Noppeid TTÜ rektori kõnest Eesti Inseneride Liidu aastakogunemisel

Veel samal teemal:

Author

Visionest Institute Read more from this author

Rektor Jaak Aaviksoo: „Me peame selgelt otsustama, mida me TTÜ-s õpetame ja mida mitte. Me ei saa pidada eriala, kus tööd on vaid kolmele-neljale spetsialistile aastas.” Mis puudutab Eesti inseneriasjanduse ja insenerihariduse populaarsust, siis minu arvates on ühiskondlikus arusaamises murrang toimumas, kui mitte juba toimunud. Kui läinud aastakümnetel olid ühiskondliku tähelepanu keskmes pehmemad väärtused ja […]

Rektor Jaak Aaviksoo: „Me peame selgelt otsustama, mida me TTÜ-s õpetame ja mida mitte. Me ei saa pidada eriala, kus tööd on vaid kolmele-neljale spetsialistile aastas.”

Mis puudutab Eesti inseneriasjanduse ja insenerihariduse populaarsust, siis minu arvates on ühiskondlikus arusaamises murrang toimumas, kui mitte juba toimunud. Kui läinud aastakümnetel olid ühiskondliku tähelepanu keskmes pehmemad väärtused ja erialad – võõrkeeltest juura ja avaliku halduseni, siis praeguseks on huvi insenerihariduse vastu kõrgem kui kunagi varem.

Inseneride suuremat väärtustamist ühiskonnas on selgelt märgata – 10–15 aastat tagasi ei kannatanud inseneri palk juristi ja finantsisti palgaga võrdlust välja. Tänaseks on ei ole see vahe ainult vähenenud, vaid paljudel juhtudel juba vastupidine. Euroopa suurima robotivõistluse Robotex toimumine Tallinnas, samuti eksponentsiaalses tempos kasvav algklasside robotiõpe, annavad kindluse ka tulevikuks.

Tehnoloogilist arengut ei edenda aga insenerid üksi. Ilmselt on õigus neil, kes ütlevad, et Eesti majandusliku edenemise pudelikael on palju rohkem meie tagasihoidlikus võimes tooteid ja teenuseid õiglase hinna eest müüa, kui nende väljatöötamise suutlikkus. Aastate eest ministrina Ameerikas sealsete ettevõtjatega kohtudes rõhutati iPhone’i näitel, et tehnika- ja tehnoloogiaspetsialistide panus selle toote olemasolusse jääb alla 20%, erinevate sotsiaal- ja humanitaarvaldkondade (disainist müügini) panus ületab aga 50%.

Miks ma sellest kõigest räägin? Sest kasvav inseneriasjandus vajab ühtlasi kohanemist muutuva kontekstiga. Igasugune tehnoloogiline läbimurre vajab tohutult palju erinevate erialade koostööd. Tänaseks on vahe loodus- ja tehnikateaduste vahel peaaegu kadunud. Minu koduinstituut, Füüsika Instituut Tartus, tegeleb tehnoloogiate ja materjaliteadusega palju rohkem kui fundamentaalfüüsikaga veelgi vähem ja pea kõik on rohkem või vähem seotud rakendusuuringute või isegi tootearendusega.

Ka Eesti e-riigi rakenduste edu on eelkõige peidus paljude erialade edukas koostöös. Õigus on neil, kes näevad e-valimiste rahvusvahelises levikus pudelikaela pigem sotsiaalpsühholoogias kui IT-arendustes – usaldus tehnoloogia vastu on sama oluline kui tehnoloogia ise.

Kõik need muutused, mis Eestis ja maailmas on aset leidmas, püstitavad Tallinna Tehnikaülikoolile terve rea väljakutseid, mida arvestamata jätta ei saa.

Rahvusvahelistumine

Eesti ei ole väike, vaid on väga väike riik. Seega vajame edukaks toimimiseks enam rahvusvahelist suhtlust, ja mitte kaks korda rohkem, vaid kümme korda rohkem kui praegu. Üha rohkem noori läheb haridust omandama välismaale. Täna õpib piiri taga umbes 7000 Eesti päritolu inimest, mis teeb 10–15% kõigist meie tudengitest. Mis saab, aga kui neid saab olema kolm korda rohkem? Kas nende asemele tuleb kutsuda välisüliõpilasi? Kust? Aasiast, Aafrikast, Ameerikast, Venemaalt? Kes selle eest maksab, mida me neist tahame? Kas suudame üle olla erinevast usutunnistusest ja nahavärvist ja loodame, et nad jääksid siia ka tööle? Peame oskama ja julgema neid küsimusi küsida ja neile ka vastata.

Üks on selge: rohkem rahvusvahelist suhtlemist on vältimatu, ja teisest küljest vältimatult vajalik. Need kaks asja tuleb nii Eestis kui ka TTÜ-s kokku panna ning seda protsessi rahulikult juhtida.

Peame selgelt otsustama, mida TTÜ-s õpetame ja mida mitte. Me ei saa pidada eriala, kus tööd on vaid kolmele-neljale spetsialistile aastas. Kõik osapooled peavad arvestama, et paljusid spetsialiste tulebki tööandjail palgata Soomest või Saksamaalt. Vastukaaluks peavad meil TTÜ-s olema ka õppekavad, kuhu tullakse õppima üle maailma, sest kusagil mujal ei osata seda paremini õpetada.

Insenerihariduse ümbersünd

Eesti kõrgharidus, sealhulgas ka inseneriharidus, on välja arendatud heas hegelliku ideaali vaimus – lihtsamalt keerulisemale, matemaatikalt füüsikale, sealt tugevusõpetusele ja materjaliteadusele. Tänapäeval ehitavad roboteid 6-aastased ja iPhone’i kasutajaliidest disainivad inimesed ei ole kunagi omandanud transistori tööpõhimõtteid. Hariduskorraldus peab sellega arvestama ja end vastavalt ümber kujundama. Me ei saa lubada, et noored saavad diplomeeritud spetsialistiks alles 30. eluaastaks, sest peavad seni (üli)koolipinki nühkima – nad tahavad ja suudavad end varem teostada, sealhulgas ka inseneriasjanduses.

Massikõrgharidus on oluliselt muutnud üliõpilaste profiili – eelmisel sajandil said kõrghariduse vaid vähesed väljavalitud, alla 20% gümnaasiumi lõpetanuist, tänaseks on see arv tõusnud 40% ja varsti 50–60%ni. Samas aina rohkem tudengeid töötab. Üha rohkem on neid, kes katkestavad õpingud, töötavad ja tulevad mingi aja pärast jälle tagasi õppima või lähevad mõnda teise ülikooli. Üliõpilaste ootused ülikooli paindlikkusele kasvavad.

USA ülikoolid kurdavad, et noored ei taha enam magistriõppesse tulla, sest bakalaureused teenivad kahe aasta pärast paremat palka kui värsked magistrikraadiga lõpetajad. Seetõttu surutakse magistriõpet kokku, pakutakse õppekavu, kus õpitakse 2–4 nädalat ühtejutti koormusega 60 tundi nädalas. Programmid on fokuseeritud, eesmärk on konkreetsete ajakohaste oskuste kiire omandamine.

Arvan, et kõik ettevõtluses tegevad on kogenud elutempo muutusi – üksusi paigutatakse ümber, nimetusi muudetakse, tootmine viiakse kolme kuuga ühest maailma otsast teise. Muutused on üha kiiremad. Üha enam tegevusi viiakse asutustest välja.
TTÜ-l, laiemalt kogu Eesti ühiskonnal, tuleb nende muutustega kaasa minna. Mitte rumala optimismiga, vaid õppides neilt, kes on sellele rohkem mõelnud.

Ülikooliõpingute katkestamise taga on tihti pettumine ülikoolis, sest esialgne ettekujutus erialast oli pinnapealne. Seepärast liigutakse suunas, kus esmane haridus on võimalikult laiapõhjaline, andes samas võimaluse tutvust teha erinevate erialaste valikutega. Samaaegselt peetakse vajalikuks erinevate üldpädevuste, nagu kommunikatsioonioskused, riskihaldamine, projektijuhtimine jpm omandamist. Ühtlasi suurendatakse üliõpilaste valikuvabadust.

Liigutakse selles suunas, et vähendada formaalseid haridusnõudeid. Bill Gates ei ole ainus tehnoloogiakuulsus, kel ülikool pooleli jäi, sest praktilised väljakutsed tundusid olulisemad. Maailmas on nobeliste, kel ei ole kõrgharidust ja Eestis akadeemikuid, kelle akadeemiline karjäär on alanud kutseõppeasutusest. Eestis Skype’i juhtinud Sten Tamkivi jättis pooleli Tartu Ülikooli, kuid Stanfordi Ülikool võttis ta bakalaureuse diplomita magistriõppesse ja andis magistrikraadi.

Ülikooli paindlikkus peab kasvama

Klassikaline ülikooli ülesehitus – ülikool-teaduskond-osakond-õppetool – hakkab maailmas taanduma. Taani Tehnikaülikoolis pole enam teaduskondi ja õppetoole ning juhtimistasandite arv on viidud miinimumini. Ühtlasi kasvab madalama taseme üksuste autonoomia ja paindlikkus – instituudi juht otsustab, millised laborid ja töörühmad tuleb moodustada, operatiivselt luuakse instituutideüleseid interdistsiplinaarseid töörühmi. Õppejõud-teadlased töötavad mitmes, tihti teineteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvas ülikoolis.

TTÜ-s on praegu 8 teaduskonda, 12 teadusasutust ning umbes 1400 akadeemilist töötajat. Uuenevas struktuuris koonduvad need eeldatavasti umbes 20 instituudi vahel – 40–100 inimest igas instituudis. Instituute hoiab üleval stabiilne baasrahastamine, millest tasustatakse nn tenuuri ametikohad, doktorantide ja järeldoktorite ametikohad on tähtajalised. Niisugune struktuur võimaldab palju paremini reageerida ka ettevõtluse muutuvatele vajadustele. Täpsema struktuuri üle käivad veel vaidlused, ent suures plaanis koondub TTÜ õppe- ja teadustöö nelja valdkonda:

• Inseneriasjandus
• Loodus- ja tehnoloogiaasjandus
• Majandus- ja ühiskonnaasjandus
• IT-asjandus

Esimese taseme ehk bakalaureuse ja rakendusõppe õppekavade arv väheneb eeldatavasti kaks korda, samas sisaldavad need suuremaid valikuvõimalusi.

Neli palka professorile!

Pean mõistlikuks ettepanekut liita IT-Kolledž TTÜ-ga, samuti koostööd tugevate tehnikaülikoolidega maailmast, miks mitte ka ühisõppekavu ja -diplomeid. TTÜ haridus peab olema tugeva rakendusliku suunitlusega ning teadus omama rohkem sidet ettevõtlusega, nii Eestist kui väljastpoolt. Samas, kui Soome tehnikateadlased publitseerivad kaks-kolm korda rohkem, järelikult saame ka TTÜ-s rohkem teadusartikleid avaldada. Vajame ka rohkem välisõppejõude, aga mitte seepärast, nagu oleksid nad a priori Eesti õppejõududest paremad, vaid ülikooli rahvusvahelise ulatuse suurendamiseks. Meie eesmärk on muuta TTÜ õppejõudkonda dünaamilisemaks. Siin tuleks otsida keskteed, kus on alalistel töökohtadel n-ö tuumikõppejõud, samas kui noorteadlased-doktorandid ning post-docid tulevad ja lähevad, hoides ülikooli värskena. Peame otsima võimalusi, et kaasata õppetöösse senisest rohkem ka praktikuid.

Pean sihiks, et TTÜ professori keskmine sissetulek oleks neli Eesti keskmist palka. Annan aru, et maksumaksjate käest ei ole võimalik seda raha saada, seega on eesmärgile jõudmiseks vaja Eesti-väliseid ja avaliku sektori väliseid allikaid, millele aitab kaasa akadeemiliste nõudmiste sihikindel tõstmine ja ettevõtlussidemete arendamine.

Kaasaegses maailmas on kasulik mõista, et muutused on kiired, üleilmsed ja paratamatud ning et formaalsed struktuurid, ametinimetused ja sildid ei kaitse enam kedagi. Kaitseb kompetents.
Inimesele, kes midagi hästi oskab, leidub alati tööd.

￼Noppeid TTÜ rektori kõnest Eesti Inseneride Liidu aastakogunemisel

Rahvusvahelistumine

Insenerihariduse ümbersünd

Ülikooli paindlikkus peab kasvama

Neli palka professorile!

New stories, straight to your inbox

Noppeid TTÜ rektori kõnest Eesti Inseneride Liidu aastakogunemisel