Kasvuhoonegaasid ja Eesti tööstus

Pariisi kliimaleppega võeti vastu otsus piirata kasvuhoonegaaside emissiooni 40 protsenti aastaks 2030, mis tekitas hinna süsihappegaaside ehk süsinikdioksiidi (CO₂) emissioonile. Kui veel 2017. aastal maksis CO₂ tonn 5,8 eurot, siis möödunud aastal oli tonni hind 15,56 eurot. Tänavu oli viie kuu keskmine CO₂ tonni hind 23,05 eurot. Kirjutab Paavo Kangur.

Perspektiivid on veelgi süngemad. Aastaks 2030 ennustatakse CO₂ tonni hinnaks 55 eurot, rääkis Keskonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat Kunda Nordic Tsemendi XXXII keskkonnapäeval. Tänaste süsinikdioksiidi (CO₂) emissiooni hindadega on konkurentsivõimetuks muutunud Narva Elektrijaamad AS, sest turule pääseb Venemaa odav elekter. Kuigi Nordpoolil on elektrihind jätkuvalt 32 eurot/MWh, on Narva elektrijaamad seiskumas, sest CO₂ kvoodi hind mõjutab nende toodangu omahinda. Kas algab iseeneslik põxit?

Ka Kunda Nordic Tsement (KNT) on mures. Kas midagi on valesti? Kui täpsed on süsiniku jalajälje arvutused?

NER 300 läbikukkumise äärel

Euroopa Innovatsioonifond rahastas CO₂ emissioonikaubanduse rahadest fondi NER 300, kus tänaste hindade juureks oleks ligi 10 miljardit dollarit. Fond on mõeldud energiamahuka tööstussektori toetamiseks uute tehnoloogiate juurutamisel. Omaette küsimus, kui palju on olemas CO₂ vabu tehnoloogiad. NER 300 rahastas 39 projekti, millest on tagasikutsutud 14 ja ainult kuus on edukalt töös. Eestis rahastati Fortumi projekti Pärnus, mille käigus üritati puidust õli välja imeda ja toota pelletilaadset toodet.

Energeetikanõunik Mart Raamatu sõnul üritatakse NER 300 disainida nii, et see meede hakkaks paremini tööle.

Programmi vastu tunneb huvi ka KNT, sest tsemenditööstuses on olemas tehnoloogiad, mis lubaks C0₂ emissiooni vähendada. Üheks võimaluseks on kuivmenetlus, millest on räägitud aastaid.

1,5 miljonit eurot keskkonnatasudeks

KNT ei ole otseselt ohus, kuid tegevdirektor Meelis Einstein on avatud uutele väljakutsetele. Heidelberg Cement grupi liikmena peab tehas olema konkurentsivõimeline nii grupi sees kui ka turul ning valmis muutusteks.

Kui KNT tsemendi toodangumaht ületab 500 000 tonni piiri, siis keskkonnatasud tõusevad 1,5 miljoni euroni aastas. 2018. aastal maksis KNT 1,39 miljonit eurot loodusvarade kasutusõiguse eest, välisõhu saastetasu 171 500 eurot ja jäätmesaastetasu 125 250 eurot. Seega võiks suures pildis arvata, et Kunda Nordic Tsement elab edasi.

„Meie eesmärk on vähendada CO₂ heidet ka tooteühiku kohta aastaks 2030,“ räägib KNT keskkonnajuht Riin Kruusimägi. „Kogu CO₂ majandamist reguleerivad Euroopa Liidu seadused. Ettevõtted, mis kuuluvad süsinikulekkeohtlike ettevõtete nimekirja, esitavad enne CO₂ kauplemisperioodi algust kvooditaotlused, mille alusel on võimalik saada teatud ulatuses (muu hulgas võetakse arvesse ajalooline tootmistase) tasuta kvoote. Kui ettevõte tootmistegevusest tingituna tekib rohkem CO₂, kui on neile eraldatud kvoote, tuleb neid juurde osta. Kui tootmisel tekitatakse vähem CO₂ ja kvoote jääb üle, on need võimalik maha müüa. CO₂ koguste arvutamine KNT puhul on sisendipõhine ehk et võetakse arvesse, palju on kasutatud erinevaid kütuseid ja toorainet ning millised on nende soojustehnilised näitajad.“

Saastetasude arvutuse aluseks on Keskkonnatasude seadus, kus on kehtestatud tasumäärad tonni tekitatud heitme kohta. Koguste arvutamistel võetakse arvesse gaaside voolukiirus, kontsentratsioon ning ettevõtte seadmete töötamise aeg. Täpsemalt saab teada Keskkonnatasude seadusest.

Omaette küsimus, kas kõikvõimalikud süsiniku jalajälje arvutusmetoodikad on pädevad. KNT keskkonnanõunik Kaupo Kikas märgib, et Kanadas asuv Rahvusvaheline Säästva Arengu Instituut (IISD) avaldas aruande puuduste kohta kasvuhoonegaaside seiremetoodikas ja elukaare arvutustes. Puidutoodete korral võib kuni 72% süsinikuheitest olla varasematest elukaare hinnangutest välja jäänud. Kui puithoonete elukaare jooksul arvestada kõiki süsinikuheite allikaid, siis selgub, et betoonhoonete CO₂ jalajälg on 6% väiksem kui puithoonetel.

Laialt levinud arvamuse kohaselt on puidul väike süsiniku jalajälg ja seetõttu on teda eelistatud ehitusmaterjalina. „Kuid Kanadas avaldatud uuringu „Lünklikud heitekogused: väljajätmised ehitiste süsinikujalajälje hindamisel“ tulemused kinnitavad, et valitsusasutused ja puidusektor on seni kasutanud arvutusmetoodikaid, mis sisaldavad olulisi lünkasid puidust hoonete süsiniku jalajälje suuruse hindamisel. Kanada uurijad tõestasid, et puidu rolli kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamisel on seniajani üle hinnatud. Teadlased hoiatavad, et olulised lüngad elukaare hinnangu koostamisel võivad viia väärate otsuste langetamiseni riigi kliimakaitse eesmärkide saavutamisel. Uuringust selgub, et kõik seni kasutatavad heiteseire metoodikad on oma aja ära elanud, kuna ei arvesta viimaste teadustulemustega, ei arvuta heidet ühtlustatud viisil ja ignoreerivad kriitilise tähtsusega andmeid, mistõttu avalikkusele esitatud järeldused on vigased ja kliimakaitsemeetmed ebaefektiivsed.“

Karjäär ei sega lindude elu

Kui suuri asju ei saa teha, on Kunda Nordic Tsement tegelenud väikeste asjadega. Nii on koostöös loodushuvilisi koondavate organisatsioonidega nagu BirdLife International ja Eesti Ornitoloogiaühing, OÜ Rewild, Eesti Maaülikool ning Pärandkoosluste Kaitse Ühing, alustatud karjääride elurikkuse täiendatud kava koostamist.

Elurikkuse kavad aitavad karjääre eesmärgipäraselt kasutada ja ka kaevandamise lõppemisel vastab piirkond kasutusjärgsele korrastamisprojektile. Elurikkuse kavaga luuakse kaitsealustele liikidele head elutingimused juba kaevandamise käigus arvestades alade muutumist puhkepiirkondadeks. Osana kava koostamise protsessist on karjäärides läbi viidud liikide inventuure ning praeguseks on juba hinnatud taimestiku, linnustiku, kiilide ja kahepaiksete ning kalade arvukust.

Aru­Lõuna lubjakivikarjääri 407 hektari suurusest alast on kaevandatav ala ligi 70 hektarit. Territooriumil registreeriti 71 linnuliiki, kellest pesitsevaid 48, sealhulgas 11 kaitsealust liiki. II kaitsekategooria liikidest pesitsesid seal sarvikpütt ja laululuik.

Mereäärse savikarjääri pindala koos teenindusmaaga on 26 hektarit, kuid sellegipoolest registreeriti kokku 42 linnuliiki, kellest III kaitsekategooriasse kuuluvad väiketüll, liivatüll ja hänilane.

Ubja põlevkivikarjääri paljandikel, rohumaadel, veekogudel kui ka puistutele registreeriti kokku 27 pesitsevat linnuliiki, neist kolm III kaitsekategooria liiki: väiketüll, kaldapääsuke ja punaselg­õgija. Lisaks loendati seitse karjääri külastavat või ülelennul olevat liiki. Linnustiku-­uuringut läbi viinud ornitoloogid märkasid üllatusega, et karjääride territooriumitel toimetasid mõnusalt koos väga paljud linnuliigid, sest lindude jaoks on seal vähem häirivaid tegureid kui nii mõneski teises elupaigas.

Kunda Nordic Tsemendi näitajad seisuga 2018 (tonnides)

Tsemendi koduturg 342

Tsemendi eksport 191

Klinker eksport (jahvatamata toortsement) 68

Klinker (kokku) 505

Lubjakivi killustik 576