CES – tehnoloogiamessist sai aasta suurim digisündmus

Igal aastal jaanuari alguses Las Vegases toimuv rahvusvaheline tehnoloogiamess CES toimus sel aastal, nagu paljud teisedki suursündmused, vaid virtuaalselt. Kuna tegu on tehnoloogiaettevõtete ühe tähtsaima uute toodete esitlemise sündmusega kohe aasta alguses, ei saanud keegi sellest eemale jääda. Osalejatele pakuti digitaalset show´d, mida pole varem sellises mahus nähtud. Kirjutab tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama. 

Kohal olid kõik suurtegijad ning kaamerate ette pandi nii tegevjuhte, presidente, insenere kui ka virtuaalseid suunamudijaid ja roboteid. Infot voolas sisse uksest ja aknast, osalejate-pealtvaatajate suurimaks väljakutseks sai otsida kogu selle meeletu uudistetulva seest välja endale vajalik. 

LG virtuaalne suunamudija ja uhiuued tehnoloogiad

LG Electronics tõi sel aastal välja oma uue ekraanitehnoloogia, mida nimetab QNED-iks ning mis teeb telerite pildi veelgi paremaks ja selgemaks. Samuti näidati lahtirullitava ekraaniga mobiiltelefoni. Kui septembris (2020) Berliinis ühe viimase n-ö päris konverentsina toimunud IFA-l näitas Lõuna-Korea elektroonikaettevõte motoriseeritud elektroonilist näomaski viirusetõrjeks, siis nüüd näidati selles vallas desinfitseerimisroboteid, mis on valmis koristama nii haiglaruume, kontoreid kui ka tube viirustest, bakteritest ja allergeenidest.

Samsungi kodurobot koristab ja küpsetab

Kui koduteenijaid saavad omale lubada vaid väga rikkad inimesed, siis koduroboteid võib varsti meie kodudes hoopis sagedamini näha. Samsungi Bot Handy on ühe robotkäega ratastel kodumasin, mis võib süüa teha, nõud laualt ära koristada ja nõudepesumasinasse panna. Ka oskab ta pesu pesta, lauda katta ja koguni veini klaasidesse valada. Sellest on aastaid räägitud, kuid nüüd on taoline koduabiline reaalsuseks saamas. Arendamisel olev robot oskab vahet teha materjalide tugevusel, käsitledes hellalt nii mahavisatud sokke kui kasutatud nõusid köögilaual. Loomulikult tunneb robot kõiki kodumasinaid põhjalikult ja oskab neid õiges režiimis tööle panna. Koduroboti abil võivad lõpuks leida kasutust pesumasina lugematud režiimid ja iga roa jaoks eraldi välja mõeldud küpsetusfunktsioonid, mida tavainimene pole iial kasutanud. 

Vesinikuelement ulatab droonile „abikäe“

Droonide probleemiks on olnud vähekestvad akud – need, mis kauem vastu peavad, on lennumasinatesse paigutamiseks liiga rasked. CES-i innovatsiooniauhinna droonide ja mehitamata õhusõidukite kategoorias sai mullu Doosan Mobility Innovation just selle põhiprobleemi lahendamise eest. Nimelt on nende kaheksa tiivikuga droonil DS30 jõuallikaks membraantehnoloogiaga vesinikuelement DP30.

Masina lennuvõime on pärast 10-minutilist laadimisaega kuni kaks tundi. Lisaks uudsele kergele kütuseelemendile pakub tootja lahenduse pika lennuulatusega mehitamata „õhulaevastiku“ juhtimiseks väljaspool otsest vaateulatust. Paljude droonide kasutamisega tekib probleeme lennuliikluse korraldamisel. Kiirete mehitamata masinate puhul on ainuvõimalik lahendus automaatne lennujuhtimine tehisintellekti abiga. USA-s on seda drooni katsetatud lendamiseks rannikust kaugemal asuvatele saartele. Vesinikku tangitakse suure rõhu all, kütuse põletamisel tekib puhas veeaur.

Sony katab ükskõik millise seina ekraaniga

Sony tõi napilt enne CES-i välja uudse ekraanitehnoloogia Crystal LED, mis tähendab ekraanipaneelidest kokkupandavat hiiglaslikku ekraani. See võib olla erikujuline, katta kumeraid või nõgusaid pindu ning näitab selget ja kirgast pilti kiire pildiprotsessori juhtimisel. Paneele on kahes erinevas seerias: C-seeria on parema kontrastiga, B-seeria aga suurema heledusega. Mõlemad paneeliseeriad suudavad näidata suure dünaamilise värviulatusega HDR-pilti kuni 120 kaadrit sekundis. 

Moodulitest kokku pannes jääb pilt ilma katkestavate liitekohtadeta. Igal moodulil on oma võrgutoide, need on eest ligipääsetavad, seega ei pea hoolduseks tagama ekraanile tagumisest küljest ligipääsu.

IBM esines CES-il laevaga

USA tuntud tehnoloogiafirma IBM ei esinenud innovatsiooniauhindade konkursil mõne uue serveriga, vaid laevaga. Targa transpordi kategoorias võideti innovatsiooniauhind Mayfloweri projektiga – see on täisautonoomne laev tehisintellektist kapteniga. Eks sellestki on aastaid räägitud, kuid nüüd seilavad esimesed mehitamata laevad juba päriselt ringi.

Mayfloweri nime kandev jaht kavatsetakse 2021. aastal saata üksinda merereisile üle Atlandi, nii et pardal pole hingelistki. Tulevikus plaanitakse autonoomset laeva hakata kasutama mere ja kliima uurimisel.

Boschi 3D-ekraani kohal hõljuvad näidud

CES-ilt autode meelelahutuse ja turvalisuse kategoorias innovatsiooniauhinna saanud Bosch pakub välja prillivaba 3D-ekraanitehnoloogia, mille puhul ei paista hoiatused ja teated mitte ekraanisügavuses, vaid võivad juhi silme ees ekraani kohal nii-öelda hõljuda.

Prillivaba passiivne 3D-tehnoloogia ei kasuta silmade kaameraga jälgimist, nagu on olnud mõnedes varasemates prillivabades 3D-ekraanides, vaid mikroläätsede süsteemiga paistab inimese kummagi silma jaoks veidi erinev kujutis. Kuna autos istuvad inimesed konkreetsetel kohtadel, siis 3D-ekraan on ehitatud niimoodi, et juhile on enda ees olevast ekraanist kõige suurem 3D-efekt ning kaassõitjate ekraanid on omakorda optimeeritud nende istekohtade vaatenurkade järgi.

iSyncBrain vaatab tehisintellekti abiga sinu ajusse

Üks üsna sensatsioonihõnguline ja oma tõhusust alles tõestav meditsiinitehnoloogia valdkond on ajuimpulsside analüüs ning ravi. Mõtte teel juhtimine on juba kümmekond aastat töötanud üsna efektiivselt, nii et isegi mängudroone on võimalik üksnes mõttega juhtida. Nüüd on iSyncBrain arendanud välja prototüübi, mis peaks inimese ajulaineid analüüsides leidma vaimuhaiguste varajasi signaale. Veelgi enam – vajadusel on seade valmis ka näiteks Alzheimeri tõbe ravima või leevendama.

Lõuna-Korea meditsiinitehnoloogia ettevõte iMediSync on juhtmepuntrate ja anduritega esmaste prototüüpide juurest jõudnud elegantse juhtmevaba kiivrini, mis pannakse pähe ja mis annab elektroentsefalogrammiga (EEG) ajulainetest ülevaate juba kümne minutiga. Tehisintellekt on pilvepõhine, samuti saab vaimsete häiretega inimest jälgida kaugelt telemeditsiinilahendusega. 

Airvida – maailma väikseim personaalne õhupuhastaja

Ajakirjanikele korralikku turundust teinud ja virtuaalsele ringkäigule kutsunud Austraalia-Aasia päritolu Ible Technology on õhupuhastusele lähenenud teistmoodi. Kaelariputatav seade tekitab hingamisteede ette „pilve“ negatiivsete ioonidega, mis peaks õhust kõrvaldama allergeenid, viirused ja bakterid. Kõlab raskesti usutavalt, kuid esitlusel näidati mitmeid laboriteste, kus selline seade olevat õhus olevaid peeni osakesi efektiivselt tõrjunud. Kui mitte täielikult, siis osakeste hulka vähendas kaelaskantav seade video põhjal tunduvalt.

Robot jupphaaval

Pollen Roboticsi juppidest kokkupandav robot Reachy on võimalus alustada robotiseerimist tasapisi. Alustada võib vaid robotkäest, vajadusel saab lisada kaugjuhitava andurite ja kaameratega pea. Kere mahutab vajadusel akupanga. Eks ilmselt tuleb ka rataste või jalgade võimalus.

Reachy on mõeldud klienditeeninduseks, kaugtööks (masina käsi saab eemalt virtuaalprillidega juhtida) ning koduabiliseks. Masin on õppimisvõimeline, sellele saab saata erinevaid programme toiduvalmistamisest meelelahutuse ja koduhoolduseni.