Eesti Euroopa vedurina – juhtimise meisterklass või võimatu missioon?

 

Ongi aeg käes. 1300 Eesti inimest korraldab ja juhib protsessi, mille käigus võetakse vastu enam kui 500 miljoni eurooplase tulevikku kujundavad otsused. Esimest korda. Eesti võõrustab Euroopa Liidu Nõukogue esistujana järgneva kuue kuu jooksul kuni 30 000 väliskülalist, sealhulgas umbes 1000 välisajakirjanikku. Ülevaate selle massiivse ettevõtmise juhtimise ja koordineerimise telgitagustest annab Piret Lilleväli.

Eesti esimene Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine algas ametlikult 1. juulil 2017. Aga kogu Euroopa pilgud pöördusid Eestile juba mõned päevad enne seda, kui Tallinna saabusid Euroopa Liidu juhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean- Claude Juncker koos kõigi volinikega, et tähistada Kultuurikatlas ja Vabaduse väljakul väärika rahvapeoga ajaloolist hetke.

Aastatepikkune ettevalmistusetapp sai sel päeval läbi. Aastast 2012 hakkas riigikantselei punuma justkui ämblikuvõrku, kuhu pidid oma loogilisele kohale asetuma valitsus, ministeeriumid ja nende allasutused, riigikogu, vabaühendused ja teised organisatsioonid, kes soovivad eesistumise üritusi korraldada, ning eesistumise eesliin – Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures. Tänapäeva digiühiskonnale kohaselt peab info selles ämblikuvõrgus liikuma kiiresti ja turvaliselt, et eesistumise ajal arutlusel olevad ligi 400 poliitilist teemat jõuaksid otsusteni või lähemale 28 riigi kokkuleppele.

Eesistumine on juhtimise meisterklass. Õiges kohas peavad asetsema mitte ainult logistika ja protsessid, vaid ka inimesed. Eesistumise teevad ära just inimesed, kes peavad mõnikord töötama ennastsalgavalt pikki päevi ning olema pidevalt valmis Brexitiga seonduvateks muudatusteks. Paindlikkus, kiirreageerimine ja muudatused on palistanud eesistumise ettevalmistajaid 2016. aasta suvest, mil Ühendkuningriigi inimesed hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt ning Eesti eesistumine nihkus pool aastat varasemaks. Tulevased eesistujad said omal nahal tunda kompromisside võlu ja valu: mida ja kui kiiresti saab ümber teha; millest tuleb loobuda… Käigult õppimine ja välkkiired otsused, kõhklemiseks polnud ruumi. Inimesed tuli kiiresti leida, tegemata seejuures järeleandmisi koolitustes. Võimatu on võimalik – 1300 eesistumist vedavat inimest on tööl, kellest umbes 300 on ajutiselt sellega seotud vaid eesistumise ajaks; ülejäänud neist on ametnikud, kes on saanud eesistumiseks uued või lisatööülesanded.

Kuid need muudatused ei jäänud ainsaks. Eelmise aasta lõpus vahetus valitsus. Kiirkäigul tuli uued ministrid kurssi viia eesistumise ettevalmistustega ja poliitiliste prioriteetide väljatöötamisega. Kõik on võimalik.

Ja võimalikuks osutus seegi, etootamatult said neli Eesti ministrit – siseminister Andres Anvelt, justiitsminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo – mõned nädalad enne eesistumise algust päris Euroopa Liidu Nõukogu juhatamist kogeda. Küll Malta kolleegide nimel ja nende ettevalmistustele tuginedes, kuid eesistumise maitse sai suhu.

Eesistumine tähendab pidevat valmisolekut muudatusteks, mis nõuavad kiiret kohanemisvõimet. Juhtidelt eeldab see ettevalmistust kriisideks, meisterlikku inimeste märkamist ja motiveerimist, koostööd ehk ämblikuvõrgu punumist ja hoidmist.

Eesistumine on investeering Eesti tulevikku

Väikeriigil on reeglina vähe võimalusi saada nii palju tähelepanu, nagu pakub eesistumine. Sel poolaastal pöörab Euroopa oma pilgud suuresti Eestile.

Silma ei paista mitte ainult poliitikud ja ametnikud, kes koguvad väärtuslikke kogemusi ja kontakte, et tulevikus Eesti riigi ja inimeste huvide eest seista, vaid ka ettevõtjad. Eesistumise prognoositav eelarve on 75 miljonit eurot. See summa jaguneb nelja aasta (2015–2018) vahel ning kulub peamiselt Eestis, jäädes ringlusse meie majandusse. See on võrreldav summa teiste esmakordselt eesistumist korraldavate riikidega. Leedu ja Läti kogemus on näidanud, et
eesistumine turgutas majandust umbes samas suurusjärgus kui sellele kulunud summa.

Eesistumine loob hulgaliselt ajutisi töökohti, lisatööjõudu vajavad eriti turismi ja ürituskorraldusega seotud ettevõtted. Selleks poolaastaks valmivad mitmed olulised taristuprojektid: trammiteed Tallinnas, lennujaama
ümberehitus jms. Lennu- ja laevaühendusi lisavad Nordica/LOT, Air Baltic, Finnair, Viking Line ja teised. Majutusettevõtetel on pool aastat kõrghooaeg. Kasvab nõudlus kvaliteetse Eesti tooraine ja toodete järele, millest valmib eesistumise ajal külalistele pakutav söök ja jook. Eesti nutikad ja uuendusmeelsed ettevõtjad saavad kontaktvõrgustikku punuda digiteemalistel üritustel, mida on eesistumise ajal kokku ligi 50 ringis. Loodame, et see ei jää ühekordseks ürituseks; loodame, et meie külalistele meeldib siin; et huvi Eesti vastu kasvab ning toob edaspidi inimesed siia ka tagasi.

Eesistumine ei vii mitte ainult Eestit Euroopale lähemale, vaid lähendab ka Brüsselit meile. Euroopa Liitu juhivad liikmesriigid ühiselt, sel poolaastal on meie kord n-ö eest vedada.

Ülevaade ja täpsem info Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal toimuvatest üritustest: www.eu2017.ee.

***

Eestistumise juhtimisvõrgustik ehk kes mida teeb?

Valitsus
Ministrid juhivad eesistumise jooksul nõukogusid ja vastutavad oma poliitikavaldkonnas tulemuste saavutamise eest.

Riigikantselei
Riigikantselei ülesanne on nõustada ja toetada ministreid kui peamisi eesistumise eest vastutajaid. Riigisekretär
Heiki Loot kutsus eesistumist ette valmistava komisjoni kokku juba 2012. aastal. Eesti Euroopa Liidu poliitikat koordineerib ja valitsust toetab prioriteetide seadmisel riigikantselei Euroopa Liidu Sekretariaat, mida juhib Klen Jäärats. Eesistumise korraldust juhib Euroopa Liidu sekretariaadi asedirektor Piret Lilleväli, kelle vastutuse alla kuuluvad eelarve, personal, logistika ja kommunikatsioon, sealhulgas Kultuurikatla kui eesistumise tippsündmuste toimumiskoha valmisseadmine.

Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures

Eesistumise eesliiniks on Eesti Alaline Esindus Euroopa Liidu juures, mille vedurijuhiks on alaline esindaja Kaja Tael. Teda toetavad suursaadikud Clyde Kull ja Lembit Uibo ning eesistumiseks inimeste arvult enam kui kaks korda kasvanud esindus. Nende paarisaja inimese juhtida on enamik umbes 1700 kohtumisest, mis toimuvad peamiselt Brüsselis. Alaline esindus on ka esimeseks sihtmärgiks vägagi teravaid küsimusi esitavale Brüsseli rahvusvahelise meediakorpuse tuhatkonnale ajakirjanikule.

11 ministeeriumit
Ministeeriumid vastutavad umbes 400 teema eest, mis on eesistumise ajal Euroopa Liidu nõukogus arutlusel. Lisaks toimub Eestis umbes 260 üritust, nendest 20 kõige tähtsamat korraldab riigikantselei koos ministeeriumitega, ülejäänud 240 ministeeriumid suures osas ise. Enim üritusi ja teemasid on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning sotsiaalministeeriumil. Väga oluline roll on välisministeeriumil, kelle diplomaadid kannavad eesistumise sõna ka Euroopa Liidust välja ning kus Matti Maasikas on Eesti eriesindajaks
Euroopa Liidu institutsioonide juures. Eestil kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujal tuleb 28 riigi nimel läbi rääkida
ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Riigikogu
Kuigi Euroopa Liidu Nõukogu kohtumiste tööd juhatavad valitsus ja ametnikud, korraldavad ka rahvusparlamendid eesistumise ajal üritusi.

Vabaühendused ja teised organisatsioonide üritused
Eesistumine ei ole pelgalt ametnike või poliitikute tööpõld Brüsselis ja Tallinnas. Selle veerel korraldavad üritusi või kohtumisi mitmed asutused ja organisatsioonid üle Eesti, näiteks Narvas, Tartus ja ka Saaremaal. Riigikantselei toetas kaheksat vabaühenduse rahvusvahelist üritust Eestis.