Kas sul püsivad ikka nimed meeles?

Kui ma inimestega suheldes mainin, et minu ametiks on mälu treenimine, siis reageerib enamik neist nii: „Vot seda oleks mulle ka hädasti tarvis! Mul ei jää näiteks nimed üldse meelde.“

Esimese asjana pean kohe lugejatele ütlema, et mäluga on inimestel reeglina kõik korras. See on asja hea pool. Halb pool on see, et mälu ei saa treenida. Nagu Endel Tulving ühe vestluse käigus ütles, „sõltub meie mälu sellest, millised vanemad me endale valinud oleme…” Ta küll viskas sellega pisut nalja, aga mõte on selles, et me pärime oma ajupotentsiaali vanematelt. Ja „rumalate vanemate laps tarkade keskel targaks ei saa”, olid tema sõnad.

Olenemata sellest, kui vanad me oleme, kust me pärit oleme, kes on me esivanemad või kui suur on meie aktsiaportfell, on meil kõigil kahe kõrva vahel üks tohutu võimas masinavärk, mis suudab meelde jätta kõik vajaliku, ebavajaliku ja lugematu arv kordi sama palju veel. Ainuke nipp on see, et tuleb osata mõelda. Ja jällegi võib lohutuseks mainida, et meie – inimesed – oleme tõenäoliselt siin maamunal ainukesed, kes seda ka silmapaistvalt suudavad. Me lihtsalt tihtilugu kas ei taha, ei viitsi või ei oska seda teha. Ja selle avastas sajand tagasi juba Henry Fordki…

Võin julgelt öelda, et minu mälu on täiesti tavaline ja suudab kergesti unustada ära ka asjad, mis ta oleks pidanud meelde jätma. Samas ei kasuta ma juba kolm aastat oma internetipanka sisenemiseks koodikaarti, sest 24 kuuekohalist numbrit on mul kenasti peas. Kaks aastat tagasi Terevisooni otsesaates jätsin aga meelde 4500 pii komakohta ja kirjutasin need ka üles. Nüüdseks on see peaaegu tervenisti ununenud. Ühte infot kasutan ma regulaarselt ja seetõttu püsib see meeles. Teist ei ole ma aga rohkem kasutanud ja seetõttu on ka ununenud.

Mis siis teha selleks, et vajalik info meeles püsiks?

Kõigest kolme lihtsat asja: olla tähelepanelik, luua seoseid ja korrata.

Et nendel elementaarsena tunduvatel sõnadel ka pisut sisu oleks, püüan need siin omakorda lahti mõtestada.

Tähelepanu

Enamike inimeste mäluprobleemid taanduvad sellele, et nad ei suuda keskenduda vajalikele tegevustele. Mitte meie mälu ei vea meid alt, vaid me lihtsalt ei suuda üha kiirenevas elutempos ja kasvavas infotulvas oma tähelepanu kontsentreerida.

Henry Ford: „Mõtlemine on kõige raskem töö maailmas ning see on tõenäoliselt põhjus, miks nii vähesed inimesed sellega tegelevad.“

Inimene ei suuda oma tähelepanu jagada – me ei saa korraga mõelda mitut mõtet. Püüdke keskenduda ainult ühele tegevusele korraga ja tulemused on kohe käega katsuda!
Tähelepanu väsib ära! Ja mida aeg edasi, seda kiiremini. Ärge püüdkegi üle tunni aja kuulata või edastada uut infot – varsti on peas kõik sassis ja see vähenegi, mis algul arusaadavana tundus, läheb meelest ära.

Juhtimisguru Anthony Robbins: „Keskenduge 80% küsimusele MIKS ja ainult 20% küsimusele KUIDAS.” Kui te sellest aru saate, suudate otsemaid ka paremini keskenduda.

Seoste loomine

Kõik seosetu ja abstraktne kipub ununema. Kui te lasete mööda aja, mil on õige aeg mõelda, siis ununeb ka kõige lihtsam info.

Psühholoog Mare Pork on öelnud, et õppimine toimub eelkõige siis, kui ta kindlustab elamuse. Kõik, mis tekitab meis tunde, emotsiooni, jääb paremini meelde. Andke uuele infole elu ja see jääb kohe palju paremini meelde!

Mida rohkem on meie mälus infot, seda rohkem on meil kõike seda, millega uut infot seostada. Palju lugenud ja kogenud inimesed suudavad ka palju meelde jätta.
Seoste leidmine ja loomine nõuab mõtlemist. Harjutage ennast mõtlema selle peale, mida teil on vaja meelde jätta, ja looge ise emotsionaalseid seoseid.

Kordamine

Unustamine on loomulik ja vajalik. Kõike, mida oleme kord kuulnud, näinud ja kogenud, ei peagi meeles pidama. Muidu sõidaks meil katus ju lihtsalt ära.

Olen ise kogenud, et kõige sagedamini ununeb vajalik info ära siis, kui seda ei kasuta või ei korda. Unustamine on algul kiirem ja siis aeglustub pidevalt. Seepärast tuleb ka omandatud infot kohe algul palju korrata.

Mida emotsionaalsem seos meil uue infoga on, seda vähem peab kordama.
Kordamine peab olema süsteemne. Kui see on kaootiline ja läbi mõtlemata, siis ei ole lootustki, et kõik vajalik meeles püsiks.

Head mõtlemist!

Tauri Tallermaa on mälutreener ja tegutseb firmas Kiirlugemiskool OÜ