Koolidirektorid tagasi koolipingis

Bolt, Fortumo, Pipedrive, SEB, Swedbank, Telia, Wise, Veriff ja teised mainekad Eesti ettevõtted varjutavad juba teist aastat oma kontoris Tallinna ja Tartu koolijuhte, et aidata neil tippjuhi juhtimisoskusi arendada. Kirjutab Eva Pärtel.

Heateo haridusfondi algatusel sündinud ning Tallinna ja Tartu haridusameti koostöös toimiva programmi vastu tunnevad suurt huvi nii koolijuhid kui ka mentorikohta pakkuvad ettevõtted. Heateo Sihtasutuse juht Pirkko Valge ütleb, et koolijuhtide jaoks on see olnud üks paras hüpe tundmatusse. Igaühe teekond on individuaalne ehk ta saab programmi jooksul tegeleda just talle kõige olulisemate teemadega, olgu see strateegia uuendamine, tööandja väärtuspakkumine või digilahenduste kasutamine oma meeskonna töö korraldamisel.

Tupikus teemad said lahenduse

Tallinna Kunstigümnaasiumi juht Mari-Liis Sults otsustas osaleda seetõttu, et ta leidis end juhina tihtipeale tupikus. „Ikka oli teemasid, kus öeldi, et lepi sellega, sest nii on alati olnud ja seda muuta ei saa. Kuna mul endal olid ideed otsas, siis oligi neid vaja leida täiesti uuest kohast,“ ütleb Sults. Ta läbis programmi juba selle esimeses lennus ja on sealt omandatud teadmiste eest väga tänulik. Sults oli praktikal Wise’is ning tema mentoriks oli tollane arendusjuht Alvar Lumberg.

Sults räägib, et tema soov oli saada kogemusi nii värbamise, finantsjuhtimise, tiimitöö, ettevõtte maine, töötajate motivatsiooni kui ka juhtimisotsuste langetamisel. Seda kõike ta üheksa kuud kestnud programmi vältel omandaski ja nüüd, kaks aastat hiljem, räägib ta mida juhitöös teisiti teeb.

Sultsi põhimõte on aja väärtustamine – aeg klassiruumis peaks koolilapsele olema mõtestatud ja eesmärgipärane. Õpetajad peaksid olema oma tööga rahul ja motiveeritud, tänu millele on nn halbu tunde vähe. Suureks stressiallikaks olid aga lastevanemate pöördumised, millele vastamine võttis õpetajatelt tohutult aega. Wise’ist sai Sults idee, et pöördumised tuleks kaardistada ja vaadata, kas midagi saab neist ennetada. Nii selguski, et suur osa kaebusi oli seotud hindamisega: iga õpetaja pidi ikka ja jälle selgitama, miks ta just selle hinde pani. Ennetamaks tagantjärele selgitusi, panevad õpetajad nüüd iga trimestri alguses hindamise põhimõtted e-kooli kirja, nii et selle kohta ei pärita enam. Kõigi päringute hulk aga langes kokku 50%.

Õpetajate motivatsioonivõimalustest rääkides tõdeb Sults, et tüüpilist karjääriredelil ronimist ei ole ning palgad on väikesed. Ta arutles ka praktikal pikalt oma mentoriga, kuidas ikkagi saaks õpetaja tööd rikastada. Koorusid mitmed lahendused, mis on juba praeguseks ellugi rakendatud. Motiveerida saab näiteks enesearengu kaudu. Esiteks kirjutati lahti kooli põhiväärtused. „Kuigi need toimisid juba päris hästi, tundsin, et midagi on puudu… Lõime igale väärtusele neli tasandit ja kirjeldasime, mida avatus, koostöö ja loovus meie jaoks käitumises tähendavad.“ Iga õpetaja määratleb, mis tasandil ta mingi väärtuse puhul on, kas näiteks veel algaja või praktiseerija. See tekitas kujuteldava karjääriredeli, kuhu pürgida ja milliseks saada, ning muutus iseenesest arengu tööriistaks. Pingelanguse tõi kaasa õpetaja riikliku kutsestandardi arusaadavamaks tegemine. „Selle täitmine on peaaegu võimatu, mistõttu lõime koolis õpetaja arengumaatriksi vastavalt standardi nendele osadele, mis on meie jaoks olulised.“

Koos mentori ja praktikaprogrammi nõustaja Fontese abiga hakkas Sults õpetajaid suunama, et nad oma tööd eesmärgistaksid ja analüüsiksid. Ta selgitab, et õpetajatel puudub arusaam eesmärgistamisest, sest neile ei ole seda õpetatud. Nüüdsest on Tallinna Kunstigümnaasiumi õpetajatel selged mõõdetavad eesmärgid, kuhu õppeaasta jooksul pürgida.

Motivatsiooni tõstis ka õpetajate kaasamine värbamisprotsessi: kui keegi koolist lahkub, tuleb tal endal uus õpetaja värvata, koolijuht osaleb ainult lõpuvestlustel. Nooremad õpetajad said kooliellu panustada ka digimentorluse kaudu, aidates vanemaid pedagooge, et nad oskaksid vajadusel interneti vahendusel tunde anda. Sellegi lihtsa idee sai Sults Wise’ist: „Seal oli üks inimene IT valdkonna peal, kelle poole võisin iga lolli küsimusega minna.“

Sults soovitab selle kogemuse alusel kõigil oma kolleegidel vahel nõu pidada teiste valdkondade inimestega.

Juhi arenguteekond vajab tuge

Tallinna Majanduskooli juht Triin Laasi-Õige haaras programmist kärmelt kinni, sest oli juba kaua otsinud võimalust arenguhüppeks juhina. Tema suurim õpetaja oli siiani isiklik kogemus. „15 aastat koolijuhina on olnud pikk aeg, et professionaalselt küpseda, ent ka selleks, et oma isikliku kogemuse lõksu jääda.” Kõige rohkem soovis ta õppida muutuste juhtimise kunsti, mida ta sai kolmekuulise praktika jooksul teha Boltis, mentoriks klienditoe juht Fred Gehrke, kes lähenes teemale eelkõige juhirolli ja juhtimisfilosoofia mõtestamise kaudu. Koos arutleti, vaadati inspiratsioonikõnelejate TED-kõnesid, toodi paralleele oma tööst. „Need vestlused olid tagasivaates minu praktikaprogrammi tuumaks,“ ütleb Laasi-Õige. 

Gehrke meeskonna liikmena sai ta jälgida oma mentori tööd juhina ja näha, kui suur on tema usk inimestesse ning kuidas ta nende arengut toetab. Ta õppis, et juhi kohalolu ei seisne töötajate küsimustele õigete vastuste andmises, vaid nende suunamises, et nad otsiksid ise vastuseid. Koolijuht analüüsis ka enda käitumist oma meeskonnas – oli palju kriitilisi peeglisse vaatamisi. Arendusprojektide loetelu, mida ta asus Tallinna Majanduskoolis ellu viima, oli pikem, kui ta algselt oleks lootnud. Näiteks õpilaste ja töötajate sisseelamisprogrammide uuendamine, silmast silma vestluste süsteem, siseveebi loomine, töötajate rahuloluküsitluste uuendamine, koolitused ja mentorlus juhtidele, koosolekute korra uuendamine jne.

Isejuhtiv kool

Tartu Kunstikooli juht Kadi Kreis leidis oma praktikakohas Pipedrive’is eest isejuhtiva organisatsiooni. „See haakus minu suunaga ja tegevusega Tartu Kunstikoolis. Ennastjuhtiv õppija ja ennastjuhtiv õpetaja. Sain seda kohe siduda,” kirjeldab Kreis. Tema mentoriteks olid Pipedrive’i globaalne personalijuht Leelia Rohumaa ning tegev- ja tehnoloogiajuht Sergei Anikin.

Kreis oli oma koolis alustanud sellega, et vastutust ja juhtimist rohkem õpetajatele anda. „Kui arvestada hariduses valitsevaid hoiakuid, siis oli väga vaja juurde jõudu ja enesekindlust, et sellega veelgi edasi minna. Sajandeid on klassi ees olnud üks õpetaja – kuidas siis astuda sellisest individualistlikust, ühe õpetaja kesksest kultuurist üle koostöisesse kultuuri,“ arutleb Kreis. Pipedrive’i praktika andis tema sõnul palju jõudu, et muudatustega jätkata. Juhina õppis ta rohkem oma meeskonda usaldama ja mõnestki asjast lahti laskma.

Õpetajate koostöö käigus sünnib koolis juba palju: tunniplaani koostamine, õpilaste toetamine, õppetöö läbiviimine. Uuest õppeaastast hakkavad Tartu Kunstikoolis kord nädalas koos käima ka õpetajate tiimid. Nad saavad nii koos töötada selle nimel, et veelgi enam õppijate arengut toetada ning samal ajal kohtuvad õpilased veebiakadeemia raames oma ala praktikutega – sest ka õpilased on osa isejuhtivast organisatsioonist.

Kreisile jäi Pipedrive’i ajast väga positiivsena meelde sisseelamisprogramm, tänu millele korraldatakse nüüd ka Tartu Kunstikooli õpilastele esimesel nädalal mitmeid sellega seotud tegevusi. Plaanis on teha õppeaasta alguse sisseelamisprogramm ka õpetajatele ja teistele töötajatele, et kinnitada üle toimivad süsteemid, protsessid jms.

——–

Kust pärineb praktikaprogrammi idee?

Pirkko Valge:  Kui käivitasime Heateo Haridusfondi, soovisime panustada ka Eesti koolijuhtimise arendamisesse. Koolijuhid on enamasti õpetaja taustaga, nende fookus on olnud pikalt õpetamisel, aga samal ajal oodatakse neilt, et nad tegutseksid kui tippjuhid. Vestlustest kogenud haridusinimestega kooruski idee praktikaprogrammist, mis viiks koolijuhid meie parematesse ettevõtetesse juhtimispraktikale. Kui läksime selle mõttega ettevõtete juurde, leidsid nad, et see on piisavalt pöörane ja unikaalne, et sellega kaasa tulla. Nii oli meil olemas kindlus, et programm koos Tallinna Haridusameti ja Fontesega välja kuulutada ja esimese viie julge koolijuhiga startida. Teeme praegu ettevalmistusi praktikaprogrammi kolmanda lennu vastuvõtmiseks ja loodame, et osalejate ring kasvab veelgi.

     Miks otsustasite mentorina programmis osaleda?

Priit Seeman, SEB:  Mulle meeldib mõte koolide ja ettevõtete suuremast koostööst ja see on just nimelt selline põhjalikum programm, mis annab võimaluse üksteise organisatsioonist ja tööst päriselt aru saada. Seda ei ole võimalik sama hästi teha mõne seminari või ümarlaua vormis. Samuti teadsin, et programm on hästi korraldatud ja osalejad väga motiveeritud, nii et mul polnud vaja pikalt mõelda.

Koostöö meie praktikandi Liina Karolin-Saluga (Tartu Hansa Kool) on olnud väga inspireeriv, tema energia, tegutsemistahe ja saavutused on märkimisväärsed. Erinevatelt elualadelt on vastastikku palju õppida, leida uusi ideid ja teistmoodi probleemilahendusi, samuti testida oma tegemisi värske pilgu läbi. Ja konkreetselt koolisüsteem on ju meie kõigi ühine huvi – mida rohkem on seal positiivset tähelepanu ja ressursse, seda parem.