Disainitud kiirabi – miks ka mitte?

Veel samal teemal:

Author

Piret Potisepp Read more from this author

Disainerid saavad rohkem, kui arvata võiks, kaasa rääkida ka pealtnäha väga keerulistes valdkondades, näiteks meditsiinis. Suurbritannia disainerite kogemusest räägib Ed Matthews, maailmas tunnustatud Helen Hamlyni disainikeskuse tervise ning patsientide ohutuse labori teadur. Temaga vestles Piret Potisepp. Disainikeskuse labori eesmärgiks on välja töötada disainilahendusi tervishoiusüsteemi probleemide lahendamiseks. Töö käib järgmiselt: esmalt kaardistatakse nii patsientide kui meedikute […]

Disainikeskuse labori eesmärgiks on välja töötada disainilahendusi tervishoiusüsteemi probleemide lahendamiseks. Töö käib järgmiselt: esmalt kaardistatakse nii patsientide kui meedikute käitumine, seejärel töötatakse välja lahendused. Disainerite loodud prototüüpide kohta küsitakse tagasisidet samuti mõlemalt osapoolelt, nii arstidelt kui ka patsientidelt. Keskuse kolmandaks strateegiliseks partneriks on tööstuse esindajad. Vaid sel viisil on võimalik tagada, et uued lahendused ka reaalselt turule jõuavad.

Kuidas disain patsientide ohutusele kaasa aitab?

Kuna uuringud on näidanud, et Suurbritannia tervishoiusüsteem on võrreldes teiste organisatsioonidega disaini kasutamises maha jäänud, siis on disainikeskus võtnud sihiks luua praktilisi näiteid, mis osutavad konkreetselt, kuidas üks või teine disainilahendus patsientide ohutuses ning ravis rolli mängib. Siin on kaks neist.

Kiirabi disain, et tagada patsientide ohutus

Suurbritannia riiklikus tervishoiusüsteemis oli 2000. aastate keskpaik kiirete muutuste ning uuenduste ajajärk. Üks teema, millega tegeleti, oli kiirabi. Uuringud näitasid, et kasutusel olnud kiirabiautod ning nende sisustus võib kujutada ohtu nii patsientidele kui ka parameedikutele.

Algas projekt, mille keskmeks oligi kiirabiautode disain ja varustus. Esmalt viidi läbi põhjalik uuring, kuidas ohutust saaks disaini abil tõsta. Kõigepealt viidi läbi töötoad, et konsulteerida sidusrühmadega ja saada teada nende arvamus. Kaasati nii patsiente kui ka kiirabisüsteemi töötajaid, alustades juhtivtöötajatest ning valitsuse nõunikest, lõpetades vahetusevanemate, parameedikute ja ülejäänud teenindava personaliga. Töötubades korraldati simulatsioonid, et vaadata, kus ja mil viisil patsientide ning parameedikute ohutust tõsta saaks. Seejärel sai juba täpsemalt paika panna võtmeprobleemid ja nõuded. Töörühmas väljatöötatud lahendused anti välja trükisena „Disain patsientide ohutuse heaks: tuleviku kiirabi”, kust ei puudu ka viited toetavatele uuringutele ja soovitused.

Täiustatud kaelatugi

Pärast (võimalikku) kaelavigastust paigaldatakse patsiendile kaelatugi, mis peaks stabiliseerima kaela ning tagama selle liikumatuse. Suurbritannias vajab kaela või pea fikseerimist igal aastal ligikaudu 440 000 inimest. Keskus asus otsima paremat lahendust, sest senised kaelatoed ei pakkunud piisaval määral ohutust ning polnud ka eriti mugavad.

Projekti kaasati nii disainerid, insenerid kui ka arstid, kes hakkasid ühiselt uut lahendust välja töötama. Eesmärk oli kaelatugi ümber kujundada nii, et seda oleks mugavam kasutada. Esmalt viidi taas läbi põhjalik kasutajauuring. Töörühma liikmed käisid lugematu arv kordi kaasas, kui kiirabi välja kutsuti, jälgides patsientide teekonda. Samuti viidi läbi mitmed töötoad, kus osalesid nii arstid, õed, parameedikud kui ka füsioterapeudid.

Saadud info põhjal hakkas töögrupp uut lahendust välja töötama. Loodi uus kontseptsioon ja tehti arvukalt katsetusi. Hetkel käivad prototüübiga kliinilised katsed. Esialgsed katsetulemused on näidanud, et võrreldes olemasolevate toodetega tagab uus tugi efektiivsema kaelaliikumatuse. Samuti sobib see paremini patsientidele ning on mugavam kasutada arstidele, sest võimaldab paremat ligipääsu, kui on vaja kliiniliselt sekkuda. Prototüübi puhul on täheldatud ka paranenud verevarustust pea ning ülejäänud keha vahel. Täiustatud kaelatoe saab patsiendile panna sõltumata sellest, kas ta seisab või lamab. Kusjuures esimesed tulemused näitavad, et uuendatud tugede tootmiskulud jäävad samasse suurusjärgu võrreldes praegustega.

Keskus kuulub Londonis asuva Kuningliku Kunstiakadeemia koosseisu ja sinna lähevad õppima helgemad pead üle maailma. Tervisetehnoloogiad ja -teenused on kindlasti Eesti ettevõtluse kasvustrateegias üheks nurgakiviks, seega on igati hea selle teemaga kursis olla.

Doktor House ja Grey rõõmustaksid: kiirabiauto on juba ise väike haigla

Mõelge läbi linna kihutavat kiirabiautost, kus arstid päästavad raskes seisus patsiendi elu. Autojuht püüab sõita küll sujuvalt, kuid mingid džiibid on teel ees… Jälle löökauk, jõhkralt rooli pöörates tuleb mööda põigelda. Kusjuures kiirabiautot tuleb kuidagi konkreetses asendis püsida ja patsiendiga tegeleda… See kõik on kiirabiarstide jaoks kõike muud kui lihtne.

Disainerite eesmärgiks luua ideaalis nii hea kiirabiauto, et patsient saaks väga head ravi juba autos ning alati poleks tarvis haiglasse sõitagi. Ning kus kiirabispetsialistidel oleks mugav ja ohutu töötada. Disainerite kaasamise suurim väärtus oli selles, et nad vaatasid kiirabiautot n-ö rikkumata pilguga. Mitte keegi polnud vaadanud kiirabiauto sisemust puhtalt lehelt, laskmata end häirida sellest, kus asjad on. Disainerid seda just tegidki. Alustuseks sõitsid nad kiirabibrigaadiga kaasa pikkade 12-tunniste valvete jooksul. Teiseks ehitati originaalmõõtudega puust ja kartongist furgoon, kuhu paigutati praeguste kiirabiautode interjöör. Patsientide ja kiirabibrigaadide tegevus mängiti läbi. Põhilised protsessid pandi kirja, nagu ka peamised probleemid, mis lahendust vajasid.

Selle tulemusena leiti vajalikele esemetele loogilised ja ergonoomilised asukohad. Üks sein vabastati üldse esemetest ja nii tekkis vaba ruum patsiendi ümber liikumiseks, mis tähendab 360-kraadist juurdepääsu. Kokku tehti kiirabiauto salongis 11 põhjalikku muudatust, alates kraanikausist ja istmetest, lõpetades laadimisvõimalusega külje pealt. 3D-tehnoloogia abil loodi esimesed fly through-simulatsioonid arvutiekraanil, samuti esimene vahtplastist elusuuruses mudel. Ja veel kord väärib rõhutamist, et kõige selle juures kasutati co-design-meetodit, mis tähendab, et disainerid töötasid tihedas koostöös kõigi osapooltega.

Öelge, millisel arstil ei teeks selline töötaja- ja patsiendisõbralik kiirabiauto tuju heaks!

Disainitud kiirabi – miks ka mitte?

New stories, straight to your inbox