Meiren: lumesahkadest prügiveoki prototüübini

Teehooldus on valdkond, millest Eestis ülearu palju räägitud ei ole, aga kus üha enam hinnatakse keskkonnasõbralikkust ja otsitakse võimalusi innovatsiooniks. Ligi 15 aastat lumesahkade arendamisele ja tootmisele keskendunud Meiren Engineering OÜ inseneridel ideid jagub, kusjuures kevadeks plaanitakse jõuda prügiveoki prototüübi ehitamiseni. Lähemalt räägib firma tootearenduse peadisainer ja juhatuse liige Raoul Renser, keda küsitles Inseneeria kaasautor Gerli Ramler.  

Renseri sõnul on teehoolduses võrreldes ettevõtte algusaastatega palju muutunud. „Aina rohkem pööratakse tähelepanu keskkonnasõbralikkusele: lumesahk ei tohi tekitada müra, teepuhastamise kvaliteet peab olema parem, et saaks hakkama vähema soolaga, lumesahad on läinud oluliselt suuremaks, kuna ühe autoga soovitakse puhastada üha laiemat teed. Moodsate lumesahkade terad peavad teepinda kopeerima, sealjuures müra summutades,“ loetleb ta.

Rootsis näiteks peab üks lumesahaauto koos esi- ja külgsahaga puhtaks lükkama 8,7 meetri laiuse kiirtee. Norras peavad isegi külgsahad olema juba kaheteralised – eespool on kõvasulamplaatidega terasterad, selle järel lisaks veel kummiterad. Meiren on sealsete normidega kursis, sest ekspordib oma tooteid kõikidesse Põhjamaadesse ja suurema osa, hinnanguliselt 70 protsenti firma käibest moodustabki eksport. Täna on ettevõttel soov saavutada edu ka Saksamaa turul, kus vaatamata lumevaesetele talvedele siiski korraldatakse sahkade hankeid, millel osalemiseks on Meirenil tooted olemas.

Uudne patenteeritud sahahoidja

Kui rääkida viimastest uuendustest Meireni tooteportfellis, on selleks uudne polüuretaan-tehnoloogiaga toodetud ja patenteeritud terahoidja, mis võimaldab korraga saavutada paremat töökvaliteeti ehk puhtamat teed, vähendada sahkamisel müra ja tagada teepinnal oleva takistuse nagu kaevuluugid vms sujuv ületamine. See võimaldab ühe sahkamiskorraga saavutada maksimaalselt puhta tee ja samuti kasutada vähem soola, mis ongi keskkonna säästmine. Lisaks kirjeldatud teehooldusmasina saha terahoidja patendile kuulub Meirenile ka enda väljaarendatud saha külgnihutust võimaldava tugiraami patent. Patenteeritud raam annab sahale külgnihutuse võimaluse ehk saha küljesuunalise liikumise, mida enamusel konkurentidel ei ole. Seade võimaldab reguleerida ülekatet esi- ja külgsaha vahel ning kurvides hoida esisahka autoga samas sõidujäljes.

„Peame tootearendust väga oluliseks ning see toimub meil tihedas koostöös suurklientidega. Meie eesmärk ei ole kunagi olnud pakkuda kõige odavamat hinda, vaid pakkuda suuremat lisaväärtust konkurentsivõimelise hinnaga. Tooteuuendustega oleme saanud ka mitmeid auhindu, millest kaalukam on Rootsis talihooldustehnika erialamessil Nordicway 2013. aasta innovatsiooniauhinna saamine,“ räägib Renser.

Kõike pole otstarbekas ise toota

Ettevõtte tooteportfell koosneb täna põhiliselt lumesahkadest. Maanteeautodele pakutakse sahkade täiskomplekti, mis koosneb alussahast, külgsahast ja esisahast. Linnateid puhastavatele autodele aga linna esisahka. Talupidajad ja kinnisvarahooldajad saavad valida traktorile või pick-upile (kastiga maastur) väiksema saha.

Meireni tootmine toimub sõsarettevõttes PMT OÜ (Paide Masinatehas) ja viimasel ajal üha rohkem ka ettevõtte Tallinna tootmisbaasis. PMT omab ligi 10 000 ruutmeetrit tootmispinda ja moodsaid seadmeid. Palju alamkomponente tellitakse mujalt: näiteks hüdrosilindreid valmistab NUIA PMT, polüuretaanterahoidjaid tellitakse enda jooniste järgi Saksamaalt. Vulker valmistab Meirenile kummidetaile ja Estelaxe teisi polüuretaandetaile. „Nagu autotööstuses, nii ei ole ka meil kõike mõtet ise teha, vaid tellime sealt, kus vastav tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ise keevitame valmis toodete põhikonstruktsiooni, seejärel haaveldame, värvime ja monteerime kokku,“ kirjeldab Renser Meireni igapäevatööd, lisades, et konkurentsis püsimiseks on oluline vähendada mehaanilise töötlemise osakaalu.

„See tähendab, et püüame tehnoloogias vähendada freesimist, treimist, puurimist ja muud kulukat mehaanilist töötlust. Kasutame maksimaalselt ära tänapäevase laserlõikuse ja CNC-painutuse eeliseid. Enamus detaile lõigatakse laseriga, mis on 0,1 mm täpsusega.“

Ettevõte omab kvaliteedisertifikaati ISO 9001 ning keskkonnasertifikaati ISO 14001. Mida need annavad? Renseri sõnul ei kvalifitseerutaks välisriikide hangetel üldse, kui vastavaid sertifikaate ei ole. „ISO 9001 ja 14001 on peamised, mida nõutakse, aga samas aitavad need standardid ka enda töö kvaliteeti parandada – ja eks just selleks need ongi mõeldud. Standardid aitavad protsesse paremini läbi mõelda ja süsteemsemalt tegutseda.“

Uus väljakutse: aidata jäätmemajandus järjele

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab ligi 100 000 euroga Meireni arengutoetuse projekti, mille eesmärk on parendada läbi innovaatiliste toodete talvise teehoolduse ja jäätmekäitluse kvaliteeti. Projekti elluviimise tulemusena on plaanis turule tuua uue põlvkonna juhtimissüsteemi- ja lumesahkadega varustatud kaasaegsed teehooldusautod ning prügiveokid, mis on efektiivsemad ja keskkonnasäästlikumad.

Raoul Renseri sõnul on see projekt alles algusfaasis – prügiveoki prototüübi ehitamiseni loodetakse jõuda järgmisel kevadel. „Kui prügiveoki arendus õnnestub, tuleb kliima soojenemisel rohkem sellele keskenduda. Jäätmeid tekib maailmas aina rohkem ja meil on hea idee, kuidas neid efektiivsemalt koguda ja vedada,“ on ta uut projekti tutvustades napisõnaline.

Arendustöö käib Meirenis aasta läbi. „Ega talvetooteid suvel eriti testida saa. Vähesel määral muidugi saab ka suvel kruusateel saha vastupidavust proovida ning pealegi ongi mõned sahad mõeldud ka suvel kasutamiseks, näiteks veoauto alussahk ja traktori tagaroop on mõeldud ka kruusateede silumiseks ja profileerimiseks.“

Tootearenduse peadisainer lisab, et uute toodeteni jõutakse nii kliente kuulates, konkurente jälgides kui ka ise värskete lahenduste peale tulles. „Mõnikord näen ma paremat lahendust öösel unes,“ muigab Tallinna Tehnikaülikooli masinaehitustehnoloogia eriala lõpetanud mees, kes alustas inseneritööd 1991. aastal Talleksis ja on muu hulgas olnud ka inseneripraktikal Soomes Saabi autotehases.

Tegelikult Renser täna otseselt ise tooteid ei modelleeri, vaid tegeleb leiutamisega ning juhendab firma juhtimise kõrvalt insenere.

Ta nendib, et TTÜ tase oli 25 aastat tagasi tugevam kui praegu, sest inseneri põhiteadmisi õpetati tol ajal oluliselt põhjalikumalt ja seda oleks ka täna vaja. Loomulikult on aga iga inseneri suureks abimeheks täna modernne projekteerimistarkvara, mis lisaks toote täpsele modelleerimisele ja liikumiste kontrollimisele aitab väga täpselt hinnata toodete tugevust erinevates olukordades.