Moodne biometaanitehas toodab lehmasõnnikust autokütust

Eestlastele meeldib loodus, nutikad tehnoloogiad ja vabadus – mille muuga seletada meie vaimustust kasutada energia tootmiseks ära päikest, tuult ja isegi lehmasõnnikut? Silikaat Grupi uhiuues, Eesti moodsaimas biometaanitehases toodetav kütus kasutatakse koguni 100-protsendiliselt ära transpordisektoris. Kirjutab Gerli Ramler.

„Bioenergia on kõige sõltumatum taastuvenergiaallikas maailmas, sest näiteks tuule- ja päikeseenergia sõltuvad ilmastikuoludest,” ütleb Biometaan OÜ tegevjuht Ahto Oja, lisades, et biometaani kvaliteet on väga hea, sest vastasel korral ju tundlikud autod selle kütusega ei sõidaks.

Keskkonnakaitse, strateegilise planeerimise ja taastuvenergia ekspert ning Helsingi Ülikoolis keskkonnakaitsealase magistrikraadi kaitsnud Oja ise hakkas sõitma gaasiga juba enne „oma” tehase valmimist – tellis Saksamaalt 1,4-liitrise mootoriga Audi A3. Ta räägib rahulolevalt, kuidas 100 kilomeetrit selle väikse „punniga“ maksab ainult kolm eurot. Vedelkütustega võrreldes on maagaasi aktsiis kümme korda madalam, lisaks on tegemist keskkonnasõbralikuma lahendusega.

Ahto Oja meenutab, et kui ta kümmekond aastat tagasi hakkas rääkima oma ideest luua biometaanitehas, hoiatasid Rootsi spetsialistid teda, et neil kulus kümme aastat biometaanipõllu adra seadmisest esimese toodanguni. Tollal tundus see tema jaoks uskumatult pikk aeg, aga tegelikult läks Ojal sama palju, et esimeste biometaanikuupmeetriteni jõuda.

„Esimese surugaasitankla avas Eesti Gaas 2009. aastal, täna on aasta 2018 ja meie biometaanitankla on selles rivis alles 12. Aga arvan, et pooleteise aasta pärast võiks Eestis olla juba küll umbes 24 gaasitanklat. Biometaani väärtust ei saa tegelikult rahas mõõta, sellel on juba julgeoleku mõistes nii suur väärtus! Selle asemel, et importida gaasi Venemaalt, saame seda toota Eestis. Eestis kasutusel olev põlevkivi küttena on kivisöest kolm korda madalama efektiivsusega, mistõttu sama koguse elektri saamiseks tuleb põletada põlevkivi kolm korda rohkem, millega kaasneb ka kolm korda suurem heitmekogus! Selle näitajaga oleme Euroopas kahjuks esirinnas. Kui kasutada elektritootmises biogaasi, tagaks see näiteks meile ka palju puhtama õhu,” unistab Oja.

Oma biometaan vähendab riigi sõltuvust importkütustest

Silikaat Grupi juht Jaak Saarniit nentis, et biometaanitehas on sümbioos loodusest, põllumajanduslikust keskkonnast, innovaatikast ning kaasaegsete tehnoloogiate rakendamisest eesmärgiga muuta keskkonda kui tervikut paremaks ja jäätmevabamaks.

Koksverre rajatud tehase avamisel osalenud majandus- ja taristuminister Kadri Simson oli vaimustuses – tema sõnul aitab see transpordisektoris vähendada meie CO₂ jalajälge ja saavutada paika pandud riiklikke taastuvenergia eesmärke. „Seega sellise jaama avamine on suur samm mitte ainult ühe ettevõtte, vaid kogu Eesti jaoks! Aastaks 2020 peaks vähemalt 10 protsenti meie transpordis kasutatavast energiast tulema taastuvenergiaallikatest ning võttes üha enam kasutusele kodumaist biometaani, vähendame riigi sõltuvust importkütustest,” sõnas ta.

Metaankütusel sõitvate autode arv kasvab maailmas pidevalt – Pakistanis on neid 2 miljonit, Armeenias 200 000, Ukrainas 100 000. Miks siis mitte väärindada farmist saadavat läga, selle asemel et seda lihtsalt põllule või hoidlasse vedada? Idee on geniaalne: paneme loodusliku toorme katlasse ja saame loodusliku ning mitmest küljest kasutoova tulemuse. Ahto Oja nendib, et Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380–450 miljonit Nm³, kuid see on seni kasutamata. Tõsiselt rääkides aga läheb Eestis kiireks, sest juba vähem kui kahe aasta pärast on käes aeg, mil kümnendik meie autopargist peaks sõitma looduslikul kütusel.

Sama energiarikas kui vedelkütus

Tegelikult on Eestis täna kokku juba 18 toorbiogaasijaama, kuid vaid kahes puhastatakse biogaas biometaaniks, mida kasutatakse transpordis. „Koksveres asuv Siimani biometaanijaam toodab ainukesena biometaani lehmade lägast, silost ja sõnnikust,” ütleb Ahto Oja, lisades, et normaalkuupmeetris biometaanis on ligilähedaselt sama palju energiat kui ühes liitris vedelkütuses. Ehk ühe kilogrammi biometaaniga saab sõita umbes sama arvu kilomeetreid kui ühe liitri diislikütusega. Energiaallikaks on metaan (CH₄), mis on samaväärne kütus maagaasiga.

Biometaan OÜ tegutseb biometaani tootmisega Viljandimaal asuva Siimani farmi vahetus naabruses, kasutades tooraineks Siimani farmi 1700 veise ja noorlooma läga ning tahesõnnikut. Lisatoormeks kasutatakse väheväärtuslikel turbamaadel kasvatatud rohusilo. Kokku saab seal tootmises aastas transpordikütuseks ümber töödelda umbes 81 000 tonni läga ja 10 000 tonni silo ning sõnnikut.

Kuidas siis saab ebameeldivalt lõhnavast lägast ja sõnnikust kasulik biometaani? „Esmalt valmib toorbiogaas, mida toodetakse 40 päevaga 37 kraadise soojuse juures kahes 5000 m³ hapnikuvabas kääritis. Toorbiogaasis on ligikaudu 55 protsenti metaani. Seejärel puhastatakse toorbiogaas biometaaniks, kus biogaasist eraldatakse teised gaasid, eelkõige süsihappegaas (CO₂),” selgitab Oja.

Gaasi puhastamiseks kasutatakse uuenduslikku Hollandi ettevõtte DMT Environmental Technology B.V membraanpuhastuse tehnoloogiat nimega DMT Carborex MS. Selliselt puhastatud biometaan on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi, sealhulgas on see kasutatav surugaasiautodes ilma piiranguteta nii puhtal kujul kui segus maagaasiga.

Spetsiaalne loodusliku gaasi transpordivahend

Biometaan jõuab Siimani biometaanijaamast tarbijani kokkusurutud kujul 250 bar rõhu all balloonide konteineris, mida veab surubiometaaniga sõitev 400-hobujõuline Iveco Stralis veoauto. Auto valmistati Ivecos eritellimusel, sest oli vaja transpordivahendit, mis oleks vähemalt 320-hobujõuline, vastaks ohtlike veoste standardile ning võimaldaks vedada gaasi kokkusurutuna või veeldatuna.

Täna saab Siimanist pärit biometaani päritolu tunnistuste alusel tankida üheteistkümnest tanklast üle Eesti, kuid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel on plaanis ehitada juurde veel 14 surumetaani ehk CNG-tanklat. Lisaks Tallinnale, Jürile, Võrule, Tartule, Pärnule ja Narvale saab metaani tulevikus tankida ka Põlvas, Valgas, Rakveres, Paides, Jõhvis, Haapsalus, Viljandis, Kuressaares ja Kuusalus.

Biometaani saab tankida ka Siimani biometaanijaama kõrvale rajatud avalikust biometaani tanklast.

Biometaani tootmisjaama arendab ettevõte Biometaan OÜ, mille omanikeringi kuuluvad Järve Kaubanduskeskus OÜ, Mangeni PM OÜ ja Balti Biometaan OÜ ning mis kokkuvõttes on üks 31-st Silikaat Grupi ettevõttest. Jaama rajamine läks maksma üle 6,3 miljoni euro, millest 2,6 miljonit saadi toetustest KIK-ilt ja ülejäänud moodustas erakapital.

Mis on biometaan?

Biometaan on taastuvatest allikatest pärit kütus, kus üle 95% on metaani (CH₄) ning mis oma omadustelt on võrdne maagaasiga. Seega saab biometaani segada maagaasiga igas vahekorras ja kasutada maagaasi asemel samades tarbimiskohtades. Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380-450 miljonit Nm³ aastas, millega on võimalik asendada kogu Eestis tarbitav imporditav Vene päritolu fossiilne maagaas.