Masinõppe kasutamine edeneb kiiresti

Kui riigid õigel ajal otsustavalt ei tegutse, võib masinõppe ning laiemalt digiteerimise kiire areng töökohtade arvu vähemasti mõneks ajaks vähendada, hoiatab Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi digivaldkonna uuringujuht Fabio Pianesi. Intervjueeris Erik Samel.

Kui rääkida masinõppest ja tehisintellektist, siis kas praegu on n-ö stardiettevalmistus või joostakse juba täie hooga?

Nii masinõpe kui ka tehisintellekt liiguvad edasi täiskiirusel. Tegemist pole enam uurijate pärusmaaga, vaid turu teemaga. Me kõik teame, et masinõpet saab kasutada sisuliselt kõikjal, kus tuleb juhtida suurt andmehulka. Ka tehisintellekti kasutamise kohta on mitmeid näiteid: multimodaalne suhtlus, häälepõhine suhtlus paljudes mobiiltelefonides jne

Meil on olemas võimalus (koos potentsiaalsete negatiivsete kõrvalmõjudega) asendada osa inimeste tehtavast tööst masinate omaga. Finantssektorist on tuua riskide hindamise näide (peamiselt kasutatakse siin masinõpet). Jaekaubanduses aga saab anda soovitusi lõppkasutaja valdkonnas. Tegemist on sektoriga, mis areneb tormiliselt. Nii et on tehtud suur samm edasi võrreldes ajaga, kui selle teemaga tegelesid vaid teadurid.

Kas masinõppe kasutamine kokkuvõttes suurendab või vähendab töökohtade arvu?

See on tõsine teema. Loomulikult tuleb juurde uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, aga samas teame, et madala kvalifikatsiooniga töökohti jääb seetõttu vähemaks. Selle probleemiga tuleb tegeleda, eriti üleminekuperioodil. Enamasti suureneb töökohtade arv märgatavalt, kui toimub tehnoloogiline hüpe ja uute tehnoloogiate juurutamine. Ent üleminekuperioodil, kui uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu senised töökohad kaovad ning töötajad tuleb ümber õpetada, on olukord teine. See on väga kriitiline faas ning me ei tea, kui kaua see kestab.

Üleminekufaas on osaliselt juba alanud. Erasektoris (pangad, logistika, kogu e-äri) kogub masinõppe levik hoogu. Avalikus sektoris võtab see protsess kauem aega, aga kui see ükskord juhtub, on mõju töökohtadele veel suurem.

See, kuidas üleminekuperioodi juhtida, on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult oluline küsimus. Juba praegu tuleb aktiivselt tegutseda, st tegeleda töötajate ümber- ja täiendõppega, selle asemel et oodata, kuni töökohtade arv on digiteerimise võidukäigu tõttu vähenenud.

Mida riik saab siin teha?

Riikide valitsused peavad tegutsema koos, sest seda küsimust ei saa üks valitsus lihtsalt lahendada. On vaja muuta seadusandlust, anda tuge täiend- ja ümberõppele ja kindlasti kaasata töötajate organisatsioone. See on täiesti kindel, et pikas perspektiivis töökohtade arv suureneb.

Te nimetasite seda, mis toimub, revolutsiooniks

Jah, see on revolutsioon. See ei hõlma ainult tehisintelligentsi või masinõpet, vaid kogu ühiskonna digiteerimist. Digitehnoloogiad muudavad viisi, kuidas paljusid traditsioonilisi töid tehakse. Muudatusi toimub näiteks ka meedias – juba on olemas esimesed süsteemid, mis kirjutavad artikleid, kasutades masinõppemeetodil saadud informatsiooni.

Eestis on veel küllalt neid juhte, kes ei tea, mis masinõpe on. Mis võiks olla nende esimesed sammud?

Probleem pole ainult masinõppes. Paljude juhtide jaoks polegi see praegu oluline teema. Nad peaksid hoopis mõtlema digiteerimisele laiemalt oma valdkonnas. Masinõpe on üks digiteerimise meetodeid. Näiteks tervishoiuvaldkonnas töötav juht peaks oskama juhtida suurt andmehulka (mis käib nii patsientide kui ka kogu elanikkonna kohta), et pakkuda välja isikupõhiseid lahendusi. Andmehulga kogumisel ja juhtimisel tuleb appi masinõpe. Juht peab tööle võtma sobivate oskustega inimesed või koolitama mõned senistest välja. Samuti tuleb tal mõelda uue ärimudeli peale.

Digiteerimise mõjust rääkivaid koolitusi korraldatakse praegu kõikjal.

Millised Euroopa riigid on tehisintellekti ning masinõppe vallas esirinnas?

Kui vaadata uuringuid, siis on Euroopa üldiselt väga heas seisus. Teistest edukamad on ehk Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Ka rakendusliku poole pealt tehakse Euroopas mitmes valdkonnas edusamme, näiteks tootmises, tervishoius, asjade internetis. Ent avalik sektor on siiski mitu sammu maha jäänud.

Kas asjade internet areneb eeldatud kiirusega?

Asjade internet areneb küllalt kiiresti. Praegu pole veel asjadevaheline kommunikatsioon korralikult tagatud – siin on lootus 5G-võrgul. Samuti tuleb kogutud andmetega midagi peale hakata ja siin tuleb appi masinõpe. Mõnes valdkonnas, näiteks meteoroloogias, on kogu protsess aga edukalt käivitunud.