Eesti kaitse läheb üle piiri

Kaitsetööstus on valdkond, kus pelgalt oma riigi sees tegutsedes pole võimalik lõpuni edukas olla ja nii on võtmesõnadeks rahvusvaheline võrgustumine ja välissuhted. Kirjutas Inseneeria tegevtoimetaja Mari Kamps.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu (EKTL) juhatuse esimehe Kuldar Väärsi kinnitusel on meie ettevõtetel võimalik leida koostööpartnereid ja turustusvõimalusi eelkõige rahvusvahelise võrgustiku kaudu. „Oleme juba sõlminud koostöömemorandumid Soome, Läti, Leedu, Suurbritannia ja Poola kaitsetööstuse liitudega,“ rääkis ta. „Ettevalmistatud on tegelikult koostöölepe USA-ga, mõtted ja suhtlus käivad ka teiste riikide suunas.“

Poola on kõige värskem partner, koostöölepe 140 ettevõtet ühendava liiduga sõlmiti mullu novembris. Väärsi sõnul huvitavad Poolat Eesti targad tehnoloogiad ja küberkaitselahendused, samuti erinevad robootikalahendused. Eestile pakub Poola huvi kui riik, mis lähiaastatel investeerib enim kaitsesektorisse. „Poola on Eesti jaoks huvitav ka turuna ja kaitsepartnerina. See riik on väga võimekas, kuna omab korralikku rasketööstust ning kaitsetööstus katab sisuliselt kõik valdkonnad. Eesti soovib leida partnereid ja teha arendustööd.“

Aastal 2009 loodud EKTL ühendab ligi 100 ettevõtet. Kolmandik on selgelt orienteeritud eksporditurgudele, osa ettevõtteid on keskendunud Eesti kaitseväele ja osa on sellised, mis praegu otseselt kaitsetööstusliku toodanguga ei tegele, kuid peab oluliseks kuuluda EKTL-i ja tahab panustada läbi EKTL-i riigikaitsesse. „Mis puudutab Eesti ettevõtteid, siis oleme avatud kõigile, kes leiavad, et EKTL võiks olla see väljund, mille kaudu end teostada ja mille abil tekitada endale Eestis või eksporditurgudel paremaid võimalusi ja rääkida kaasa selle valdkonna arendamisel.“ Mõned ettevõtted on liidust aja jooksul lahkunud, samas on aga tulnud juurde spetsiifilise valdkonnaga, näiteks küberkaitsega, tegelevaid firmasid. „Tervikuna on liidu fookus kaitsesektorile järjest kasvanud, on tekkinud esimesed tooteid ja ettevõtted, mis pole enam lihtsalt kahese kasutusega, vaid on väga selgelt ja spetsiifiliselt sõjalise otstarbega.“

Kui neli-viis aastat tagasi oli põhitähelepanu suhetel Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega ning Eesti hangetel, siis nüüd on sektori tähelepanu eksporditurgudel. „Partneritena on kindlasti huvitavad näiteks Euroopa ja Ameerika Ühendriigid.“

Kaitsetööstuse klaster

EKTL-i juures tegutseb 16 ettevõtet koondav kaitsetööstuse klaster. See on suunatud eksporditurgudele, aitab eksporditurgudele siseneda ja juhendab, kuidas tooteid tutvustada, kujundada, disainida. Klastri missioon on aidata kaasa Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse innovaatiliste toodete ja teenuste rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule.
„Klaster on olnud kõige tugevam kasvulava kaitsetööstuse ettevõtetele just ekspordile mõtlemisel. Paljud uudsete ja huvitavate toodetega välja tulnud ettevõtted on ka klastri liikmed,“ tõdes Kuldar Väärsi.

Eesti ettevõtetel on oluline panustada nii, et riik oleks riigikaitse seisukohast tugevam. „Aga kui vaadata ärilist fookust, siis väga väikese turu puhul on keeruline ehitada üles jätkusuutlikku ja investeerimisvõimelist äritegevust. Me ei tohi keskenduda sellele, kuidas kahte protsenti (nii palju läheb SKT-st riigikaitsekulutusteks) laiali jagada, vaid kuidas seda kahte protsenti kasvatada,“ rääkis Väärsi.

Suure perspektiiviga valdkond Eestis on küberkaitse. „Meil on väga häid ettevõtteid, kel on rahvusvahelisi koostööpartnereid. Lisaks tarkade lahenduste projektid. Traditsiooniline masstootmine või n-ö raske raua tootmine pole kindlasti see, kus me peaksime otsima oma konkurentsivõimet maailmaturul, pigem ikkagi see seotuna IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor) ja tarkade tehnoloogiatega, mis kindlasti ka kaitsesektoris hakkab järjest suuremat tähtsust omama.“

EKTL ja koostöö kaitseväega

Väärsi tõi eraldi esile väga hea koostöö Kaitseväega, mis aitab testida ja välja töötada uusi tooteid. „See maksab referentsina välisturgudel väga palju,“ rõhutas ta.

EKTL-i liikmed osalevad aktiivselt ka Eesti kaitsehangetel, kuid siin pole tähtis lihtsalt müük, vaid eesmärk on olla usaldusväärne strateegiline partner. „Oluline on see, et meie kaitsetööstus on Kaitseväele heaks koostööpartneriks, kes aitab tõsta Eesti kaitsevõimet ning kellele riik võib loota nii rahu- kui sõjaajal.“

Kuidas saab olla kindel, et Eestis valminud militaartoote ostjateks pole näiteks mõni terroristlik organisatsioon? „Välisministeeriumi strateegilise kauba komisjon otsustab, kas annab väljaveoks loa või mitte. Regulatsioon lähtub rahvusvahelisest praktikast ja õigusruumist,” selgitas Väärsi. „Oluline on see, milline on kauba kasutusala ning kes on kasutaja. Eesti ettevõtetel pole kaitsetööstuse sektoris mõtet koostööplaani osas vaadata näiteks Vene ja Valgevene suunas,” lausus ta.

***

Kuldar Väärsi

Eesti kaitsetööstuse Liidu (EKTL) juhatuse esimees

• SEBE juhatuse esimees 5. maist 2010
• AS SEBE tütarfirma Milrem AS (Military Repair, Engineering and Maintenance, loodi 2013) juhatuse esimees.
• Enne SEBE-t töötas seitse aastat Elektriraudtee AS-is. Ta on töötanud ka Teede- ja Sideministeeriumis ning Majandus- ja Kommunikatsioniministeeriumis.