Cuploop arendab reaalajas jälgitavat pakendiringluse süsteemi

Kuidas Cuploop alguse sai?

Cuploopi idee sai alguse arusaamisest, et mida aasta edasi, seda rohkem tekib kõikjal maailmas pakendiringlusega probleeme. Lisaks oli näha, et turule tuleb pakendeid rentivaid ettevõtteid. Eestis toimetasid mõned neist väikeses mahus juba 2018. aastal. Tehnoloogia aspekt oli aga selles valdkonnas puudu ja kuigi lõppkasutajal ei ole otseselt vahet, kuidas ringlus toimib, on see kauplejale väga oluline. Sisuliselt pidi pakendatud toote müüja äri kõrvalt tegelema määrdunud ja puhaste pakenditega, kuigi tegelikult tahaks ta ju vaid enda toodet müüa. Mõtlesime, kuidas seda paremini, st kiiremini, mugavamalt ja efektiivsemalt korraldada. Suhtlesime Eesti suurimate tootjatega, kust tuli palju sisendit ja töötasime läbi kuni 20 kontseptsiooni.

Tootjatelt saadud tagasiside baasil hakkasite siis tehnoloogiat arendama?

Tegime oma vahenditega prototüübi valmis, mis tähendas, et sel ajal Tartus elades ehitasin seda ise öösiti garaažis. Esimese prototüübi funktsionaalsus oli mõeldud kõige keerulisemaks ja tehnilisemaks lahenduseks – seal oli rohkelt elektroonikat, palju liikuvaid osi ja sensoorikat. Kui sellega potentsiaalse kliendi juurde läksime, siis keeruka prototüübi hinnast rääkides nende vajadus muutus. Vaja oli luua midagi lihtsamat, kiiremat ja odavamat. Tegime järgmise prototüübi, mis oli keerukuse mõttes nii minimaalne lahendus kui võimalik. Klientidele see sobis ja teise prototüübi edasiarendatud mudeliga alustasime esimese projektiga Balti Jaama Turul. Praegune toode on neljas iteratsioon algsest mudelist. Nüüd oleme tootega jõudmas punkti, kus funktsionaalselt on kõik enam-vähem hästi ja vaja on keskenduda töökindlusele ning tootmise skaleerimisele.

Kuidas teie masin töötab ja milliseid pakendeid see vastu võtab?

Hetkel töötab taararinglus ribakoodi ja suur osa korduskasutuspakendit QR-koodi abil. See süsteem on siiani kõige lihtsamini toiminud, aga sellel on paar suurt puudust. Esiteks on keeruline väga suures mahus unikaalseid koode teha ja need ei ütle täpselt, millise konkreetse pakendiga on tegu. Meie kasutame pakenditel RFID-kiipe, mille tulemusena on iga pakend unikaalne ja seda saab eraldi jälgida. Lisaks saame koodidega võrreldes lugeda korraga mitut pakendit, st et kui viskad näiteks 50 pakendit masinasse, suudab see paari sekundi jooksul kõik need ära lugeda.

Pakendite kiibistamine jääb nende vahendaja töölauale?

Pakendite kiibistamisel teeme koostööd kahe maailma suurima RFID-kiipide tootjaga. Paljud kliendid ostavad kiipe neilt ja panevad ise pakendile peale ning kui on vaja, aitame kiibid sisse lugeda ja üles laadida. Praegu liiguvad ka korduskasutuspakendite tootjad selles suunas, et neil oleks pakendile juba tootmise käigus kiibid sisse pandud. Näiteks, et pakenditel, mis toodetakse survevaluga, oleks kohe kiibid sees või oleks need kuidagi kihtide vahele lisatud. Hetkel pannakse need aga sisuliselt käsitsi peale, kuigi loomulikult on seda võimalik piisavate mahtude puhul automatiseerida.

Kas pakendeid kiirelt lugev masin tähendab tarbijale ka kohest tagastussummat?

Meil ei ole veel kohest tagasimaksevõimekust, sõltuvalt pangast võtab raha laekumine kuni paar päeva aega. Järgmisel aastal lähme ilmselt üle kohesele maksele, mis tähendab, et masinasse pakendit tagastades on hetkega ka raha pangakontol. Eesti on Euroopa ja maailma mastaabis taara kokkukogumisega väga hästi hakkama saanud. Suureks mõjutajaks on ilmselt just see, et raha saab pakendi tagastaja. Oleme samuti seda teed läinud – premeerime, kui inimene on tubli ning julgustame pakendeid kokku korjama, tagastama ja keskkonda puhtana hoidma.

Millist infot pakendi kiip veel annab?

Kiibil on info pakendi operaatori kohta, st tootja enamasti toodab ja müüb pakendeid erinevatele operaatoritele. Operaator on see, kellel on laos pakendid, kes neid rendib ja hooldab ehk pakendid jõuavad temani masinast tagasi. Laosüsteemis saame pakendi kiibile kõikvõimalikke väärtusi külge siduda, näiteks deposiidisumma, mitu ringi see on läbinud ja arvutada ka ühe pakendi jalajälge. Teame kiibi abil, kus pakendit müüdi, kus see on liikunud, kus on seda pestud ja kuhu see tagastati. Meil tekib digitaliseeritud ülevaade pakendi liikumisest ja see on info, millel näeme tulevikus suurt väärtust – võimalusel kogu pakendi elutsükkel ära kaardistada. Saame klientidele märku anda, kui pakend on ringluses olnud 100 korda, nii-öelda parim enne on möödas ja selle võiks ümbertöötlemisse saata. Kliendid saavad seda infot kasutada enda ressursside paremaks korraldamiseks.

Kuidas masin kiiresti suuremat pakendite hulka lugeda suudab?

Masinad loevad neis olevate antennide abil pakendite RFID-kiipe ja nende tööpõhimõte on sarnane NFC-kiibiga ukse- või pangakaardile. Tegemist on lähiväljasidega ja kasutame selle võimsamat varianti, st antennid võimaldavad kiipe isegi kuni 10 meetri pealt lugeda. Kõik masinad on võrgus ja iga kord, kui pakend sisestatakse, kontrollib see, kas pakend on andmebaasis ning mis deposiidiga. Meil on universaalne lahendus, aga mõni klient on näiteks soovinud, et kui pakend on ringluses olnud üle kahe nädala, siis deposiidi summa langeb. Seda selleks, et innustada inimesi pakendeid võimalikult kiiresti tagasi tooma. See on võimalik tänu pakendite unikaalsetele kiipidele, millele saame pakendipõhiselt parameetreid seada.

Kuidas teil on korraldatud masinate tootmine?

Masinaid me ise ei tooda, aga meil on ettevõttes tiim insenere, kelle põhifookus on tootearendusel. Masinad toodame koostööpartnerite abiga ehk ostame selle teenuse sisse mitmelt erinevalt ettevõttelt nii Eestist kui ka välismaalt, sest see võimaldab meile ka tootmises rohkem paindlikkust. Saame vajadusel kiirelt reageerida ja allhanke tootjate suhtes parimaid valikuid teha. Liigume tootearendusega selles suunas, et masinate valmistamine muutuks aina automaatsemaks ja et me ei peaks sellega nii seotud olema. Hetkel kulub tellimuse sisseandmisest masina valmimiseni 14 nädalat. Masinate töökorras hoidmise eest vastutame ise ja probleemide korral tegutseme operatiivselt ning abistame oma kliente. Tulevikus aga plaanime selleks partnereid kasutada.

Mis saab pakendist pärast masinasse jõudmist?

Näeme ennast eelkõige tehnoloogia partnerina ja pakume selleks lahendust. Üldiselt on meie klientideks ettevõtted, kelle põhiäri on logistika, pakendite hooldus ja kauplejatega suhtlemine ehk siis tegelikult vastutavad kliendid ka pakendite liikumise eest. Kui masin on piisavalt täis saanud, saadab see operaatorile teate, misjärel toimub tühjendamine. Siis viiakse pakendid pessu ja edasi liiguvad need lattu, kust algab uus ring. Praegu on meie põhifookus suletud süsteemid, kuna seal on tarbimine kõige kontsentreeritum ja suurem, lokaalselt on seal kõige rohkem võimalik kiiresti ära teha. Täna kogub iga masin vaid ühe kliendi pakendeid, aga tegelikult võiks ühel hetkel tekkida avatud võrgustik – tarbija viskab pakendi ükskõik millisesse automaati ja teenusepakkujad ise pärast arveldavad. See sõltub aga just nende omavahelistest suhetest. Ei tahaks, et tekiks selline olukord, nagu pakiautomaatidega, et igas poes on kolm-neli erinevat pakkujat.

Kui suurt lisakulu pakendiringlus teie klientide jaoks tähendab?

See on hea küsimus, mille vastus sõltub kliendist. Hetkel on nii, et levinud ühekordne pakend maksab vähe, aga see tuleb keskkonna arvelt. Pakendi ringlust, ümbertöötlust ja utiliseerimist enamasti tarbija täismahus kinni ei maksa. Lisaks on ühekordse pakendiga seotud kaudsed kulud, mis korduskasutusega vähenevad, näiteks koristus- ja utiliseerimiskulud. Pakendiringlusega seotud direktiivid ja Euroopa Liidu taksonoomia liigub aga suunas, et sellised asjad oleks hinnas õiglaselt kajastatud. Sellisel juhul muutub ka korduskasutatav pakend odavamaks. Teenuse puhul sõltub kõik sellest, kas selle maksavad kinni kaupleja ja tarbija või ainult tarbija. Kindlasti on pakendiringlus meie klientide jaoks lisakulu, aga sellel on väga suur väärtus. Manuaalselt lahendatud korduskasutuse puhul on suureks täiendavaks kuluks inimfaktor ja sellest tulenevad turvariskid. Osad ettevõtted lähevad ringluse teemaga kaasa juba praegu, teised alustavad alles siis, kui seadusega kohustatakse. Seadusandlus survestab küll valdkonda, aga see üksi tegelikult midagi ei muuda, vaid üldine suhtumine peaks olema keskkonnasõbralikkust toetav. Töötame alles oma lõplikku hinnastamismudelit välja, hetkel oleme paindlikud ja kombineerime erinevaid võimalusi nii, et me ei peaks ise liigselt masinate ülalpidamise eest maksma. Samas soovime, et kliendi jaoks oleks ringlus jõukohane ja kogu tarbimine liiguks korduskasutuse suunas. Tore oleks, kui kõigil läheb hästi, siis läheb ka meil hästi.

Too mõni näide teie klientide seast, kes juba ringlusega edukalt toimetavad.

Eestis on meil kaks põhilist partnerit nagu GreenCup, kes opereerib Unibet Arenal, TalTechis, TLÜ-s ja PERH-is ning Panditops, kes toimetab Alexelades ja suurematel üritustel. Väljaspool Eestit tegeleme paari pilootprojektiga ja hästi äge on, et paljud suured ettevõtted on meid ise üles leidnud. Nad näevad selles väärtust ja tahavad korduvkasutuse lahendusi kasutusele võtta. Näiteks Viini maratonil esitlesime sel aastal enda lahendust koos Coca-Colaga.

Milliste välisturgude suunas järgmisena vaatate?

Palju huvi on olnud näiteks Taanist, Hollandist ja üllataval kombel ka mõnelt keerulisemalt turult nagu Saksamaa. Need on riigid, kuhu väljaspool Baltikumi üritame tugevamalt minna, sest seal on korduskasutus igapäevane asi. Turg on rohkem valmis ja ka ostujõud selline, et meil on lihtsam enda väärtuspakkumist juba täna maha müüa. Eestis tundub, et natukene läheb veel sellega aega. Samas on siin hea turg, kus testida ja õppetunde saada. Kaasasime hiljuti investeeringuid ja oleme seadnud fookuseks enda masinad võimalikult töökindlaks ning teenuse skaleeritavaks ehitada. Lisaks arendame uue versiooni enda laotarkvarast, kuhu tuleb palju funktsionaalsust juurde ja mis võimaldab meie klientidel kogu pakendimajandust hallata ning erinevate oluliste ESG (ESG on ettevõtte keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kogum) ja keskkonnaalaste mõõdikute jälgimist ja raporteerimist.

• Võrreldes manuaalselt kokkukorjatavate korduskasutuspakenditega võib automatiseeritud lahendus end tagasi teenida juba loetud nädalatega (täpne aeg sõltub konkreetsest rakendusest).
• Korduvkasutatav pakend on võrreldes erinevate ühekordse kasutusega pakenditega kõige keskkonnasõbralikum lähenemisviis.
• Korduskasutuspakend ise võib olla ühekordsest keskkonnasõbralikum juba pärast kolmandat kasutuskorda.

Lisainfot leiab cuploop.com/.