse võimalikuks sai, teeme oma kaasadele sügava kummarduse.