Durmazlar: tööpingid, tänu millele lendavad raketid kosmosesse

This story isn't available in English yet

Showing the original in inglise. A translation is on the way.

July 9, 2016 · 10 min· Updated May 31, 2026

Durmazlar: tööpingid, tänu millele lendavad raketid kosmosesse

Veel samal teemal:

Author

Kui Tesla elektriautoga tuntuks saanud Elon Musk hakkas kosmoserakette tegema, pidi ta kõigepealt leidma masinad, mis tagaksid tippkvaliteedi, kuid oleksid hinnalt taskukohased. Nii avastaski ta sobivad seadmed Ameerikast üsna kaugelt – Durmazlari tehasest Türgis. Kuidas on see tehas, mis sai poole sajandi eest alguse väikesest töökojast, sellise tulemuse saavutanud? Taivo Paju käis oma silmaga vaatamas. […]

Kui Tesla elektriautoga tuntuks saanud Elon Musk hakkas kosmoserakette tegema, pidi ta kõigepealt leidma masinad, mis tagaksid tippkvaliteedi, kuid oleksid hinnalt taskukohased. Nii avastaski ta sobivad seadmed Ameerikast üsna kaugelt – Durmazlari tehasest Türgis. Kuidas on see tehas, mis sai poole sajandi eest alguse väikesest töökojast, sellise tulemuse saavutanud? Taivo Paju käis oma silmaga vaatamas.

Kui kuldsete kätega noor mehaanik Ali Durmaz 1956. aastal esimese giljotiini valmis tegi, siis vaevalt ta uneski nägi, et tema tööpingid ükskord kosmosetööstusse jõuavad. Aga tema lõikeseade oli nii hea, et teised mehaanikud ütlesid: „Tee mulle ka selline!“ Nii saigi alguse väike töökoda, mis järgnevate aastakümnete jooksul kasvas tehaseks ning mille metallitöötluse seadmed kannavad tema nimest tuletatud kaubamärki DURMA.

Tehas arenes rahulikus tempos kuni 1970. aastate keskpaigani, mil Klaus Göedicke, kes müüs Saksamaal kasutatud metallitöötlusseadmeid, otsustas proovida seal müüa ka Durmazlari tehase kaupa. Tõepoolest, miks mitte pakkuda uhiuut tööpinki kasutatud tööpingi hinnaga? 1975. aastal läks esimene auto Durma tööpinkidega Saksamaa poole teele. Need läksid kaubaks nagu soe sai ning sakslased nõudsid lisagi.

Nii sai alguse lugu, kus tavaline Türgi tehas on tõusnud maailma üheks suurimaks lehtmetallide ja torutöötlemise seadmete tootjaks, täpsemalt on jõutud 7. kohale. Ning mida aeg edasi, seda suurema hoo on tehas sisse saanud. Kui veel 1987. aastal töötas firmas 75 inimest, siis 2016. aastal juba 800, lisaks teeb 300 inimest nende jaoks veel allhanget. Bursa linnas ja selle lähistel on ettevõttel kolm tehast 200 000-ruutmeetrise tootmispinnaga ning iga kuu väljub tehasest 150–180 rekkatäit metallitöötluspinke.

Bursa jääb Istanbulist umbes sama kaugele kui Tartu Tallinnast, ehkki ummikute ja praamisõidu tõttu kulub aega kõvasti rohkem. Bursa on eestlastele tegelikult rohkem tuntud kui esmapilgul paistab: Türgi menuseriaalis „Sajandi armastus“ pagendas sultan Suleiman Suur sinna ühe oma abikaasadest. Sellest linnast pärineb ka maailmakuulus İskender kebab, mida hakkas valmistama seal 19. sajandi lõpus elanud İskender Efendi. Samas hoones asuvas kebabirestoranis saab originaalretsepti järgi valmistatud rooga praegugi maitsta.

Bursa on Türgi suuruselt neljas linn enam kui kahe miljoni elanikuga, 14. sajandil oli see mõnda aega pealinn ja sinna on maetud kuus esimest sultanit. Tööstus õitseb alates 1923. aastast, mil piirkond muutus riigi tööstuskeskuseks ning uusi elanikke tuleb jõudsalt juurde. Linn on põneva arhitektuuriga, investorid ei ole rahaga ja arhitektid ideedega koonerdanud. Tehast, mis kunagi ehitati linnast välja ja mida veel kümme tagasi ümbritsesid ühest küljest põllud, ümbritsevad nüüd elurajoonid, sest linn on lihtsalt nii jõudsalt kasvanud.

Durmazlar – populaarne nii kodus kui võõrsil

Durmazlari tehast iseloomustab tavapäratult lai tootevalik – alates manuaalselt käsitletavatest giljotiinidest ja kantimispinkidest, lõpetades kõrgtehnoloogiliste CNC juhtimisega lõikus- ja painutuspinkidega (valtsid, stantsid, laserlõikus, plasma jne). Durma seadmed on Türgi metallifirmades väga populaarsed. Põnev oli oma silmaga vaadata, kuidas täisautomaatsed laserlõikuspingid töötavad Bursa äärelinna garaažides. Seda ei osanud oodatagi – garaažid olid nii pisikesed, et metallilõikuspink mahtus sinna vaevu-vaevu sisse, lagi on sõna otseses mõttes nii madalal, et peaaegu ulatud käega puutuma.

Viimaste aastakümnete jooksul on Durma seadmed jõudnud väga tuntud firmadesse – kosmosetööstuses juba mainitud SpaceX, autotööstusest näiteks Mercedes, Fiat ja Caterpillar, lennukitööstuses Bombardier, aga ka liftitootja OTIS ja Ruukki, nüüdne S.S.A.B. Rääkimata Türgi suurtest tegijatest. Näiteks kasutatakse riigi suurimate tuuleturbiinide tornide tegemiseks Durma valtspinki, mis kaalub üle 20 tonni ja suudab valtsida enam kui 70 mm paksust terast. Tänu NASA tellimusele on välja arendatud ka patenteeritud lisavarustus Al painutamiseks, mida kohapeal käinutele ka esitleti.

Firma haare on muutunud globaalseks, seadmeid müüakse ligi 80 riigis. Näiteks suurem osa metallist laternapostidest Mehhikos on valmistatud Durma painutuspinkidega, millest suurim on 18 m pikk ja 2000 tonnise painutusjõuga ning kaalub ca 400 tonni.

Firmal on veel üks tuluallikas: mitmed märksa kallimad tootjad (sealhulgas ka Euroopast) lasevad oma seadmed valmis teha just Durmazlari tehases, värvida oma värvidesse ning kleepida sinna oma kaubamärk.

Durmazlari tehase puhul on tõeliselt tähelepanuväärne, kuidas vähem kui poole sajandiga maailma suurimate tegijate hulka jõuti.

Enne suure suve algust käisid Durmazlari tehaseid vaatamas 40 Eesti metallitööstuse esindajat, ajaloolise reisi korraldas metallitöötlusseadmeid maale toov Nordcity Center OÜ koostöös Durma tehasega. Osalejate üldine hinnang oli selge: ei osanud arvata, kui tõsiselt selles tehases asjad käsile on võetud.

Kvaliteet ja innovatsioon

Kui rääkida Durmazlari arengust, siis ei saa kuidagi mööda minna firma asutajast ja kauaaegsest juhist, legendaarsest Ali Durmazist (1935–2004). Ta oli tõeline self-made man. Nende perekond kaotas Teise maailmasõja ajal kõik, mis hinge taga ning oli sunnitud kodupaigast lahkuma. Ali Durmaz alustas mehaanikuna. Käivitanud oma töökoja, keskendus ta juba algusest saati kvaliteedile. Ta kasutas algusest peale ka ainult parimaid materjale. Tulemus – esimesed tööpingid, tol ajal veel muidugi käsitsi kasutatavad – on töökorras siiamaani.

1970. aastatel, kui eksport Saksamaale algas, õppis ta ise ja pani ka kogu tehase juhtkonna õppima lean-tootmise põhimõtteid. Needsamad põhimõtted on tootmise korraldamise selgrooks veel ka praegu. Ali Durmazil oli väga selge nägemus heast tootmisest ja korralikust tööst. Need tema mõtted on praegugi väikeste tahvlite peal tehaste seintel. Need põhimõtted on aluseks ka tehase motole: „Sinu partner täna, homme, alatiseks.“

Kui üldse kellegi kohta saab öelda, et ta on oma tööga laulatatud, siis tema kohta võis seda öelda küll. Tema jaoks ei olnud puhkepäevi, ta käis tööl seitse päeva nädalas. Ali Durmazi kabinetis, millest nüüd on tehtud tema muuseumituba, on ka väike koiku – vajadusel töötas ta ööpäev läbi, tukastades vaid mõne tunni.

Tehas kuulub ka praegu Durmazi perekonnale ning kvaliteet ja innovatsioon on endiselt au sees. 1994. aastast on tehasel CE sertifikaat, 1998. aastast ISO sertifikaat.

Tehases ei ole raha kokku hoitud materjalidelt ega sisseseadelt, nii on näiteks kasutusel hulk kvaliteetseid Okuma seadmeid. Tööpinkide värvimisel kasutatakse sama tehnoloogiat, mida kasutab Renault autode värvimiseks.

Põrand on puhas, rämpsu ei näe kusagil ning töölised töötavad töö ajal ja puhkepausi ajal puhkavad.

Et püsida konkurentsis, asutas firma 2010. aastal arenduskeskuse, kus praegu on tööl 80 inseneri. See on üks keskusi, mida toetab ka Türgi riik. Türgi on otsustanud oma edumeelseid ettevõtteid sel viisil toetada. Tõsi, kontroll selliste keskuste üle on väga range – kes tulemust ei tee, see jääb toetusest ilma.

Durma puhul on tulemus käegakatsutav – näiteks firmas välja arendatud HD-F seeria fiiber-laserlõikepink, mis on varustatud Siemensi lineaarmootoritega (sild liigub magnetpadjal) ning seade on praktiliselt hooldusvabad. Demoruumis esitletud versioon oli varustatud ka automaatse peale- ja mahalaadimissüsteemi ning laotorniga.

„Siidiuss“ ehk julgus uusi asju proovida

Bursa linnas lihtsalt ei saa märkamata jätta uusi punaseid, väga elegantse disainiga tramme, mille küljepeeglid on justkui suured tundlad. Neid tramme peetakse nüüd koguni Bursa sümboliks – see tähendab, et linnaelanikud on need madala põhjaga trammid, mis kannavad nime SilkWorm (siidiuss) tõesti omaks võtnud. See nimi pole juhuslik – Bursa oli oluline keskus iidsel Siiditeel, sellest linnast pärinesid enamik kuninglikele perekondadele tarnitud siidist tooteid.

Need trammid on valminud samuti Bursas Durmazlari tehastes. Nimelt otsustas Türgi valitsus 2008–2009 aasta kriisi ajal, vastates Türgi linnades kasvavale nõudlusele uute trammide järele, et raha ja töökohad peavad jääma riiki ning trammid tellitakse oma ettevõt- teilt. Korraldati avalik konkurss, mille Durmazlar võitis. Juba 2013. aastal valmis esimese trammi prototüüp, pärast ohutus- katseid ja rahvusvahelise sertifikaadi saamist algas seeriatootmine. Ühtlasi tehakse ka rongivaguneid.

Tramm, mille kohta võib öelda, et „100% Türgi disain ja tootmine“, purustas nende skeptikute väited, kes ütlesid, et Türgi sellega hakkama ei saa. Sai küll. Ja juba on Durmazlar pööranud uued oskused ka ekspordiks: firma toodab šassii-raame ka Prantsuse firma Alstom kiirrongidele.

Väga lühidalt kokku võttes: lean-tootmise põhimõtted, panustamine arendustöösse ja julgus kasutada oma teadmisi ja kogemusi täiesti uutes valdkondades, on viinud Durmazlari tehase maailma suurimate hulka. Mis teeb heameelt – ka Eestis kohtab sama mõtteviisi üha rohkem. Nii et pöidlad pihku, et ka Eestis oleks poole sajandi pärast selline metallitööstuse firma nagu on Durmazlar Türgis.

***

Nordcity Center toob maale erinevate tootjate metallitöötlusseadmeid. Kuidas sattusid valikusse Durma seadmed?

Urmet Itse, Nordcity Centeri juht:

Aasta oli siis 2005. Durmazlar oli juba mõnda aega olnud meie vaateväljas koos mõnede teiste Türgi tootjatega. Võtsin kätte ja organiseerisin endale kuuajase reisi Türki. Käisin kõik need tehased läbi – vaatasin, kuidas tehas toimib, suhtlesin inseneridega ja müügiosakonnaga ning kus võimalik, lasin endale ka koolitusi teha. Nii sain kokkuvõttes päris hea pildi ette, mille põhjal otsustada.

Tehased erinevad üksteisest ikka nagu öö ja päev. Mõnes tehases astud uksest sisse ja näed, kuidas põrand on emulsioonist läbi imbunud, mudane ja ebatasane. Näed, kuidas värv kantakse õlistele pindadele, kuidas silindrite kokkupanemisel on treilaast sisse jäänud. Ja siis vastukaaluks Durmazlar, kus on iga päev pestud põrand, töötegemine ja pausid käivad kellast kellani ning kus on kvaliteedikontroll suhteliselt range. Nägin toona isiklikult, kuidas kolmemeetrisele painutuspingile tehti kvaliteedikontrolli. Tehti 90-kraadist proovipainet, mille käigus painutas pink pool kraadi valesti. Kvaliteedikontroll masinat vastu ei võtnud.

Et Durmazlari toodete kvaliteet, järelteenindus ning töötajate suhtumine oli niivõrd erinev teiste tehaste omast, mida külastasin, siis ei tekkinud küsimust ka enam, kellega edasi minna. Müüa suudavad ju paljud, aga tihti piirdub see ainult esimese seadmega. Minu eesmärk on pikaajaline kliendisuhe, seetõttu otsin ka pikaajalisi partnereid, kelle seadmeid saaksin müüa aastaid ning ise samal ajal öösel rahulikult magada. Koostööpartneri valikust sõltub ju suuresti minu tulevane leib.
Olen kõik tootjad, keda me esindame, ise läbi käinud. Tänavu jaanuaris näiteks käisin kolleegidega nädal aega Tšehhimaal, vaatasime erinevad tootjad oma silmaga üle: tutvusime oludega, saime inimestega tuttavaks. Selle põhjal saab otsustada, kellega kannatab koostöö alustamist kaaluda, kellega mitte. See on osa meie tööst.

Durmazlariga koostöö klapib ja on viimase paari aastaga muutunud paremaks kui kunagi varem. Seda näitab kasvõi see, et meile on antud roheline tuli Durma seadmete esindamiseks ka Soome turul. Häid suhteid näitab ka selle reisi teokssaamine. See teema oli meil Durmazlari tehase inimestega laual kuus aastat ning eelmise aasta novembris otsustasime, et nüüd teeme ära.

Peamine Durma eelis on minu silmis see, et kvaliteedilt ja tehnoloogiliselt on ta tippudega igati võrreldav või mõnevõrra paremgi, aga hinna poolest kindlasti taskukohasem, lisaks on kohapealne hooldus ja tehniline tugi heal tasemel.

***

Eesti ettevõtjate kommentaarid

Margus Tigasson,

Lapi MT, juhataja

Tehas jättis väga hea mulje. Nende tootmine on küll meie omast erinev – neil on kindel toodang, meil projektipõhine, aga ruumikasutusest tasub eeskuju võtta küll, ruum on neil väga hästi ära kasutatud. Reis oli väga hästi organiseeritud, nii Eesti kui Türgi poolelt.

Aivar Rist,

Scanweld Tootmise AS, juhataja

Olen tehaseid oma elus päris palju näinud, Türgi muljed on väga head, tahan korraldajaid ja tehasepidajaid kiita. Näha
on, et see tehas tuleb Euroopa omadele mürinal järele. Äärmiselt oluline on seejuures, millisel tasemel on tehase esindaja. Olen töötanud ettevõttes, kes ostis vististi ühe kõige esimese plasmapingi Eestis Nordcity Centerilt. Urmet oma tiimiga julgustas, et tulevad appi, kui mingeid probleeme on. Ja nad tulidki appi, sest algul oligi kõvasti pusimist. Urmet ise on selles tehases palju kohapeal olnud, isiklikult suhelnud, nii see usaldus tekib. Ja teadmine, et kui oled hädas, siis mehed ulatavad abikäe. Meil on Durma pink olemas, aga kui peaksin järgmise ostma, ei põeks absoluutselt. Isiklik kogemus maksab palju, Urmetil tehasega ja meil temaga.

Endel Mänd,

Viljandi Metall, arendusjuht

Väga asjalik reis oli, enne seda ei osanud ma Durmast midagi arvata. Kindlustunnet on nüüd veidi rohkem. Me ei hakka küll lähemal ajal midagi ostma, aga laserlõikepingi ostmist oleme põhimõtteliselt kaalunud.

Olavi Kold,

Kaiu EKO Metall, juhataja

Tehasest jäi väga hea mulje. Esiteks mastaapsus, teiseks toodangu tohutult lai nomenklatuur. Töökultuurilt on see euroopaliku tasemega tehas, keskmisest isegi ülespoole. Mõne aasta pärast mõtleme laseri peale – kas Durma on hinnalt konkurentsivõimeline, eks see on siis näha.

Intervjuu Durmazlari tehase peadirektori Altan Ardaga ilmub järgmises numbris.