Eesti – pankade ja fintech’ide tahutud maa

„Pangandus muutub üha atraktiivsemaks fintech-ettevõtjatele üle Euroopa,” ütleb SEB juhatuse esimees Allan Parik. Tehnopoli startup-inkubaatori tegevjuht Martin Goroško leiab aga, et idud hoopis vastandavad ennast jäikadele kommertspankadele ja viimastele tehakse nende enda mängus ära. Kirjutab Lennart Käämer.

„Meie ambitsioon on olla avatud panganduse juhtiv pank Baltikumis. Näeme võimalust tuua Rootsi investeerimiskogemus ja kapital ka Balti ettevõtjateni,” selgitab Parik. Eelkõige toetab pangandusturu avanemist uus makseteenuste direktiiv, mis võimaldab klientidel makseid senisest lihtsamini sooritada ja saata kontoinfo litsentseeritud teenusepakkujale. Selle pinnalt on võimalik teha üha personaalsemaid ja uudsemaid pakkumisi. Seda trendi nimetataksegi open banking’uks ehk avatud panganduseks.

 

Pangad otsivad strateegilist partnerlust

Baltikumi esimesed kaks avatud panganduse häkatoni ehk programmeerimismaratoni toimusid möödunud aasta alguses. Kahe nädalavahetuse jooksul töötas koos rohkem kui 30 meeskonda. „Nägime mitme tiimiga strateegilisi koostöövõimalusi. Sealt sündiski mõte lisaks koostööle toetada nende kasvu ka rahaliselt,” ütleb Parik.

Pariku sõnul otsitakse fintech’idega eelkõige strateegilist partnerlust – koostööd, mille tulemusel tekib väärtust juurde nii neile kui ka panga klientidele. SEB-l on Baltikumis toimiv koostöö mitmete fintech’idega maksete ja kliendilojaalsuse valdkonnas ja paljud läbirääkimised käivad aktiivselt.

„Praegu käib jaht kolme valdkonna partneritele,” loetleb ta. „Esiteks väikeste ja keskmiste ettevõtete parem finantsplaneerimine ja finantseerimine, e-arvelduslahendused, uued väärtuspakkumised jaekaupmeestele, sh e-äridele. Teiseks eraisikute säästmis- ja investeerimislahendused ning laste ja noorte finantsteadlikkuse kasvatamine. Kolmandaks panga digiteenuste viimine maailma tipptasemele masinõppe ja tehisintellekti abil. Olgu see siis kliendile nähtamatu (nt küberturve) või nähtav digiteenusepakkumine traditsiooniliste või uudsete kanalite (näiteks juturoboti või videokõnede) kaudu.

Tehnopol: idud teevad pankadele nende omas mängus ära

Tehnopoli start-up-inkubaatori tegevjuht Martin Goroško leiab, et fintech on Eestis juba praegu sedavõrd tugeval tasemel, et selles vallas ilma tegevad idud ei sõltu kommertspankadest:

„Pigem vastandavad start-up’id ennast jäikade kommertspankadega ja viimastele tehakse nende enda mängus ära. Ollakse kiiremad, kuluefektiivsemad, suurema tootlikkusega, väiksemate administreerimiskuludega.“

Inkubaatori juhi sõnul soovivad kommertspangad avatud panganduse platvormi toel idukogukonda enda juurde meelitada, ehitada ühiselt uusi tooteid, et pakkuda neid olemasolevale klientuurile, jagades tulu omavahel. „Arvan, et start-up’id ei taha tegelikult pankade raamistikuga kokku langeda. Ennekõike kasutatakse pankade ressurssi, näiteks SEB investeerimismehhanismi, mis tagab varajase faasi investeeringu,“ räägib Goroško.

Ta viitab suurtele ja tugevatele tegijatele, nagu Transferwise, Monese, Funderbeam. Tema sõnul on raske leida põhjust, miks analoogsed lahendused peaksid kunagi turule tulema koos kommertspankadega. Erainvestorid on valmis ka praegu valdkonda investeerima.

Lisaks toimub ühisrahastuste võidukäik. Alternatiivsed raha kaasamise võimalused, sh laenud, teevad taas pankade elu kibedaks. Kuna teenustasud on kohati kõrged ja tingimused karmid, siis eelistatakse ühisrahastust pangalaenule.

Sama loogika laieneb fondihaldusele ja administratiivkuludele. „Tuleva fond ei ole kindlasti esimene ega viimane, mis fondihaldusele kommertspangas tugevat alternatiivi pakub. Usun, et näeme üha rohkem tooteid ja lahendusi, mis pakuvad virtuaalsemaid (fondi)investeeringuteenuseid ja teevad tootlikkuses pankadele silmad ette. Kui me vaatame fondide tootlikkusnäitajaid, siis oleks naljakas, kui selles sektoris innovatsiooni ei toimuks,” ütles Goroško.

Parik: pankadele vastanduv retoorika on ajale jalgu jäänud

Vastuseks Goroškole väidab Parik, et fintech’idesse tehtavate riskiinvesteeringute eesmärk ongi julgustada ettevõtjaid lühikese aja jooksul võimalikult palju eksperimenteerima. Sealt edasi tuleb leida ärimudel, mis toob pikas perspektiivis raha sisse. Reguleeritud valdkonnas eksperimenteerimine ongi kulukam, seega otsitakse võimalikult kitsaid tootenišše, et pakkuda paremat teenust kui keskmine traditsiooniline pank.

„Nišiklientuuri saamiseks aitab mõnel juhul ka ajutine vastandumine pankadele. Kuid enamik fintech’e on jõudnud arusaamale, et nad ei soovi hakata täisteenust pakkuvaks pangaks. Traditsioonilised pangad pigem võimaldavad neil kasvada kuluefektiivselt,” leidis Parik.

Seega sünergia ja koostöö otsimine pankadega on nende huvides ning pankadele vastanduv retoorika on Pariku sõnul jäänud paari aasta tagusesse aega. Üha enam ehitatakse oma teenus või toode üles panga tootevaliku tugevdamiseks või täiendamiseks.

Pealegi peab ettevõtja iga investori puhul vaatama, mida viimane lisaks rahale pakub: kogemust, olulisi kontakte, jätkuinvesteeringuid, kliendibaasi. Eestis on tänu Euroopa fondidele juba üksjagu riskikapitali, kuid fintech’ile fokuseeritud fonde veel mitte.

„Kuigi me näeme fintech-ettevõtete kasvavat edu, ei ole Eestis varem üksnes selle fookusega investeerimismehhanismi veel loodud. Küll on SEB varem koos investeerinud näiteks NFT Venturesiga, kes on tänaseks Euroopas kõige rohkem fintech-investeeringuid teinud investor,” lisab Parik.

Rahapesuhirm varjutab e-kuvandit

Goroško tuletab ka meelde kommertspankade kahjuks rääkivaid rahapesu ennetamise abinõusid, mis Danske skandaali valulikest õppetundidest ajendatuna on võtnud paranoilise iseloomu.

„Kui me räägime avatud pangandusest, siis seome sellega oma strateegia olla maailma digitaalseim ja avatuim ühiskond (e-residentsus, start-up-viisad),” märgib ta. Samas on välimaalastele pangakonto avamine muutunud keeruliseks. Taustakontroll on pikk ja aeganõudev. Ette on tulnud olukordi, kus konto pannakse selgitusi andmata päeva pealt kinni. See kõik peletab ettevõtjaid ja pidurdab siinses ärikeskkonnas opereerimist. Inimene võib olla küll e-resident, kuid lõpuks kontrollib kommertspank teda nii põhjalikult, et äri võibki asutamata jääda. „Kui see saaks lahendatud, siis oleks elu päris ilus – tehku seda siis kommertspangad ise või koos start-up-ettevõtetega,” lisab Goroško.

Pariku sõnul on fintech’ide väärtuspakkumine nii era- kui äriklientidele kõigis kolmes Balti riigis küllaltki lai. Kuigi meie finantsinspektsiooni lähenemine on tõesti mõnevõrra konservatiivsem võrreldes näiteks Leeduga, on äri ja investorite läbipaistvus tähtis teema. Finantssüsteemi ebastabiilsus mõjutab kõiki ja seega on kõrged ärilised standardid olulised mitte ainult pankade, vaid ka fintech’ide jaoks, sõltumata sellest kas nende turg on lõpuks Eestis, Euroopas või üle maailma.

Leedu Keskpank on koostöös fintech’idega võtnud hetkel n-ö eksperimenteeriva positsiooni ja väljastab neile hoogsalt tegutsemislitsentse. See jätab mulje, et sealne fintech-maastik on iseäranis aktiivseks muutunud. Kuigi nende pealekasv võib tunduda Leedus tihedam kui Eestis, tegutsevad neist kohalikul turul vähesed ja nende tippjuhid pärinevad enamjaolt väljastpoolt Baltikumi.
„Globaalse ambitsiooniga fintech’i jaoks on Eesti hea testkeskkond, kus siinsete pankadega on võimalik koostööni jõuda kiiremini kui Lääne-Euroopas, USA-s või Aasias,” arvab Parik.

Eesti on ükssarvikute maa

Võrreldes Läti ja Leeduga on Pariku sõnul Eesti fintech’ide seas kõige rohkem ükssarvikuid elaniku kohta. Miljoni elaniku kohta on neli ettevõtet: Skype, TransferWise, Playtech ja Taxify, kelle väärtuseks hinnatakse rohkem kui miljard dollarit. „See näitab, et Eestis osatakse lahendada reaalseid probleeme ja siin loodud lahenduste järele on olemas globaalne nõudlus. Paljuski on see võimekus välja kasvanud just Skype’i eduloost – paljud selle endised töötajad on asutanud edukaid tehnoloogiaettevõtteid.”

Lähiaastad peaksid mõnedki ükssarvikud veel juurde tekkima. SEB eesmärk on oma brändi, kliendibaasi ning kapitaliga aidata luua veel mitu sellist maailmatasemel edulugu.

Lighthouse’i programmi uus lend algas märtsis

• SEB on koostöös NFT Venturesi ja Mastercardiga käivitanud fintech-inkubatsiooniprogrammi Lighthouse, mis on esimene sellelaadne Eestis.
• Esimesse arenguprogrammi kandideeris Baltikumist 25 fintech-ettevõtet. Samal ajal käis Lighthouse’i programm ka Rootsis ja Soomes.
• Järgmine lend alustas Tallinnas juba märtsis.
• Programmis osalenud 15 Põhjamaade ja Baltikumi ettevõttest alustas 13 koostööd partneritega pankadest ning 8 leidis väärtuslikke koostöövõimalusi Mastercardiga.
• Koostööprojekte alustas programmi jooksul omavahel 6 ettevõtet.
• Üks ettevõte sai programmi käigus 1 miljoni eurose investeeringu ning mitmel tõusis koostööprojektide käigus käive sedavõrd, et nad ei vajanud edaspidi välist investeeringut.
• SEB-l on riskikapitali investeeringutes rohkem kui 20-aastane kogemus.
• Viimased paar aastat on nad keskendunud fintech-investeeringutele ja Põhjamaades on tehtud 8 investeeringut kiiresti kasvavatesse finantstehnoloogia ettevõtetesse.

Allikas: Siim Lepisk, SEB innovatsioonijuht

Tehnopoli start–up-inkubaator:

• Keskendunud ennekõike IKT (küberturvalisus, ärilt ärile tarkvara), tervisetehnoloogia ja rohetehnoloogia ettevõtetele.
• Pakub ettevõtetele varajases faasis tuge: töö prototüüpe omavate start-up-ettevõtetega ja nende aitamine esmase erainvesteeringuni.
• Kogemus 235 ettevõttega.
• Aidanud kaasata 18 miljonit eurot seed-round-
• Fintech-ettevõte peamine suund on klientide ja nende andmete kontrollimise teenus
• Näiteks on praegu portfellis Basis-ID ja KYC Center. Mõlemad pakuvad rahvusvahelist klientide kontrollimise teenust, sh ka finantsasutustele.
• Inkubaatorist on läbi käinud ka Transferfast, mis sisuliselt uuendas taas bürokraatlikku ja ülereguleeritud pangandusvaldkonda, pakkudes kiireid pankadevahelisi rahaülekandeid.

Allikas: Martin Goroško, Tehnopoli start-up-inkubaatori tegevjuht