Elena Pasti kurviline teekond emakeeleõpetajast keemiatehase juhiks

Keemiaettevõtte Akzo Nobel AS-i juhatuse liige Elena Past on õppinud eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, kuid humanitaaralal vähe kätt proovinud. Tema väljakutsetega pikitud karjääriredelit ehib üks põnevam tootmisettevõte kui teine. Kirjutab Gerli Ramler.

Enne Akzo Nobelit oli Elena 13 aastat erinevatel ametikohtadel katusematerjale tootvas ettevõttes Monier (endine Est-Stein) ja seejärel elektritoodete ärisuunajuht Onninenis.

Ehitusmaterjalide valdkonda sattumise eel jõudis Elena siiski töötada ka emakeele ja kirjanduse õpetajana Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Esimene tõsisem kokkupuude ärimaailmaga leidis aset 2000. aastal, kui ta sattus hea tuttava soovitusel tööle Est-Steini ekspordiklientide teenindajaks. „Olin tookord töökoha valikul dilemma ees, kas asuda tööle ühes Tallinna kõrgkoolis kirjanduse õppejõuna või siis sukelduda mulle täiesti tundmatusse maailma klienditeenindajana. Kuna õppejõu töö oli osalise koormusega, langes liisk klienditeeninduse kasuks,“ meenutab ta.

See oli aeg, kus võeti kergesti tööle ka initsiatiivikaid, kuigi kogemusteta inimesi. „Mäletan, et teatasin tööintervjuul, et ma ei ole küll müügiga otseselt tegelenud, aga tean täpselt, kuidas seda tegema peab! Ja nii see algas ja ma pole kordagi kahetsenud. Täiendasin teadmisi Tallinna Tehnikaülikoolis ja Marketingi Instituudis ning aastad rahvusvahelises ettevõttes andsid võrratu kogemuse. Selle aja jooksul jõudsin pidada väga erinevaid ameteid: alustasin klienditeenindajana, siis olin Baltikumi klienditeenindusjuht, Baltikumi võtmeklientide haldur, meeskonnajuht ja lõpuks ka ettevõtte juht. Firma jõudis selle aja jooksul vahetada mitu korda nime ja ka omanikke,“ räägib Elena.

Onnineni sattus ta tavapärasel viisil: kandideeris elektritoodete ärisuuna juhi ametikohale korraldatud konkursil ja osutus valituks. Kuigi tal puudus elektrialane ettevalmistus, tundus ettevõtte juhile, et tema kogemustest võiks olla kasu. Meeskonnale oli küll alguses pisut ehmatav, et tõsised elektrispetsialistid saavad endale teemat mittevaldava naisjuhi, ent aastaga saadi tulemused õiges suunas liikuma, mis andis ka töötajatele kindlust ja usku juurde. See kogemus andis Elenale suurepärase võimaluse õppida tundma hulgimüügi ja profiäriga tegelevat ettevõtet, sest seni oli ta ju olnud seotud tootmisettevõttega.

Juhuse tahtel Akzo Nobelisse

Akzo Nobel Balticsi juhiks saamine oli suur juhus: Elenal ei olnud plaaniski töökohta vahetada. Ta oli kõigest poolteist aastat Onninenis töötanud ega laskunud tihti helistavate tööpakkujatega kunagi vestlusse. Aga sellel korral, kui teda kutsuti kandideerima Akzo Nobel Balticsi juhiks, kuulas ta millegipärast helistaja ära ja otsustas kandideerida. Edukalt. Täna töötab tema all 150 inimest, neist 100 Rapla tehases.

Ilmselgelt on Elena ehitusvaldkonna töökohtades omajagu süüd ka tema abikaasal, kes on hariduselt ehitusinsener ja tänu kellele on naine valdkonnaga aastakümneid tihedalt kokku puutunud. „Usun, et hoolimata sellest, kas tegu on meeste või naistega, peaks iga noor püüdlema selle eriala või temaatika õppimise poole, mis talle huvi pakub või mis kütkestab,“ tõdeb Elena. „Insenerivaldkonnas aitab kindlasti huvi tekitada selliste ettevõtete külastamine, kus insenerid töötavad. Võõrustame ka ise üsna tihti oma tehases nii õpilasi kui ka üliõpilasi, sest isiklik kokkupuude huvipakkuva valdkonnaga tekitab alati sügavamaid emotsioone kui kuivad teoreetilised teadmised,“ lisab ta.

Akzo Nobel Balticsis on lisaks tootmiskompleksile Raplas ka kommertsmeeskonnad Tallinnas, Riias, Vilniuses ja Kiievis. Keemiaettevõttes töötab palju keemikuharidusega naisi, kes tegelevad nii toodete arenduse kui ka näiteks värvitsehhi juhtimisega. Soliidse ajalooga Hollandi keemiakontserni kuuluvad näiteks sellised kaubamärgid nagu Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite. Eestis tegutseb ettevõte Akzo Nobel Baltics AS nimel all aastast 2011, kuid AkzoNobel kontserni liikmeks sai ES Sadolin AS juba 1994. aastal.

AkzoNobel tooteid kasutatakse igas maailma nurgas ning osa nendest on pärit just nimelt Eestist, Rapla unikaalsest tehasest, kus arendatakse ja valmistatakse paljusid tooteid kontserni muudele brändidele, kokku üle 300 erineva toote. Lisaks vahendab firma spetsiaalseid värve ja liime tööstusklientidele. Rapla toodangust läheb umbes kaks kolmandikku ekspordiks Baltikumist väljapoole.

Kuna tegemist on kemikaale töötleva kontserniga, on ettevõtte toimimise ning töötajate mõtteviisi alustaladeks keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus. Palju tähelepanu pööratakse nii keskkonnasõbralikule tootearendusele ja tootmisele kui ka sellele, kuidas igapäevaselt säästlikumad olla. Näiteks Akzo Nobeli Rapla tehas kasutab rohelist elektrienergiat, saab sooja taastuvatest energiaallikatest ning toodab prügivabalt. 1990. aastate keskel hakkas Sadolin välja andma omanimelist kunstipreemiat, mis oli esimene erakapitalil põhinev kunstipreemia Eestis. Eesmärk oli tõsta esile noori kunstnikke. Aastal 1990 pandi aga alus Sadolini tänaseks väga suureks kasvanud kunstikogule, mille mõte on väärtustada kunsti avaliku ruumi loomuliku osana.