This story isn't available in English yet
The original is currently shown in Estonian. Use Google Translate to read it in your language.
Kuidas jääb hea idee kestma? Ideemeistrid keskendusid koostööle ja jätkusuutlikkusele
Ideemeistrite kolmanda mooduli töötoas mõtlesid tiimid Karin Kiviste juhendamisel läbi koostöö, rahastuse, mõju mõõtmise ja jätkusuutlikkuse plaani.
Idee praktikumi 3. mooduli töötuba
Hea idee ja esimene prototüüp on oluline algus. Edasi tuleb leida vastused küsimustele, kes aitab lahendust ellu viia, milliseid ressursse selleks vaja on ja kuidas hinnata, kas tegevus loob soovitud muutust. Neile küsimustele keskendus Ideemeistrite kolmanda mooduli jätkusuutlikkuse töötuba, mis toimus 21. oktoobril Karin Kiviste juhendamisel.
Kui teises moodulis arendasid tiimid oma ideedest esimesed prototüübid, siis kolmandas moodulis „Jätkusuutlikkus ja koostöö“ liikus tähelepanu nende edasisele arengule. Idee vajab kestmiseks läbimõeldud plaani: kellega koostööd teha, kuidas leida rahastust ning milliste tulemuste poole liikuda.
Töötoale eelnes iseseisev õppimine. Kolm õppevideot käsitlesid jätkusuutlikkust, rahastusvõimalusi ning koostöö ja partnerluse tähtsust. Töötoas rakendasid tiimid neid teadmisi oma ideede arendamisel.
Kellega koos saab idee edasi liikuda?
Töötuba koosnes neljast omavahel seotud osast: koostöökaart, rahastaja pilk, mõju mõõtmine ja jätkusuutlikkuse plaan. Igas osas meenutati esmalt olulisemaid põhimõtteid, seejärel töötasid tiimid oma ideega ning jagasid mõtteid teistega.
Koostöökaardi koostamine aitas läbi mõelda, milliseid partnereid idee elluviimiseks vaja on. Seejuures on oluline mõista ka partneri ootusi: milles seisneb tema huvi ja mida saab tiim koostöösse panustada?
Partnerlus saab tugevama aluse siis, kui mõlemad pooled mõistavad koostöö eesmärki ja oma rolli selles. Tiimi jaoks tähendab see vajadust sõnastada selgelt nii soovitud abi kui ka väärtus, mida koos luuakse.
Rahastaja pilk tähendab ka numbrite keelt
Rahastusele keskendunud tööosas vaatasid tiimid oma ideid rahastaja vaatenurgast. Lahenduse vajalikkus ja elluviimise plaan peavad olema arusaadavad ka inimesele, kes ei ole selle arendamise juures olnud.
Koolitaja Karin Kiviste sõnul tuleb rahastusele mõeldes õppida oma plaane ka numbrites väljendama.
„Rahastusele ja rahastaja ootustele mõeldes tuleb õppida mõtlema ja rääkima ka numbrite keeles. Paljudele alustavatele ettevõtjatele tundub see esialgu võõras: kuidas saame teada, kui palju on meil tulevikus osalejaid, partnereid või kliente?“ selgitab Kiviste.
Tema sõnul on oluline julgelt alustada. Aja jooksul muutub numbritega töötamine loomulikumaks ning tekib terviklikum arusaam ettevõtluse planeerimisest. Numbrite põhjal valmivad prognoosid ja eelarved, mis aitavad kavandada konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks.
Nii seostub rahastuse leidmine laiema jätkusuutlikkuse küsimusega: milliseid ressursse idee vajab ning kuidas kavandada selle arengut realistlikult?
Kuidas näidata, et tegevus loob muutust?
Töötoa kolmas osa keskendus mõju mõõtmisele. Tiimid mõtlesid läbi, mille järgi hinnata oma tegevuse tulemusi ja kuidas neid arusaadavalt edasi anda.
Tegevuste läbiviimine ja soovitud muutuse saavutamine ei tähenda alati sama asja. Näiteks osalejate arv näitab ettevõtmise ulatust, kuid mõju mõistmiseks tuleb uurida ka seda, mis osalejate jaoks muutus. Seetõttu on oluline valida mõõdikud, mis on seotud just selle eesmärgiga, mille nimel idee loodi.
Läbimõeldud mõõtmine aitab tiimil oma tegevusest õppida ja teha edasisi otsuseid. Samuti annab see partneritele ja rahastajatele selgema pildi sellest, mida nende toel saavutatakse.
Jätkusuutlik meeskond õpib oma kogemusest
Jätkusuutlikkuse juures peab Kiviste oluliseks ka meeskonna kogemuste talletamist. Igapäevatöös tekib väärtuslikke teadmisi, mis võivad kirja panemata jäädes kaduma minna. Eriti palju tuge annaksid need uutele meeskonnaliikmetele, kes ei peaks kõike algusest peale avastama.
Kiviste soovitab teha iga nädala lõpus meeskonnaga lühikese kokkuvõtte: mida olulist õpiti, milliste läbimurreteni jõuti ja millised tähtsad kokkulepped sõlmiti?
„Oluline on vastused kirja panna ning hoida kokkuvõtted regulaarsed ja lühikesed, et neist ei kujuneks järjekordset kurnavat lisakohustust,“ rõhutab ta.
Sellisel tagasivaatel on tema sõnul nii inspireeriv kui ka praktiline eesmärk: märgata tehtud edusamme ning kasutada saadud kogemusi tulevikus teadlikumalt.
Pikem plaan ja esimene konkreetne samm
Töötoa viimases osas tegelesid tiimid jätkusuutlikkuse plaaniga kolmes ajahorisondis. Koostöö, rahastuse ja mõju mõõtmise teemad koondusid tervikuks, mis aitab kavandada idee edasist arengut.
Töötoa lõpus esitles iga tiim kolme konkreetset asja: üht partnerit ja tema ootust, üht tulemuse mõõdikut ning esimest sammu järgmise nelja nädala jooksul. Nii sai pikem plaan ka lähiaja tegevuse, millest alustada.
Mooduli töö koondatakse prototüübidokumenti, kuhu kuuluvad koostöökaart, rahastaja vaade, mõju mõõdikud ja jätkusuutlikkuse plaan. Teema edasiseks läbimõtlemiseks on tiimidele 28.–29. oktoobriks kavandatud mentorikohtumised.
Töötuba juhendas üle 20-aastase strateegilise ärijuhtimise kogemusega Karin Kiviste, kellel on ka enam kui kümneaastane kogemus ettevõtete asutamisel ja kasvatamisel. Oma töös ühendab ta ettevõtluse, tehnoloogia ja kestlike elukeskkondade arendamise.
Kolmanda mooduli eesmärk on, et tiimidel oleks selgem arusaam oma idee jätkusuutlikkusest, võimalikest partneritest ja rahastajatest ning tegevuse mõju hindamisest. Neljandas ehk viimases moodulis liigutakse edasi idee esitlemise juurde: Karin Kiviste juhendamisel valmistuvad tiimid tutvustama oma lahendust kolme minutiga.
Vaata töötoa täisgaleriid.