Karolina Kudelina kui inseneeria energiline populariseerija

Aasta tehnikaüliõpilase 2021 tiitli saanud Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Karolina Kudelina (24) on kolmandat põlve insener, kelle erialavalikul sai otsustavaks elektriinsenerist isa eeskuju. Lisaks teadustööle ja üliõpilaste juhendamisele korraldab ta töötubasid, juhib teadusorganisatsiooni IEEE Naised inseneerias Eesti sektsiooni ja on Noore Inseneri Programmi koolitaja. Aga see pole veel kõik. Kuigi ööpäeva mahub tervelt 24 tundi, võiks neid energilise naise arvates olla palju rohkem. Kirjutab Mari Kamps. 

Eesti Inseneride Liit (EIL) valib aasta tehnikaüliõpilast alates 2007. aastast. „Ma teadsin, et kandideerin aasta tehnikaüliõpilaseks, kuna minu juhendaja palus mul saata oma CV. See, et osutusin valituks, tuli täiesti üllatusena,“ tunnistab ta.

EIL-i president Leo Rummel ütles auhinda üle andes, et Karolina on olnud tõeliselt tähelepanuväärne tudeng alates bakalaureuseõppesse astumisest 2015. aastal. „Nüüdseks on ta juba üle aasta õppinud doktoriõppes. Selle lühikese aja jooksul on ta avaldanud 20 teadusartiklit, millega ta on juba täitnud mitmekordselt doktoriõppe lõpetamiseks ettenähtud mahu.“ 

Avaldatud artiklite hulk võimaldaks mõelda juba sel kevadel doktoritöö kaitsmisele. Karolina aga seda ei taha, plaanides teadustöö veelgi mahukamaks kirjutada.

Narva-Jõesuust TalTechi 

Karolina on pärit Narva-Jõesuust, kus lõpetas keskkooli 2015. aastal kuldmedaliga. „Niipalju, kui mäletan, oli mul koolis huvi kõigi õppeainete vastu. Mingit kindlat õppeainet, mis ei meeldinud, polnud. Kindlasti meeldisid matemaatika, keemia, füüsika ja bioloogia.“

Põhikooli lõpetamise eel selgus, et kooli ootavad peagi ees muudatused ehk gümnaasiumiosa sulgemine. „Olin dilemma ees, kas otsida mingi teine kool Narvast või Sillamäelt või hoopis mõelda teisele variandile ehk teha 10. klassi programm suvel läbi ja minna sügisel koos vanema klassiga edasi oma kooli 11. klassi.“

Karolina tahtis jääda oma kooli. Neid, kes kahtlesid n-ö kiirõpingute võimalikkuses, oli päris palju. „Vanemad on minusse aga alati uskunud ja nemad ütlesid, et sa saad hakkama.“ Karolina tegigi kümnenda klassi kolme kuuga läbi, saades kõik viied. Kokku kulus keskkoolile tavapärase 12 aasta asemel 11 aastat! 

Sealt edasi ehk minek Tallinna Tehnikaülikooli õnneks nii keeruline ei olnud. „Kui oled 17-aastane, siis sul ei ole kindlat plaani, millega tahad tegeleda. Minu jaoks oli üheks variandiks teha katseid. Proovisin ja saingi energeetikasse sisse.“ 

Karolina mõtles enne ka arstiteadusele ja Tallinna Ülikoolis õpetatavale psühholoogiale, kuid tehnikaerialad meeldisid siiski rohkem. Kusjuures energeetika valik pole seotud kodukoha Ida-Virumaa, vaid isa eeskujuga. „Minu isa on elektriinsener, kes töötas ligi 25 aastat ettevõttes Narva Elektrijaamad. Nüüd töötab ta Sillamäe Sadamas ja ikka elektriinsenerina,“ jutustab ta. „Lapsepõlves vaatasin, millega ta tegeleb. Võib-olla just seetõttu olen ka mina inseneerias. Muide, ka vanaisa oli ühes tööstuses inseneri ametikohal.“

Karolina meenutab väga hea sõnaga nii bakalaureuse- kui magistriõppe aastaid. „See oli äge aeg! Mulle meeldis väga õppida. Mäletan eksamisessioonide aegu. Praktikumid ja harjutustunnid olid minu jaoks nii põnevad.“

Välisülikoolid ja võõrkeeled

Karolina hindab kõrgelt välismaalt saadud kogemusi ja soovitab kõigile kasutada niisugust võimalust, sest väga kasulik on tutvuda teistes kõrgkoolides toimuvaga. „Esimese taolise kogemuse sain Hispaaniast. Kahekuuline praktika toimus Extremadura ülikoolis (Universidad de Extremadura), mis asub Badajozi provintsis,“ meenutab ta. „Ülikoolis oli jõuelektroonika uurimisrühm. Sealt saadud kogemus ja oskused on minu praeguses karjääris päris kasulikud.“

Omajagu väljakutseid esitas loomulikult hispaania keel. „Ülikoolis rääkisid professorid ja kolleegid minuga inglise keeles, väljaspool seda aga eriti mitte. Seega pidin täitsa nullist natuke hispaania keelt õppima, et poes hakkama saada. Sain sellega edukalt hakkama. Mulle meeldis väga.“

Eindhoveni ülikooli külalisõpe oli Karolinal sügissemestril 2021. „See oli e-õpe, võtsin hollandi keele kursuse,“ selgitab ta. „Praegu kandideerin Pariisi L’École Polytechnique’i, et võtta prantsuse keele kursust. Olen seda keelt Tallinnas Prantsuse Instituudis veidi õppinud, mingi tase (B1) on. Lihtsalt tahan praktikat, muidu kipub keel ununema.“

Karolina tunnetab võõrkeelte oskuse tähtsust eriti siis, kui osaleb rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. „Kui üks räägib inglise keelt, teine prantsuse keelt ja kui sa saad teistega suhelda nende emakeeles, on see hästi oluline.“

Diagnostika ja teadustöö

Magistrantuuri ajal töötas Karolina elektrimasinate uurimisrühmas. „Minu magistri- ja ka doktoritöö on seotud elektrimasinate diagnostikaga. Kui magistriõppes uurisin diagnostika aluseid, siis praegu tahan välja töötada uut süsteemi. Mõte on selles, et oleks võimalik masina tulevast riket ette näha. Süsteem arvutab välja erinevaid võimalusi ja annab meile teada, et tulevikus tuleb teatud tingimustes teatud rike.“ 

Miks seda üldse vaja on? „Selge on see, et miski pole igavene. Iga seade läheb ühel hetkel katki ja kui seda ei hooldata, siis ootamatult. See on ettenägev hooldus ehk predictive maintenance. Kui rike tabab näiteks elektrijaama generaatorit või lennukiturbiini, siis me ju ei taha, et see juhtuks ootamatult.“

Doktoritöös uurib ta diagnostikameetodeid, mis põhinevad tehisintellektil (AI). „Andmete hulk maailmas kasvab pidevalt, mistõttu pole inimesed lihtsalt võimelised ise neid töötlema ja vajalikku infot eristama. Seetõttu kasutamegi diagnostikas tehisintellekti.“

Karolina juhendajaks doktoritöö tegemisel, nagu ka magistritöö kirjutamisel, on TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Toomas Vaimann. 

Tehnikaülikooli energeetikamajas on teadust tegevaid meesdoktorante 40–50, naisdoktorante aga umbes viis. Karolina kinnitab, et tunneb end seal noore naisteadlasena väga hästi. „Elektroenergeetika on suur ja lai valdkond, naised sobivad siia väga hästi,“ räägib ta. „Kui Ida-Virumaale koju lähen ja räägin, et olen insener-elektroenergeetik, siis inimesed mõnikord ei usu. Stereotüübid eksisteerivad siiani, aga õnneks üha vähem.“

Karolina reisib väga palju, kohtudes teaduskonverentsidel väga erinevate inimestega. „Paljud ütlevad, et on väga äge, et oled naine ja inseneerias. Mis vahe on mees- ja naisinseneril? Kas tõesti peab naine istuma kodus? Aeg ikkagi muutub. Arusaamad muutuvad.“ 

Karolina tegeleb lisaks teadustööle, üliõpilaste harjutustundide ning praktikumide juhendamisele aktiivselt teaduse populariseerimisega laste ja noorukite seas. „Räägin lastele, mis on inseneeria, miks see on oluline. Selgitan, et see pole ainult matemaatika ja füüsika. Näitan katseid ja õpetan, kuidas mootorit teha ja kuidas droonid lendavad. Siis juba näen sädet nende silmades, nad hakkavad mõtlema, et teadus võiks olla huvitav ja see on väga äge.“ 

Karolina arvates räägitakse koolides vähe sellest, mis on üldse inseneeria. „Kuidas on matemaatika ja füüsika meie eluga seotud. Võib-olla tuleks rohkem sellest rääkida ja näidata, kuidas teadus meid ümbritseb. Mulle tundub, et inimesed võib-olla ei pane eriti tähele, kes on insener ja milline on tema koht elus. Tegelikult on nii, et insenerid ehitavad maailma!“

Inseneriks kasvamine

Karolina arvates peab huvi reaalainete vastu tekkima varakult – huvi tuleb äratada tegelikult juba lapsepõlves. „Räägime sellest, et meil on nii vähe insenere. Mida me teeme, et neid rohkem tuleks? Arvan, et peame toetama inseneriks kasvamist. Kust nad siis tulevad? Niisama nad ju kuskilt ei teki.“

Karolina elus on kindel osa liikumisel ja spordil. „Ma jalutan väga palju. Laupäeviti on mul matkapäev, kui sõidame loodusesse ja veedame aega vaikuses. Aju vajab puhkust, vastasel juhul ei saaks olla ega ka rahulikult magada. Mõte liigub muidu kogu aeg, eriti siis, kui on vaja mingit artiklit kirjutada.“

Talle meeldib ka joonistada. „Teen koomikseid teadusdoktori elust ja akadeemilisest elust. Esiteks maandab see stressi ja teiseks, minu kolleegid vaatavad koomiksit ja tunnistavad, et nad on olnud täpselt samasuguses situatsioonis. See aitab samuti mõtteid mujale viia ja eluga edasi minna.“ 

Veel huvitavad Karolinat keskkonnaprobleemid, rohepöörde temaatika ning samuti psühholoogia. „Mulle on alati pakkunud huvi, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad,“ märgib ta. Kooliajast huvitab teda väga ka ajalugu, eriti keskaeg Euroopas. „Ütlen alati, et kui inimesed ei loe mineviku kohta, siis kuidas nad saavad mõelda tulevikust. Minevikus tehtud vead saavad aidata ehitada paremat tulevikku.“ 

Kuidas ikkagi tegeleda kõige sellega, mis huvi pakub? „Aega saab leida alati. Tähtis on, et oleks motivatsioon. Inseneri-teema ja selle populariseerimine, sellesse tasub panustada,“ rõhutab Karolina.