
This story isn't available in English yet
Showing the original in inglise. A translation is on the way.
Madis Habakuk – otsustamise uurija ja õpetaja
Veel samal teemal:
Kui 1960. aastate teisel poolel hakkas professor Raoul Üksvärava USA-st toodud tarkuse baasil kujunema Eesti juhtimisteooria koolkond, siis keskenduti eelkõige organisatsiooni problemaatikale: struktuurid, tööjaotus ja protseduurid. See oli tollases ideoloogilises kontekstis suhteliselt riskivaba temaatika. Ameerika mänedžerism võis ju ideoloogide silmis paha asi olla, aga arutlustele, mitu asetäitjat võiks leivavabriku direktoril olla või kuidas kommivabrikus tööprotsesse […]
Kui 1960. aastate teisel poolel hakkas professor Raoul Üksvärava USA-st toodud tarkuse baasil kujunema Eesti juhtimisteooria koolkond, siis keskenduti eelkõige organisatsiooni problemaatikale: struktuurid, tööjaotus ja protseduurid. See oli tollases ideoloogilises kontekstis suhteliselt riskivaba temaatika. Ameerika mänedžerism võis ju ideoloogide silmis paha asi olla, aga arutlustele, mitu asetäitjat võiks leivavabriku direktoril olla või kuidas kommivabrikus tööprotsesse ratsionaalselt korraldada, oli raske mingit ideoloogilist silti külge kleepida. Meenutavad Erik Terk ja Peeter Kross.
Madis Habakuk, üks tekkiva koolkonna käilakujusid, valis mõneti riskantsema tee – ta hakkas uurima juhtimisalast otsustamist ja eesmärgipüstitusega seotud probleeme. Sellega võis juba korraliku rünnaku alla sattuda. Nõukogude Liidus oli ju lõppude lõpuks plaanimajandus, jutt eesmärkidest ja otsustest ettevõtete tasandil muus kontekstis kui plaanide täitmine ja ületamine ei pidanud olema teema.
Jonnakusest ja visadusest ei jäänud Madisel kunagi puudu, ka kavalusest mitte. Otsuste ja eesmärkide teemal valmisid ja said ära kaitstud nii ta kandidaadi- kui doktoriväitekiri. Ta avaldas mitmeid Eesti majandusavalikkuse harimiseks mõeldud publikatsioone, kus lähtuti NSV Liidus tavapäratust lähenemisest, et inimesele võib ju anda nii ülesandeid kui kohustusi, aga oma eesmärgid püstitab ta ikka ise ja otsused teeb neist lähtuvalt. Madise uuringute teoreetiliseks baasiks olid USA-s Herbert Simoni (hilisem Nobeli majanduspreemia laureaat) ja James Marchi välja töötatud kontseptsioonid sellistest otsustamise juurde käivatest kategooriatest nagu rahuldatavus (vastandina optimeerimisele), erialane ja ametialane lojaalsus, huvikoalitsioonid. Need asjad võivad meeldida või mitte, aga neid tuleb arvestada, kui soovitakse mõista juhtide käitumist ja muuta organisatsioonide tegevust sihipärasemaks. Mingil kujul kehtis see nii kapitalismis kui erodeerivas riigisotsialismis.
Kõrvuti otsustamise teoreetilise uurimisega on Madis jätnud märkimisväärse jälje ka otsustamise õpetamise ajalukku. Ta oli üks esimesi, kes hakkas õpetamisel kasutama juhtimissituatsioonide lahendamisel põhinevaid meetodeid. Möödunud sajandi 70. aastate alguses valitsenud arusaamade kontekstis oli see vägagi innovaatiline samm, mis pälvis kiiresti nii tudengite kui ka juhtide-praktikute sooja vastuvõtu. Situatsiooniliste meetodite rakendamise õpetuslik taotlus oli suunata õppijad järgima otsustamisprotsessile omast loogikat alates probleemi määratlemisest, eesmärkide püstitamisest kuni parima lahendusvariandi valimiseni. Otsustamise harjutamiseks olid Madisel alati varuks ka lihtsad rusikareeglid. Näiteks: mõtle eesmärgile ja alles seejärel otsusta! Kui eesmärgid on õigesti püstitatud, siis on 50% otsusest juba olemas.
Ajalooline fakt on ka see, et esimese juhtimismängu Eestis võttis kasutusele just Madis Habakuk 1973. aastal. Selle mängu tõi ta Poolast. Tegemist oli simulatsioonimudeliga, millel oli arvutile programmeeritud algoritm, mis võimaldas mängus osalejate otsuste tulemusi kvantitatiivselt hinnata. Kuivõrd meil tol ajal vajalikku arvutustehnikat ei olnud, moodustas Madis noorematest kolleegidest n-ö arvutusosakonna, kes aitas tal arvutustöid teha. Seda mängu saatis NSVL-s suur edu ning peagi kasutati seda Läänemerest kuni Kesk-Aasiani.
27. jaanuaril toimus EBSis Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsi raames Madis Habakuke pärandile pühendatud sektsioon „Madis Habakuke jäljed Eesti teadus-, haridus- ja majandusruumis”, kus lisaks Peeter Krossile ja Erik Terkile võtsid sõna Mati Vaarmann, Tiit Elenurm, Ingrid Preeks, Arno Almann ning Mart Habakuk.
***
Professor Madis Habakuk, EBSi asutaja (28.12.1938 – 2.09.2016)
Madis Habakuk sündis 28. detsembril 1938. aastal Avinurmes. Ta lõpetas 1958. aastal Tallinna mäetehnikumi ja 1966. aastal Tallinna polütehnilise instituudi majandusteaduskonna masinaehituse ökonoomika ja organiseerimise eriala. 1968–1981 oli ta Tallinna tehnikaülikooli aspirant, vanemõpetaja, doktorant ja dotsent. Aastal 1971 kaitses ta majandusteaduste kandidaadi kraadi ja jõudis 1981. aastal ühena vähestest Eesti juhtimisteadlastest kõrgeima akadeemilise kraadini – teaduste doktori kraadini majandusteadustes, olles ise tollase süsteemi kontekstis erakordselt noores eas. 1966–1967 töötas Madis tootmisettevõttes Norma, tegeledes tootmisprotsesside juhtimise ja planeerimisega. Ta pidas akadeemiliste teadmiste kõrval samaväärt oluliseks praktilist kogemust, rõhutades seda ka oma üliõpilastele.
Madis oli aastatel 1978–1988 Eesti majandusjuhtide instituudi üks võtmeisikuid ning 1988. aasta detsembris asutas ta koos Ilmar Martensi ja professor Marshall Fitzgeraldiga Estonian Business Schooli. Liialdamata võib EBSi pidada Madise elutööks. Sellega pole ta jätnud märki mitte ainult õppejõudude, kolleegide ja koolitatud üliõpilaste ellu, vaid muutnud meie kõrgharidusmaastikku üldisemalt ning majandus- ja ettevõtlusõpet kitsamalt.
2013. aastal pälvis Madis Habakuk Ernst & Young Eesti aasta ettevõtja elutööpreemia ning 2014. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi hariduselu edendamise eest.
EBSi üliõpilastele, vilistlastele ja kolleegidele on Madis Habakuk tuntud oma tähenduslike ja inspireerivate tsitaatide poolest, mille hulka kuuluvad näiteks sellised ütlemised nagu „Enne targaks, siis rikkaks”, „Tagasihoidlikkus on voorus, kuid ilma selleta saab elus paremini läbi” ja „Edu tuleb raske töö kaudu”.
2013. aastal, kui Habakukel täitus 75. eluaasta ja EBSil 25. tegevusaasta, ütles ta: „Me ei ole maailma tulnud vaid jalajälgi tegema, vaid midagi niisugust, mis loob väärtust ka järgnevatele põlvedele ja jääks