Keskkonnaametnikud ristavad ettevõtjatega Kunda jõel piigid

Kunda jõge loetakse Eesti üheks paremaks lõhejõeks ja nii tahaks kalateadlased lõhe kudemistingimuste parandamiseks lõhkuda jõel asuvad paisud. Kunda linnavõim lammutamisega ei kiirusta, vaid otsib nutikaid lahendusi. Küsimusele, kas Kunda jõe lõhe on ikka tõesti suutnud Balti klindist üles ronida, otsib vastust Inseneeria kaasautor Paavo Kangur.

Teadlaste ja keskkonnaametnike unelmates on maaliline loodusfilmide vaatepilt, kus Sirtsi soo pruunkarude reservaadi elanikud maiustavad Kunda jõe mõnusalt rasvaste lõhedega. Ka loodussõbral oleks tore karutüdrukuga vallatleda ning lõhega mängivat karupoissi pildistada. Seetõttu ongi loodud Sirtsi loodusala, mis hõlmab nii Kunda jõe hoiuala kui ka Sirtsi soo looduskaitseala. Lõhed teatavasti soos ei ela, kuid see pole takistanud suure unistuse poole liikumist.

Alamjooksult alates on jõel järgmised paisud: Kunda hüdroelektrijaama pais (2,3 km suudmest), AS Estonian Cell veehaarde pais (2,5 km suudmest), Kunda tsemenditehase pais (2,9 km suudmest), Kunda mõisa pais (5 km suudmest) ja Aravuse pais (50 km suudmest).

Esimesel paisul asub Eesti vanim hüdroelektrijaam, teisel paisul Estonian Celli ja kolmandal Kunda Nordic Tsemendi veehaare ning IMG Energy Hüdroelektrijaam. Kolmanda paisu ajalugu ulatub aastasse 1870, kui tööd alustas Kunda tsemenditehas. Paisu kõrgus on 6,4 meetrit ja paisjärv asub 33,5 meetrit merepinnast.

Just esimese ja kolmanda paisu juures ristuvad idealistide ning pragmaatikute piigid. IMG Energy OÜ hüdroelektrijaama (HEJ) vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine käib juba üle kahe aasta, kusjuures veeluba, mis lubas hüdroenergiat toota, kaotas kehtivuse 30. juunil 2017.

Kalateadlased ja Keskkonnaamet kinnitavad, et Kunda jõgi võiks lõhe jaoks olla suurepärane kui paisud lõhkuda. Kas nad blufivad?

Sirtsi loodusala ja lõhe elupaigad

Sirtsi loodusala, mis koosneb Kunda jõe hoiualast ja Sirtsi looduskaitsealast, kuulub Natura 2000 üle-euroopalisse kaitstavate alade võrgustikku. Selle eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Kunda jõe hoiuala (kogupindala 37,2 ha) on kaitse alla võetud valitsuse 15. septembri 2005 määrusega nr 237 eesmärgiga kaitsta hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaiku.

Hoiuala asub Kunda jõe kolmel lõigul: 14,2-kilomeetrine lõik suudmest kuni Siberi ja Linnuse külani ning 8- ja 2,1-kilomeetrine lõik keskjooksul Aravuse, Põlula ja Ulvi külade kandis. Lisaks on kaitse all jõe 2,3-kilomeetrine lõik, mis asub Sirtsi LKA läänepoolsel lahustükil.

Teadlaste sõnul on Kunda jõgi looduslike eelduste poolest lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid eeldusi on väidetavalt kahjustanud jõele rajatud paisud. Seetõttu on hävinud osa alamjooksu kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksul olevatele kudealadele.

Kalateadlane Rein Järvekülg on märkinud, et Kunda jõgi võiks olla kogu Läänemere vesikonna parim lõhejõgi, kui suudme lähedal poleks kolme järjestikust paisu. „Praegu on jõel lõhele kudemiseks sobivaid kärestikke kilomeetri jagu, aga ilma paisudeta oleks neid kuni neli kilomeetrit.” (Virumaa Teataja 9.06.2004).

Ideaalis on Kunda jõe kudeala 31-kilomeetrine ja sealt võiks merre suunduda 18 000 lõhe noorkala aastas. „Tegelikkuses jõuab parimatel aastatel, kui looduslikud kudemistingimused on väga head, merre 2100 noort lõhet ja neist jõuab tagasi kudema 315 lõhet, kuid avatud jõe puhul võiks neid olla tervelt 2775,“ märgib Eesti Päevaleht (3. mai 2016).

Mereinstituudi ihtüoloogi Martin Kesleri sõnul on arvestuse aluseks oletus, et üks hektar kärestikku toodab tagasi 1000 noorkala. „Kunda jõe potentsiaaliks on 17 hektarit kärestikke. Seejuures tahab lõhe suuremat vooluhulka kui forell ja seetõttu on Eesti parimad lõhejõed tõesti Kunda, Keila ja Vasalemma, kuid kala on tagasi tulnud ka Selja jõkke. Kahtlemata võiks Kundas otsida mingeid kompromisse kalade ja inimeste huvide vahel. On selge, et sealt, kust kahekilone meriforell veel läbi poeb, läheb kümnekilosel lõhel raskeks läbi pääseda! Hetkel ei saa kalalifti pidada töötavaks lahenduseks.“

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul on mõttekas ja loogiline elupaikade taastamist alustada suudme poolt. Kuid suudmest 2,3 kilomeetri kaugusel asub aastal 1893 rajatud Eesti esimese hüdroelektrijaama pais, mis on muinsuskaitse all.

Ideaalid ja reaalsus

Kalateadlaste jutt on liiga üldine ja mingit garantiid, et meetmed annaks soovitud tulemuse, ei ole. Kui konkreetseks minna, tekib rida küsimusi ja neist peamine on – kuidas sai lõhe Balti klindist üles? Kas hüppas või sõitis liftiga? Ja pealegi, kuidas elab lõhe üle veevaese aja? Aastal 2013 OÜ Thymallus poolt läbiviidud seirepüügi järgi ei ole Kunda jões ülalpool esimest paisu lõhet, meriforelli ega jõesilmu. Küll leidub seal jõeforelli ja harjust.

Ka moodsa kalalifti ja IMG Energy omaniku Ardo Ojasalu arvates ei jõua sigimisrändele tulev lõhe kalaliftini. Tema sõidutaks heameelega kala liftiga üles, aga ei ole kala, kes ujuks lifti, sest lõhe ja meriforell ei pääse esimesest tõkkest üle (Virumaa Teataja 16. jaanuar 2016).

Kui vaadata Eesti forellijõgesid, siis tänu paisudele ja sügavatele aukudele ongi kalad ellu jäänud, sest veevaesel ajal võivad kärestikud kuivaks jääda. Kunda jõge võib veevaesel ajal ähvardada nii kuivamine kui põhjani külmumine. Kohalike elanike sõnul saab vahel koguni paljajalu läbi jõe jalutada.

Kuna Kunda jõe pikaajaline vooluhulk kõigub talvise 0,8 m³/s ja kevadise suurveeaegse 57 m³/s vahel, siis kogutakse vett paisude taha. Seetõttu on vooluhulga reguleerimiseks kolmanda paisu taga 5,4-hektariline paisjärv, mille mõju ulatub peaaegu neljanda ehk Kunda mõisa lagunenud paisuni.

Kui see paisjärv lõhepopulatsioonile kontrollimatult peale lasta, on tagajärjed ennustamatud. Kas Kunda jõe paisude lõhkumine päästab või hoopis hävitab lõhe populatsiooni? Ajalooliselt on paisude ehitamise põhjuseks soov jõe veerežiimi kontrollida. Ühelt poolt takistavad need kalade rännet, teisalt aga tekitavad kaladele täiendavaid ellujäämise võimalusi paisjärvede näol. Ka kunstlike koskede langev vesi parandab kalade elutingimusi, rikastades vett eluliselt vajaliku hapnikuga. Kui sügisel jääb jõgi lõhede sigimisrände ajaks kuivaks, siis kala jõkke paljunema tulla ei saa.

Aasta keskmine vooluhulk Kunda jões on 5,2 m³/s, kuid ametlikes materjalides kasutatakse ka arve 1,5 ja 2,1 m³/s, enne kui Keskkonnaagentuur kinnitas ökoloogiliseks veehulgaks 1,51 m³/s.

Hetkel on lõhed ja meriforellid olukorraga suhteliselt edukalt kohandunud ja olemasolev ligi 2,3-kilomeetrine kärestik pakub kaladele päris häid võimalusi.

Kunda jõe ideaalne kärestike pindala ja pikkus on n-ö kahtlane number, sest Kunda linn asub platool, mis on keskmiselt 40–50 meetri kõrgusel merepinnast ja seega enamus jõe kärestiku potentsiaalist jääbki selle viimasele 2,3-kilomeetrisele lõigule, kui jõgi murrab läbi Balti klindist. Täpsemalt on Kunda jõe paisjärv IMG Energy rajatiste juures 33 meetri kõrgusel merepinnast ja järgneva 600 meetriga langeb vesi 19 meetri kõrgusele merepinnast.

Keila jõgi on lõhejõgi kuni Keila-Joa 6 meetri kõrguse astanguni. Ka Kunda jõe puhul tekib küsimus, kas lõhe pääses ajalooliselt Balti klindist üles? Kas Kunda jõe lõhe hüppevõime ületas tunduvalt Keila-Joa lõhe hüppevõimet ning kas seda küsimust peaks uurima kala- või sporditeadlased?

Linn otsib nutikaid lahendusi

Linn eelistab töötavaid lahendusi, kus arvestatakse kõigi osapoolte huvidega, ütleb Kunda linnapea Kaido Veski. „Tuleb ehitada, mitte lõhkuda. Paisude likvideerimine halvendaks tunduvalt ettevõtluskeskkonda. Vajame nutikaid lahendusi.“

AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektori Meelis Einsteini sõnul tähendaks paisude likvideerimine ettevõtte sulgemist. „Paisude lõhkumine oleks meie jaoks surmaotsus.“

Märtsis 2015 alustas Alkranel OÜ IMG Energy OÜ hüdroelektrijaama keskkonnamõju hindamist. „Olime sõltumatud hindajad, kirjeldades ja hinnates olukorda ning proovides välja pakkuda toimivaid lahendusi. Tegelesime IMG Energy OÜ hüdroelektrijaama mõju hindamisega 2017. aasta alguseni ja hetkel jätkab seda tööd järgmine firma. Kui Keskkonnaamet on näinud ainukese lahendusena paisude likvideerimist, siis oleme otsinud ka alternatiive,“ ütles endine keskkonnamõju hindamise (KMH) juhtekspert Elar Põldvere, kes töötab Alkranel OÜ-s.

„IMG Energy OÜ hüdroelektrijaama puhul on väga oluline veevoolu hulga õige ja piisav reguleerimine ehk allavoolu laskmine. Tuvastasime koostöös erinevate ekspertidega võimalused, kuidas seda teha, tagades ka tänapäeval teadaoleva ökoloogilise vooluhulga (1,51 m³/s) allavoolu juhtimise. Samuti oli väljapakutud lahendi puhul tagatud vastavus Keskkonnaameti poolt väljastatud loa tingimustele, ülejäänud veehulga kohta, mis pidi allavoolu pidevalt liikuma,“ rääkis ta.

Kunda jõe loodusväärtuste edendamisega on seotud Keskkonnaameti kinnitatud (31.12.2015) kaitsekorralduskava, mis nõudis üheselt rännet tõkestavate paisude eemaldamist. Esimese paisuga seotud Generaator AS, toetudes ka teistele veekasutajatele, alustas vastava kava õiguspärasuse osas kohtumenetluse teed. Hetkel on Keskkonnaamet vaadanud üle kaitsekorralduskavas esitatud sõnastused paisude eemaldamise kohta. „Milliseid võimalusi tehtud muudatused edasistes protsessides täiendavateks kompromissideks jätavad, seda näitab vaid aeg,” nentis Põldvere.

Geoloogiaekspertide Kalle Suuroja ja Väino Puura hinnangul on Kunda jõel olnud looduslik astang (ca 3 m kõrgune), mis jääb just tänase esimese paisu juurde. Eesti esimese HEJ rajamisega betoneeriti ilmselt vastav astang ära. Tegemist on loodusliku tõkkega, mis takistas oluliselt kalade rännet, vähemalt nii on järeldanud väliseksperdid (sealhulgas vee-elustiku spetsialistid) Petri Karppinen, Timo Pohjamo ja Arto Hautala.

Seega saab rääkida Kunda jõe ajaloolisest ja põhilisest lõhe populatsioonist kuni loodusliku rände tõkkeni. „Kindlasti ei kohusta Euroopa Liidu direktiivid ja kohtulahendid meid loodust ümber kujundama,“ ütles Põldvere.

Esimese paisu lõhkumine on raskendatud ka seetõttu, et tegemist on muinsuskaitse objektiga. „Kui loodus- ja kultuuriväärtuste vaheliste vastuolude lahendamise puhul jääb domineerima loodusväärtuste pool, siis on teadaoleva põhjal tõenäoline, et valitakse selleks sobivate protsesside raames lahendus, kus rajatakse tehisjõesäng paisu kõrvale [tehiskärestik: langus 3,4%, pikkus 200 m, laius 18–22 m, veetase ca 19,0 m abs (Kunda HEJ kalapääsude variandid; IBUN OÜ, 2012)]. Kui aga jääb domineerima kultuuriväärtuste ehk sellise avaliku huvi pool, siis töötatakse selleks sobivate protsesside raames ja vajadusel koos HEJ-ga välja sellel ajahetkel parim lahendus. Vastavalt sellel ajamomendil teadaolevate Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega võrdlusele selgub looduskaitseline osa, mis vajab asendamist ehk hüvitamist (vt ka Looduskaitseseadus § 70 ja 70¹). Järgneb asendusmeetmete rakendamine ja parima võimaliku paisutuslahenduse (sh HEJ) haldamine, vastavalt sellel ajamomendil kehtivale korrale ning tavadele,“ märgib keskkonnamõju hindamine aruanne, mis jäi Alkranel OÜ-l lõpetamata.

Kui esimese paisu kalatrepp või kalakärestik tööle hakkab, siis võiks rääkida sellest, mis saab edasi.

Järgmine pais on rajatud 2005. aastal tehnoloogilise vee võtmiseks Kunda jõest AS Estonian Cell haavapuitmassi töötlemise tehase tarbeks. Tegemist on kivipuistpaisuga, mis on täiendavalt tihendatud tsemendisegu kottidega. Paisu pikkus on ca 25 m ja suurim kõrgus ca 2 m. Kitsa jõeoru tõttu olulist paisjärve ei teki. Veetasemete vahe paisu juures on ca 1,1 m. Paisu juurde on ehitatud veehaare. Üldjoontes on keskkonnakaitsjad rahul Estonian Cell lahendustega, kuid dokumente läbib mõte, et Estonian Celli paisule järgnev Kunda Nordic Tsementi veehaare koos senise paisuga tuleks ümber ehitada.

Mis aga juhtub, kui lasta kolmanda paisu taga olev Kunda paisjärv otse merre? Esialgse meetmena ehitati kolmanda paisu juurde kalalift, mille haldajad on kurvad, sest kala ei taha liftiga sõita. Kas kärestiku asemel võiks toimida kalalift?

„Antud objekti puhul tuleb paljudele küsimustele vastuseid otsida edaspidi, tingimustes, kus lifti juures on piisavalt ülesvoolu rändeid sooritavaid lõhelasi ja jõesilme. Seega 2015. aastal läbiviidud vaatluste ja uuringute tulemusel pole võimalik anda lõplikku hinnangut kalalifti töö efektiivsusele. Lift võib sobida suuremate lõhelaste ülesvoolu rändeks. Vajalik on läbi viia lifti töö efektiivsuse hindamine lõhelaste rändeperioodil, samuti lõhelaste laskujate allavoolu rände uuring. Kui tulemused on positiivsed, siis on vajalikud väiksemad ümberehitustööd paisu alavees ja HEJ töö ümberseadistamine arvestades kalalifti töö ja kalade rände vajadusi ning kalade ohutust. Pärast muudatusi tuleb taas nende toime efektiivsust kontrollida – st lõplik spetsiifika selgub katsetuste käigus,“ märgiti 2017. aasta alguses keskkonnamõju hindamise aruande eelnõus, toetudes ka Rein Järvekülje ja teiste läbiviidud uuringule.