Lahinguväljal kuulub tulevik tarkadele mehitamata lahendustele

Milremi insenerid töötavad välja maailma esimest hübriidajamiga mehitamata roomiksõidukit (UGV), kuna tegemist on arenemisjärgus valdkonnaga ning turuanalüüside järgi kuulub tulevik tarkadele mehitamata lahendustele nii maal, õhus kui vees. Kirjutas Milremi projektijuht Gert D. Hankewitz.

Tänaseks on Milrem jõudnud arendusega punkti, kus valmis on puldi abil juhitav prototüüp, millega on viidud edukalt läbi esmased sõidukatsetused. Jaanuaris-veebruaris on sõiduki esitlused Singapuris ning märtsis Abu Dhabis. Maailmas on huvi Eestis arendatava lahenduse vastu olnud üle ootuste kõrge.

Milrem töötab UGV-d ja selle tooteperekonda välja koos kasutuskontseptsiooniga. Taoline lahendus vähendab tulevikus vajadust saata inimesi sõjatandritele, kriisikolletesse ja ohtlikesse töökeskkondadesse.

Tõsi, mehitamata lahendused ei ole maailmas ennenägematud ja ka maismaaplatvorme on juba aastaid arendatud. Siiski ei ole see valdkond kaugeltki nii arenenud kui näiteks mehitamata õhusõidukite (UAV) turg. Seetõttu ei ole maismaa lahendused, erinevalt UAV-dest, veel kanda kinnitanud ka erinevate riikide kaitsevägede teenistuses.

Alles arenemisjärgus valdkond ning turg on ka üks põhjus, miks Milremi insenerid on nüüdseks aasta ja mõned kuud UGV arenduse kallal töötanud. „Milremi turuanalüüs näitab, et järgmised 5–10 aastat on mehitamata maismaalahenduste arendamises ja tootestamises olulise tähtsusega,“ sõnas ettevõtte juht Kuldar Väärsi. „Tervikuna omandavad targad mehitamata lahendused (nii õhus, maal kui vees) lahinguväljal üha olulisemat rolli ning see tendents kiireneb lähiaastatel veelgi,“ lisas ta.

Mehitamata roomiksõiduki arendusega alustas Milrem koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega 2014. aasta lõpus. Ministeerium ja Kaitsevägi on head partnerid teadmiste vahetamises ning testimistes. Projekti arenduskulud finantseerib ca 95 protsendi ulatuses Milrem.

Seadmed peidetud roomikupooltesse

Milremi kontseptsioon näeb ette, et kõik seadmed, mis UGV liikuma panevad, on paigaldatud roomikupoolte sisse. See jätab keskmise platvormi vabaks erinevate pealisehituste tarbeks. Näiteks on sinna peale mõeldud kinnitamiseks kaugjuhitav relvaplatvorm erinevate kuulipildujate või tankitõrjerelvadega. Ent sama hästi saab seda kasutada ka varustuse ning haavatute transportimiseks, lõhkelaengute kahjutuks tegemisel, aga ka tuletõrjeplatvormina või varemmainitud UAV-de kandmiseks.

UGV kandevõime on 750 kg, mis on enam kui piisav, et eelnimetatud ülesandeid täita. Sõiduki panevad liikuma elektrimootorid, mis saavad oma peamise energia ühe roomikupoole sisse paigaldatud akudest ning mida täiendab teises roomikupooles olev diiselgeneraator. Akude ja diiselgeneraatori koosjõul on masina efektiivne tööaeg kuni kümme tundi. Lisaks on partnerettevõte Skeleton Technologies lubanud sõidukit varustada ka superkondensaatoriga. See aitab masinat külmades tingimustes käivitada, annab energiasööstu kiireteks manöövriteks ning optimeerib üldist energiatarvet.

Roomiksõiduk on modulaarne, mis tähendab, et kõiki komponente on lihtne eemaldada ja välja vahetada. Näiteks kui klient eelistab ainult elektrisõidukit, võib diiselgeneraatori asendada akupakiga.

UGV tippkiiruseks on 35 km/h, mis on piisav, et vajadusel kiireid manöövreid teha ning toetada sõdureid tulega või evakueerida lahinguväljalt haavatuid.

Follow me ja liikumine kindlate punktide vahel

Kui praegu juhitakse sõidukit puldist, siis juba lähitulevikus liigutakse arendusega autonoomse lahenduse poole. Esimene samm selleks on follow me-funktsioon, mis tähendab, et sõiduk järgneb iseseisvalt eeskõndivale sõdurile või sõidukile.

Järgmisena peab sõidukit saama programmeerida erinevaid ülesandeid täitma. Näiteks patrullimisel on oluline liikuda kindlaksmääratud punktide vahel ning hoida kaamerate ja muude sensoritega perimeetril silma peal. Ühtlasi edastada operaatorile hädasignaal, kui märgatakse midagi kahtlast.

Relvasüsteemiga varustatud sõidukil päästikut masina tehisintellekt iseseisvalt vajutama siiski ei hakka.

Mõeldud on ka sellele, et masinad ei ole tegevuspiirkonnas ühekaupa ning oluline on informatsiooni vahetamine ja töötlemine. Arenduse üheks suunaks on swarming ehk parvlemine, kus erinevate pealisehituste ning ülesannetega sõidukid omavahel suhtlevad ning täidavad koos üht lõppeesmärki.

„Alustasime koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega projekti, mille koondnimetus on Digitaalse Jalaväepataljoni Lahendus,“ märkis Väärsi. „Soovime kaardistada erinevad mehitamata lahenduste rakendusalad pataljoni tasemel ning hinnata nende mõju tegutsemise efektiivsusele. Eesmärk on inimeste arvu vähendamine ja/või efektiivsuse suurendamine.“