Mis on sinu superpower? Mina olen emme-liider!

„Ja millega sa vabal ajal tegeled? Räägi endast!” julgustab personalijuhi mesimagus hääl. Selge pilt, kuhu meie arutelu triivib. Let’s go! „Mulle meeldib sporti teha, reisida, lugeda ja ka ise kirjutada, perega teatris käia…” – „Oi kui vahva!” kilkab personalijuht vastu. „Ja mida viimati perega vaatamas käisite?” Armas intervjueerija, nüüd jõuamegi oma jutuga sinna punkti, kuhu viimased umbes veerand tundi oleme kursipulka edasi-tagasi lükates järjekindlalt triivinud! „Nukuteatris x näidendit vaatamas – imetore oli kusjuures!” Selle hetkeni veel ülipositiivsena mõjunud värbaja näolt käib üle nähtav hall vari: need haiguspäevad lastega, eelisõigus puhkuspäevade soovide esitamisel, töölt lahkumine kõiksuguste lasteaiapidude tarvis… Ja mina naeratan laialt tema mõtteid lugedes ning tunnen sügavalt uhkust – emme-liidriks olemine on päriselt ka superpower! Emme-liidritest kirjutab Katri Delimoge.

 

„Sul on ainult üks laps, või?!“

Tõsilugu, et otse küsida: „Kas oled lapsevanem ja kui nii, siis kui vanad sinu järglased on?” ei ole professionaalses maailmas enam kohane, aga viise selle ääri-veeri (ning lõppkokkuvõttes ikkagi üsna otse) tuvastamiseks on mustmiljon. Olen nii mõnegi emme-liidri käest ausat ülestunnistust kuulnud eesmärgiga mitte mõjuda kuidagi vähem professionaalselt: et ta on töösituatsioonis end (igaks juhuks!)  n-ö lastevabaks mõelnud, sotsiaalmeedia kontodele endast oma väikeste inimestega pilte ei pane (jällegi igaks juhuks!) ning lasteaiapidudele lähevad mudilased vanavanematega, et ta ei peaks ise keset päeva töölt lahkuma (jällegi igaks juhuks!), jms kapielu. Mina, seevastu, olen oma elurollide ja just emaks olemise üle alati suurt uhkust tundnud. Hiljuti mu juht veel küsis, et “Sul on ainult 1 laps , või?! Ma arvasin, et Sul on neid lausa 3!”. Kes siis seda hirmu ja paanikat emme-liidri ees ikkagi külvavad? Kas pidevat erikohtlemist eeldavad ja alatasa puuduma hakkavat emmet pelgavad tööandjad või professionaalse maailma hammasrataste vahele jäämist kartev emme-liider ise? Kas emme-liidri väärtus seisneb ikkagi üksnes tööandjate asjakohases kinnituses või peaks see pigem saama alguse siiski emme-liidrist endast? Ja üleüldse: mis teeb emme-liidrist ikkagi tegija-professionaali? Siin on minu mõningad argumendid väga paljude hulgast.

Tuhat pluss üks ülesannet päevas. Pole probleemi!

Liidri kingades igapäevane edukas toimetamine ei ole just lust ja lillepidu. Ootused ja nõudmised rollile on suured, kohanemisvõime peab olema välkkiire, paindlikkust olgu nagu purunematul kummilindil, suutlikkust külma närviga juhtida, pidades järge ülesannete täitmisel ja hoides inimesi seejuures õnnelikena, ja kapaga julgust vaatamaks tõtt mitmete väljakutsetega. Kõigega ikka samaaegselt, sest ärimaailm on armutu: konkurendid ei maga, investorid ei lepi vaid okeiga, töötajad vajavad toetust ja inspiratsiooni.

Ema jaoks on seevastu miljoni asjaga samaaegselt tegutsemine argipäeva lahutamatu osa: alati on midagi teha, alustada ja lõpetada, et millegi uuesti alustatuga taas kord edukalt lõpuni minna. Pidev tempo ja (tihtipeale kärsitud) sidusrühmad (loe: mees, lapsed, kutsu ning kuldkala) kandadele astumas! Emadus nõuab füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt palju (kohe väga-väga palju). Mis põleb kohe? Mis kannatab oodata homseni ja millega saab vabalt tegeleda nädala(te) pärast? Oskus olla prioritiseerivalt efektiivne kõiki n-ö klaaspalle õhus roteerides katki tegemata on sama mis iga liidri igapäevane pädevus oma inimeste, organisatsiooni ja kõigi teiste sidusrühmade rahulolu tagamisel.

Ei ole ainult maailm ja mina!

(Äri)maailm on täis suuri isiksusi suure egoga, teravat konkurentsi ja üle-laipade-suhtumist. Liidriks olemine seevastu tähendab teistega arvestamist, nende toetamist ja teenimist – siirast soovi aidata oma inimesi, et nad saaksid anda endast parima ning seda ilma igasuguse isikliku tagamõtteta. Vanemana on ju täpselt sama – tuleb teha kõik selle nimel, et meie järglased oleksid õnnelikud, realiseeriksid oma unistusi ning usuksid oma potentsiaali. See pole ju sugugi niisama legend, et just kõikvõimas ema süda toetab tingimusteta: andestab, suunab, tiivustab ja usub. Liidri maailma keskmeks on justnimelt tema inimeste rahulolu ja edu, mitte maailmanabana ise n-ö söögijärjekorras esimesena teenindatud saada.

Kannatlikkus kuubis!

Julgen väita, et absoluutselt iga lapsevanem teab ning nõustub, et laste kasvatamine nõuab tohututes kogustes kannatlikku meelt. Ja see pole miski, mis kõigil emapiimaga kaasa on antud! Oled sa kunagi üritanud paariaastast riidesse saada ja õigeaegselt arsti vastuvõtule jõudmiseks autotooli rihmatada? No vot – vähe sellest, et eilne roosatäpiline kleit on tema arvates täna kõige hullem jõledus maailmas, on veel trepiastmed tavalisest kõrgemad ning autotooli rihmad pigistavad väljakannatamatult. Kannatlikkus vajab harjutamist ja aega ning vanemaks olemine annab selleks parima praktika. Ärimaailm toimib samamoodi, sest kannatlikkus on hädavajalik nii inimeste (ära)kuulamiseks, neile asjade selgitamiseks (vahel korduvalt-korduvalt) kui küsimuste esitamiseks nende mõistmise tarvis. Oskus sügavalt sisse hingata, peas zen’i poos sisse võtta ja seejärel naeratades öelda: „Aga proovime siis uuesti, sobib?” See on kunst, mida ema teab ning oskab!

„Ma mõistan, kuidas sa end tunned!“

Liider ei kõnele autoritaarsuse keelt: professionaalne kõrilõikamine ei ole toimiv ega populaarne oskus. Empaatiavõime ja suutlikkus asju näha ning tajuda teise inimese vaateprismast kuulub kahtlemata liidri igapäevasesse tööriistapagasisse. Ja kui liider on juhtumisi ka ema, siis pidage meeles, et võime emana mõista ning tegeleda väikese inimese muredega, kes neid ise veel edasi anda ei suuda, pole sugugi miski nice to have nähtus. Sügav empaatiavõime pole üksnes asendamatu väärtusliku tööjõu säilitamiseks ning nende leidmiseks, vaid terve ettevõtte moraali kujundamiseks.

„Viis minutit tagasi nii, aga nüüd hoopis naa!“

Tänapäevane ärimaailm ei muutu aastate ega kuude, vaid nädalate, päevade, tundidega. See, mis hommikul oli veel aktuaalne, võib täiesti vabalt olla pärastlõunaks eilne uudis. Lisaks raketikiirusel muutuvale keskkonnale kätkeb see maailm ka mitmesuguseid isiksusi, kel kõigil on oma töö ja uute asjade omandamisviis. Liider suudab kiirelt kohaneda nii keskkonna kui sealsete indiviididega. Ning läheneda igaühele just talle omasel moel! Ootamatused, üllatused ja võime kiiresti ümber orienteeruda – „selge, nüüd siis tuleb teha hoopiski nii!” – on igale emale tuttav teema. Eile õhtul veel armas karuke võib hommikuks olla vaenlane number üks ja hommikul veel maitsev puder mitte-kunagi-enam-söögikord loetud tunnid hiljem. Muutlike tujude, vajaduste ja olukordadega toimetulek on iga ema ning ka liidri tavaeluline nähtus!

Tugev nagu naaskel!

Liidrite teekond ei ole tormideta seilamine, vaid pidev kasv toimub just omandatud õppetundide, tagasilöökide ning pettumuste kaudu. Ja see pole lihtsalt ok, vaid kasvuteel lausa hädavajalik tugevuse proovile panek. Liidri edukus aga sõltub antud juhul tema võimest end kiiresti koguda ja uue plaaniga välja tulla. Meele- ja sihikindlalt! Ja see on hea uudis emadele, kes peavad iga jumala päev meele- ja sihikindlad olema, olgu siis tegu järeltulija järjekordse jonnituuri, tervisemure või hoopiski tema enda vanemlike möödalaskmiste analüüsimisega. See tõepoolest muudab tugevaks!

„Heale lapsele saia moosiga!“

Emadus on parim viis vahetult mõista ja ka õppida, et puhtalt kontrolli, kisa ja käskimisega asju tehtud ei saa. Täpselt samal põhimõttel toimetavad ka inspireeritud inimesed edulugusid loovates ettevõtetes. Eesmärgid on seatud, aga kuidas liidrina oma inimesi selle tarvis suunata, toetada ja kaasata? Emad võivad olla ülimalt leidlikud ja suurepärased läbirääkijad ja seda viisil, mis ei tekita vastumeelt ega jonni. Ning alati ei tähenda see kaugeltki mitte seda, et tulebki poeletilt jonnipurikale lademetes Kinder-mune kätte jagada!

„Ja ehitangi tooli sulgede ja tiibadega kui vaja!“

Laste kasvatamisega kaasneb palju proovikive ja ilma loova lähenemiseta tihtipeale ei saa. Lisaks sellele, et me oleme alati valmis ning varustatud n-ö kõigeks (mis sest, et praegu on +30 ja rannailm, aga kui ikkagi hakkab järsku sadama? Pakin kummikud ka igaks juhuks kaasa!), siis vahel on ka olukordi, kus kohe ongi vaja „ehitada tool (muuseas, ilma igasuguste tööriistadeta!) sulgede ning tiibadega!” Ja me ehitame, oi kuidas veel ehitame – kuldsed tähed ka külge, kui vaja! Liider peab samuti oleme proaktiivne ja loov probleemide lahendaja ning oskama aduda, et „kui tõesti ei saagi siniseid tiibu, siis äkki sobivad kollased ka!” Mõnel probleemil on lahendus, mõni vajab alternatiive ning võime tajuda (autopilooti minnes ning kainelt tegutsedes) mida ja kuidas on tõeliselt emmelik oskus.

Ma pole selleks sündinud …

Mitte keegi ei ole emaks sündinud, vaid heaks emaks kasvatakse üheskoos oma järglas(t)ega. Liidriks olemisega on sama lugu – karismaatiline ja muidu meeldiv professionaal ei ole veel ju automaatselt liider. Liider teadvustab, et enne peab ta ise kasvama, et ta saaks aidata teistel kasvada ning üheskoos nendega oma kasvu jätkata. See on pidev protsess, mis ei lõppe „kellegi sünni ning täiskasvanuks saamisega”. Just nagu ema on ka liider vahetu eeskuju ja inspiratsioon oma inimestele iga päev ja alatiseks.

Imenaised on (päriselt) ka olemas!

Mis nohust tilkuv nina, rongiõnnetust meenutav peavalu või magamatusest tulenev jalguniitev nõrkus? Keep selga ja minek! USA kunagise (1977–1981) esileedi Rosalynn Carteri tsitaati veidi mugandades: „Ema (originaalis: liider) viib inimesed sinna, kuhu nad tahavad minna. Hea ema (originaalis: hea liider) viib inimesed sinna, kuhu nad ei pruugi tahta minna, aga kuhu nad välja võiksid jõuda.“ Aitäh, minu väike inimene, et oled mul nii inimese, naise, professionaali kui liidrina veelgi paremaks aidanud kasvada.