Kus on Eesti muusikute startupid?

Veel samal teemal:

Author

Helen Sildna Baltikumi võimsaima muusikafestivali Tallinn Music Week peakorraldaja Selleks et aru saada, mis globaalselt sellel skaalal üldse toimub, peaks veidi konteksti avama. 2013 aastal esitles muusikatööstuse konverents Midem ja Berklee College of Music uuringut, mis näitab, et pärast tohutut langust hakkas 2012. aastal muusika müük esimest korda üle aastate kasvutrendi näitama (0,3%). See kasv […]

Helen Sildna
Baltikumi võimsaima muusikafestivali Tallinn Music Week peakorraldaja

Selleks et aru saada, mis globaalselt sellel skaalal üldse toimub, peaks veidi konteksti avama. 2013 aastal esitles muusikatööstuse konverents Midem ja Berklee College of Music uuringut, mis näitab, et pärast tohutut langust hakkas 2012. aastal muusika müük esimest korda üle aastate kasvutrendi näitama (0,3%). See kasv oli tekkinud puhtalt digitaalsete platvormide ja uute ärimudelite pealt.

Maailma juhtivad digitaalplatvormid, sh iTunes, Spotify ja Deezer pakuvad hetkel oma teenuseid rohkem kui 185 riigis. Vaid paar aastat tagasi oli neid riike 20. Tekkinud on olukord, kus plaadifirmad jõuavad digimüügi kaudu ka riikidesse, kus siiani puudus isegi füüsilise müügi infrastruktuur. Praegu tegutseb globaalsel turul enam kui 500 litsentseeritud digimuusikateenuse firmat, pakkudes klientidele üle 30 miljoni muusikapala.

Rootsis, The Pirate Bay ja striiming-hiiglase Spotify sünnimaal, on muusika müük hüppeliselt kasvanud ja piraatlus tugevalt taandunud. See tõestab, et muusikatööstuses toimivad ärimudeleid, mis ei tegele vaid autoriõiguste sundrakendamisega, vaid on atraktiivsed, mugavad ja taskukohased ka klientidele.

Võrreldes plaadimüügi kuldaegadega 90. aastate lõpus, kui muusikamüügifirmade käive oli kokku ligi 38 miljardit dollarit, on see number täna 16,5 miljardit ehk tugevalt langenud. Huvitav on aga see, et muusika kuulamine, eriti noorte seas, on jällegi hüppeliselt tõusnud. 2010. aasta uuring Ameerika laste ja noorte seas , näitas, et keskmiselt kuulati muusikat 2 tundi ja 31 minutit päevas – aastal 1999 oli see 1 tund ja 48 minutit.

Eksklusiivse muusika-sisu pakkumine ja sellega seonduvad tooted ei ole enam ammu uus idee, samamoodi nagu ka crowdfunding-platvormid, nt PledgeMusic ja Kickstarter. Üksi Kickstarter on rahastanud 10 797 muusikaprojekti, suurem osa nendest summaskaalal 1000–9999 USD. Eestis on käima läinud ka Hooandja.

Aina rohkem räägib muusikatööstus ka nn otse-fännile-strateegiast. Õpikunäide on siin näiteks selline edulugu nagu Amanda Palmeri kampaania Kickstarteris, millega ta kogus 1,2 miljardit dollarit ja Radioheadi enda välja antud album „In Rainbows” aastal 2007, mil bänd kutsus üles fänne digitaalse albumi eest maksma nii palju, kui nad õigeks peavad. Nad müüsid esimese nädalaga 122 000 albumit ja jõudsid Billboardi edetabelis järgmisel nädalal esikohale.

Digitaalsed muusikaplatvormid on muutnud täielikult inimeste kuulamisharjumusi. Esimest korda ajaloos jõuavad väikeplaadifirmad, n-ö indie-artistid ka reaalselt muusikamüügi tippu. Publik on avatum kui iial varem, kuulatakse uut muusikat laial skaalal. Jah, kolm suurplaadifirmat, Universal, Sony ja Warner, kontrollivad küll endiselt 90% globaalsest muusikamüügiturust, kuid tegelikult on väikefirmadel, väikeriikidel ja uutel tegijatel praegu palju paremad võimalused esile tõusta ja edukaks saada kui varem. Muusikatööstuse kaardipakk on segamini löödud ja me näeme järgmiste aastate jooksul ilmselt muutusi, mida me ei oleks iial osanud oodata. See hakkab mõjutama kõike: millist tüüpi muusikafestivalid meil on, milliseid kampaaniad maailma juhtivad kaubamärgid läbi viivad jne.

Need kõik on Eesti-sugusele uuele ja miniatuursele muusikaturule head uudised. Siinne muusikatööstuse infrastruktuur on endiselt välja kujunemata. Puudub mastaapne rahvusvaheliselt tegutsevate plaadifirmade, agentuuride, kirjastuste struktuur, aga viimased aastad on aga näidanud, et see on tekkimas. Samas oleme me vabad kammitsevatest vanadest formaatidest ja kivisse raiutud praktikast. Dünaamilisus ja kiire kohanemisvõime on märksõnad, mida rõhutatakse igal muusikakonverentsil.

Start-up on populaarne sõna, see viitab kiire kasvupotentsiaaliga ettevõttele. Ma ei ole kindel, kas muusikuid või bände saab päris nii käsitleda. Jah, selles mõttes küll, et nendesse tuleb investeerida, neid tuleb innovatiivsel moel müüa ja turundada, ning kui kõik läheb tõusvas joones, võib ka hüppeline plahvatus toimuda. Kui üks bänd on näiteks viis aastat targalt tegutsenud, suutnud oma ettevõtlusvõrgustiku üle maailma kokku punuda ning ühel hetkel saab mõnest tema loost ülemaailmne hitt, siis võib ka müügitulu lakke hüpata. Näiteks 10 000 müüdud albumist näiteks miljonini.

Samas on vaja selleks, et sinnani kunagi jõuda, selle bändiga igapäevaselt, püsivalt ja kannatlikult tegeleda.

Miski ei juhtu üleöö või iseenesest. „There are no shortcuts in this business” on lause, mis mu kõrvu kõlama jäänud. „Kiirendisse”, nagu me start-up’ide puhul räägime, muusikakollektiivi ju ei pane. Looming, publikuga suhtlemine, lava-enesekindlus on asjad, mis vajavad lisaks ideele ja investeeringutele ka aega, kannatust ja reaalset kohal olemist.

Küll aga on Eestis tohutu potentsiaal tehnoloogiasektori ja muusikatööstuse koostööl. Kui siin sünniks mõni uus ja hea digitaalne muusikaplatvorm või toode, mis aitaks täiesti uuel moel muusikat maailma viia, olekski meil muusika-startup olemas.

Tuntud muusikakeskkonna Soundcloudi üks asutajatest on muuseas Leedukas nimega Matas Petrikas, kes on praegu selle tootejuht. See on firma, mille käivitasid muusikaprodutsendid ja muusikud, sest just nemad teadsid kõige paremini, mida on vaja. Tänaseks on Soundcloudil 10 miljonit registreerunud kasutajat.

Usun, et Eesti muusikaturu toimimiseks on vaja järgmisi asju:

ettevõtlusharidust muusikavalkonnas tegutsejatele,
visiooniga vedureid, kes stevejobsilikult jonnakalt oma asja veavad,
pidevat rahvusvahelist suhtlemist, asjadega kursis olemist,
stabiilset riiklikku loomeettevõtluspoliitikat– see on kõigis Põhjamaa riikides tulemusi andnud, vastasel juhul ei oleks Rootsil ei Spotifyd ega Soomel Marimekkot või Iittalat.

Talent on meil olemas, selle pärast ei pea muretsema – sellist kontsentratsiooni musikaalseid, muusikaga tegelevaid inimesi nii väikse elanikkonna kohta võibki leida veel ehk ainult Islandil. Vaja on nutikaid ja ambitsioonikaid ettevõtjaid. Ambitsioonikaid muusikuid on meil küllalt, aga neid peavad toetama ka ambitsioonikad maailmavallutusplaanid, mida ilma ettevõtlusstruktuurita ellu ei vii Ma loodan, et ei ole kaugel see, hetk kui saadakse aru, et loovus ongi Eesti suurim vara. Kui sellesse ei investeeri, siis millesse veel.

Eesti muusika edulood, mis väärivad mainimist

Evert & the Two Dragons andis aastatel 2012 ja 2013 kontserte ca 200 Euroopa ja Põhja-Ameerika linnas. 2012 allkirjastasid nad kirjastuskokkuleppe BMG Rights Managementiga (nende lugu oli mitmetel turgudel McDonald’si kampaania taustalugu) ning plaadistuskokkuleppe Warner Recordsiga. Kokkuleppe sõlmis nendega legendaarne Seymour Stein, kes „leidis“ kunagi ka sellised artistid nagu Madonna, Depeche Mode ja Ramones. Draakonite järgmine album on müügil juba üle kogu maailma.

EDM artistid Mord Fustang ja Syn Cole on ühed kiiremini arenevad edulood. Mord tegutseb eelkõige USA turul, tuues festivalidele kokku 30 000 inimest, Syn Cole’i „Miami 82” (Avicii edit) on juba praegu saanud Spotifys 715 000 kuulamist. Ilmselt ongi tema praegu Eesti artistidest kõige lähemal läbilöögile.

Metsatöll tegutseb jõudsalt – neil on mastaapsed tuurid nii Euroopas kui USAs. Maria Minerva, kes elab nüüd New Yorgis, tuuritab väga palju ning on oma nišis väga hinnatud artist.

Iiris on olnud ka tubli ja rahvusvaheliselt aktiivne alates Skype’i auhinna võitmisest 2010. aasta TMW-l. Tal on plaadileping Universaliga, rahvusvaheline fännibaas ning eelmisel aastal ületas üks tema lugu Spotifys juba 500 000 kuulamise piiri, mis on Eesti artistide mõistes küllaltki ainulaadne. Meie artistid – Sibyl Vane, Tallinn Daggers, Talbot, Elephants From Neptune, Svjata Vatra, Paabel, Odd Hugo, Tenfold Rabbits, Mari Kalkun on hakanud Baltikumis, Soomes ning lähiregioonis kontserdituure tegema. Selline pidev tegevus on ääretult oluline – nii tekivadki artistile reaalsed karjäärivõimalused, sest publik suureneb ju pidevalt. Kerli elab ja tegutseb eelkõige Ameerikas, aga tema lugu „Skyscraper” jõudis hiljuti (mitte küll tema enda esituses) Briti Top 40 tabelisse!

***

Toomas Olljum
(Music Managers forum Estonia, Ewert & the Two Dragonsi ja Iirise manager)

Muusikatööstuse arendamine ei ole muusikute teema.

Lyor Cohen, kes juhtis aastaid Def Jami ja hiljem Warnerit, oli küll „muusikamees”, aga ta oli ka finantsist. Kui me vaatame kohalikku meelelahutusmaastikku, siis fakt on see, et Peeter Rebane on ainuke inimene, kes suutnud iseseisvusajal üles ehitada tugeva meelelahutusettevõtte ja hoida seda järjepidevalt töös. Miks? Ka tema ju Harvardi majandusharidusega. Meil on olnud palju muusikaettevõtjaid – nendel kõigil on koht meie muusikaloos ning kindlasti ka suur roll, sest nad on loonud uusi etappe. Aga teinekord ei piisa lihtsalt kirest ja armastusest muusika vastu, vaid peab leiduma ka ratsionaalset lähenemist.

Tänane muusikatööstus on õigus-, majandus-, tehnoloogia- ja finantsmaastik.
Meil peab tekkima ettevõtjaid-visionääre, kes vaatavad kaugemale sellistest klassikalistest valdkondadest nagu pangandus, puidutööstus, IT… See kõik on oluline, aga mõni neist võiks näha võimalusi ka meelelahutustööstuses. Ja see inimene peaks tunnetama ka muusikat, mõistma selle maailma hingeelu. Ta on küll üles kasvanud, tarbides popkultuuri, kuid soovib olla pigem ettevõtja. Tänane maailm pakub rohkelt inspiratsiooni – YouTube on täis Richard Bransoni, Elon Muski, Jimmy Lovine, Jay Z, Lyor Coheni, David Geffeni jpt edulugusid, mis peaks andma tuult ka meie tulevaste muusikaettevõtjete tiibadesse.

***

Tallinn Music Week – 227 esinejat!

Tallinn Music Week festival toimub 27.–29. märtsil Tallinnas. Ligi 30 lavale astuvad kolme päeva ja öö jooksul 227 esinejat 20 riigist, muusikat kuuleb klassikast kuni rokini. Lisaks õhtusele ja öisele põhifestivalile on kolmel pärastlõunal võimalik linna hubastest kohvikutes-galeriides-poodides näha mitmeid esinejaid ka täiesti tasuta. Teist aastat on festivalikavas TMW jutud” sari – tasuta põnevad ja lõbusad vestlused muusika teemadel ning restoranifestival „TMW maitsed”, mis võtab sel korral luubi alla restoranide kõige olulisema vara – peakokad. Kõik programmis olevad restoranid pakuvad TMW ajal spetsiaalseid peakoka soovitatud erimenüüd.

Kohale sõidavad muusikaettevõtted üle Euroopa, aina rohkem ka Põhja-Ameerikast. Muusika start-up firmadest on sel korral kohal näiteks ka Spotify, Souncloud, Music KickUp, Phonofile, MusicGlue, plaadifirmadest Universal, BMG, Warner, PIAS, FatCat, Captured Tracks, Stupido, Bella Union jpt.

Uuri kava ja esinejate kohta:
www.tmw.ee