Maria Freimann: rohesiire on ärivõimalus ja konkurentsieelis

Oletatakse, et ainuüksi Euroopas investeeritakse sel kümnendil rohepöördesse tuhat miljardit eurot. Millised on aga Eesti võimalused?

Eesti ettevõtetele on kättesaadav kogu väärtusahel: st tooraine tootmine, töötlev tööstus ja teenused. Võimalusi on nii palju! Töötlevas tööstuses on madala emissiooniga toodetel suuremad ekspordivõimalused. Teenuste puhul tasub välja töötada innovatsioonilahendusi ja ärimudeleid, mis töötaksid ka muudes sektorites.

Tarbija oskab juba ammugi küsida keskkonnasõbralikke tooteid. Paljudes sektorites eeldame jätkusuutlikkust iseenesestmõistetavalt, seega on seal vaja üllatada ja hügieenist kaugemale minna. Disainmõtlemine ja eksperimendid võivad aidata jõuda tarbijatele lähemale. Konkureerimiseks ei ole ühte teed: keskenduda tuleb pigem sellele, kuidas eristuda, mitte et olla parim.

Läbi uute turueeliste (eristuvad tooted turul, uued nišid, kulude kokkuhoid, ökotõhusus) saab ette näha esile kerkivaid tulevikuprobleeme.

Rohesiire ei ole kindla tähtajaga sündmus üheski sektoris – see on protsess. Paljusid tehnoloogilisi lahendusi täna veel ei ole, paljud on juba katsetusfaasis. Jätkusuutlikkuse ja strateegilise planeerimise vahel peab toimuma pidev ristumine ja vastastikused kohandused. See eeldab püsivat kriitilist status quo ülevaatamist, mille lõppeesmärk on jätkusuutlikkus selle laias tähenduses, sh majanduslikus.

Kas rohepöörde kiirendamiseks on vaja rohkem seadusi?

Oleks kurb, kui kasvavat innovatsioonidünaamikat lämmataks regulatsioonide liigne tulv ja bürokraatia suurendamine. Jätkusuutlikkuse keskne hoob ongi tegelikult innovatsioon, mitte regulatsioon ja karistusmeetmed. Ainult regulatsiooniga me oma jätkusuutlikkuse- ja kliimaeesmärke kindlasti ei saavuta. Palju olulisem on luua innovatsiooniks õige keskkond.

Kuidas näha seaduslikes piirangutes võimalust ja konkurentsieelist?

Mõtle, mida saad ära kasutada, et oma ärimudelit jätkusuutlikkuse kontseptsioonist lähtuvalt ümber mõelda. Uusi teadmisi teadusuuringutest? Eristuda läbi spetsiifilise oskusteabe või mahusäästu? Koostööd tarneahela tasandil ja isegi konkurentidega?

Tõhus energiakasutus, ringtootmisahel, jätkusuutlike materjalide valik, ostmisele lisaks renditeenuse pakkumine. Paljud neist uuendustest võimaldavad ka enda kulusid kontrolli all hoida või kasumimarginaali tõsta.

Samuti on kasulik luua usaldusväärseid ja vastastikku kasulikke suhteid institutsioonidega – mitte ainult eeskirjade sisseviimise, vaid ka konkreetse sektori standardite kehtestamisel. Kui ettevõttel õnnestub mingis valdkonnas kehtestada oma jätkusuutlik standard, saab vähemalt mingi ajaakna jooksul nautida kindlat konkurentsieelist.

Millised uued võimalused on ehitus- ja kinnisvarasektoris?

Ehitussektoril on võimalus end täiesti uuesti n-ö leiutada. Suurimad võimalused on energia tootmises ja tarbimises ning seniste lineaarsete majandusprotsesside muutmises ringmajanduseks.

Ehitussektor ei ole alternatiivsete, n-ö rohelisemate ehitusmeetodite puhul sugugi roheline ehk kogenematu ja seda vähemalt teoreetiliselt. Praktikas on aga keskkonnasõbralikud lähenemised jäänud nišiks – kui jätta kõrvale peamiselt energiatõhusa (kuid mitte tingimata alati automaatselt säästva) ehituse ja renoveerimise massiturg.

Aga kõik ei adu veel, et uued nõuded ulatuvad palju kaugemale säästva toote alternatiivist. Kliimaeesmärkide täitmiseks ei piisa sellest, et endisest ökonišist saab uus peavool. Ehitustööstus peab end uuesti leiutama – ja kogu sektor muutuma n-ö roheliseks ehitussektoriks. See tähendab muudatusi energia tootmises ja tarbimises ning seniste lineaarsete majandusprotsesside muutmist ringmajanduseks.

Võimalusi on hästi palju. Näiteks kinnisvaraarendaja, kes varustab hooneid päikesepaneelide ja -patareidega, aitab nii stabiliseerida energiavõrke ja vähendada puhta energiaga seotud kulusid. Ta aitab keskkonnasõbralikke hooneid arendades ja vanu kliimasõbralikult renoveerides rahuldada kasvavat nõudlust jätkusuutlike kontorite ja kodude järele.

Ehitusmaterjalide valdkonnas on suur innovatsiooniajastu. Lisaks väiksemale jalajäljele on uutel tehnoloogiatel ja materjalidel sageli täiendavaid eeliseid, näiteks ehitada saab kiiremini ja odavamalt.

Arendajad pakuvad üha enam lisateenuseid, näiteks avalikke elektriautode laadijate paigaldust, hoonete haldamist ja muid kohapealseid teenuseid, mis võimaldavad tarbijale jätkusuutlikke valikuid ning endale uusi tuluallikaid.  

Kinnisvara- ja ehitussektoril tasub silm peal hoida. Sest kinnisvara ei mängi otsustavat rolli üksnes maailma kliimaeesmärkide täitmises, vaid jätkab nendes suurtes muutustes töö- ja eluviiside uuesti leiutamist.

Kas viie aasta pärast saab jätkusuutlikkust tegelikult ka turult osta?

Ainuüksi hüvitamine ei korva ökoloogilisi ja sotsiaalseid kahjusid, küll aga tooks lisarahastust ja tekitaks teadlikkust. Süsinikukrediidi hüvitusprogrammidele tõelise nõudluse kujunemiseks on esmalt vaja usaldusväärset ja piisavalt lihtsat looduse mõju mõõtmist. See tähendab täpseid ja järjepidevaid andmeid, mis vastaks ühetaolistele nõudmistele ja kvaliteedile. Täna ei ole ettevõtete andmed omavahel võrreldavad.