Parem hästi magada, kui hästi süüa*

Mae Pindmaa unekliinikus jälgiti ühe patsiendi ööd. Selle mehe magamine salvestus videolindile, kust muuhulgas selgus, et poole ööst mees ei hinganudki. Muidugi mitte järjest, vaid jupiti, vahepeal peaaegu ärgates, siis hinge tõmmates, jälle hingamispausi vajudes… Tal on salakaval unelämbustõbi ehk apnoe, üks levinumatest unehäiretest. Kirjutas Kristina Traks.

Apnoe kiusab sageli inimesi, kellel on pingeline ja stressirohke töö ning pole aega sportimiseks ega õigeks söömiseks. Riskifaktoriks on ülekaal (kehamassiindeks üle 30) ja meessugu (mehi tabab haigus kordi sagedamini kui naisi). Olulise tähtsusega on ülemiste hingamisteede anatoomilised iseärasused (sageli pärilikud) ja pehmete kudede lõtvus.

Unearst Mae Pindmaa ütleb, et tema juurde satuvadki ainult sellised inimesed (reeglina juhid!), kelle apnoest põhjustatud kannatused on juba jõudnud viimase piirini. „Mõni on piltlikult öeldes juba teel teise ilma, kui siia tuleb,“ räägib ta, viidates südameprobleemidele, mida unelämbus tekitab.

Hapnikupuudus, milles apnoe all kannatav inimene elab, mõjub kogu kehale laastavalt. Vererõhk tõuseb, tekivad südamerütmihäired, südamepuudulikkus, ülekaal, diabeet. Ja ei aita, kui ravida tagajärgi ehk võtta näiteks usinasti vererõhutablette. „Jah, väga paljud tulevad alles siis, kui neil on läbi põetud infarkt või insult,“ nendib Pindmaa. „Tippjuhtidele on küll eelnevalt tehtud põhjalikud analüüsid ja testid, kuid uneaegne hingamishäire aastatepikkuse halva enesetunde põhjusena selgub alles uneuuringu käigus.“

Apnoe on raske haigus ja seda põdev inimene võib ümbritsevatele lausa ohtlik olla, sest ta ei saa ennast öösel välja magada ja seega varitseb teda päeval pidev tukastama jäämise oht, ka autoroolis. Ühe Soome uuringu andmeil on aga lausa igal viiendal rekkajuhil unelämbustõbi ehk nad on kehva une tõttu pidevas väsimusseisundis ning võimelised uinuma igast asendist. „Pole harvad juhused, kus apnoehaige ise arvab, et ta magab väga hästi. Ta kiidab lausa, et magab nii hästi, et võib suvalisel hetkel magama jääda.“

80% unemeditsiinist moodustavad hingamishäired. Kusjuures kõrvalolijatele nii tüütuna tunduv norskamine on veel suhteliselt tühine uneprobleem. Lisaks unes lämbumisele on levinumad unehäired veel unetus, liigunisus, unes kõndimine-rääkimine, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmi häired. Unehäired võivad anda märku ähvardavast või juba olemasolevast muust haigusest.

Pindmaa soovitab unearstile tulla siis, kui inimene pole oma unega rahul. Und uuritakse mitmes etapis: esmalt täidab patsient unekliiniku testid ja unepäevikut kodus, järgneb unearsti vastuvõtt, uneuuring ja tulemuste analüüs ning ravi määramine.

Mõnel juhul on väga vajalik, et inimene oleks teadlik oma unehaigusest. „Näiteks kui narkolepsiat ehk liigunisust põdev inimene teab oma haigusest, siis ta lihtsalt ei võta sellist tööd, mille puhul tööl magama jäämine oleks raskete tagajärgedega,“ räägib Pindmaa. „Hullem on, kui inimesel on unehäire, mis pole diagnoositud.“

* Hiina vanasõna

* * *

ENNAST SAAB ISE AIDATA NII:

• ära oota, vaid räägi sellest perearstile
• pöördu kiirelt unearstile!

UNEARST SAAB AIDATA, KUI:

• sa oled päeval unine ja väsinud
• su töövõime on väljapuhkamata une tõttu alanenud
• sa ei jää õhtul magama, ärkad öösel või liiga vara hommikul
• oled autoroolis näinud miraaže või jäänud roolis magama
• käid öösel väga sageli tualetis
• su kõrge vererõhk ei allu ravile vähemalt kahe hüpertensiooniravimiga
• sa pole oma unega rahul

Unehäiretega saab abi Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust ja kõrvakliinikust, Mae Pindmaa Unekliinikutest Tallinnas ja Kubijal (Võrus).

* * *

Mis on mis?
APNOE EHK UNELÄMBUSTÕBI

Kui inimesel on magades enam kui 10 sekundit kestvaid hingamisseisakuid ja neid on sagedamini kui viis hoogu tunnis, loetakse see uneapnoeks. Eestis võib olla ligi 50 000 selle tõve all kannatavat inimest, kusjuures 5000 neist põeb rasket apnoed, mis vajab spetsiaalseid ravivõtteid.

Kuidas apnoed ära tunda?

Iseloomulikud tunnused öösel:

• norskamine (see võib ka puududa)
• katkendlik hingamine
• hingamispausid
• rahutu uni ja vähkremine
• sagedased öised ärkamised
• öine higistamine
• sagenenud öine urineerimine
• südamepekslemine
• kõrvetised

Oma vaevusi saab ise leevendada:

• kaalu langetades ja füüsilist aktiivsust suurendades
• kui magada külili või tõsta selili magades voodipäits kõrgemaks
• mitte tarvitada alkoholi ega rahusteid enne uinumist
• hoida ninahingamine vaba
• ravida kaasuvaid haigusi

Haiguse leevendamiseks kasutatakse raskematel juhtudel püsiva positiivse rõhu hingamisaparaati CPAP, mis hoiab ära hingamispausid. Voolikuga aparaat juhib hingamisteedesse vajaliku rõhu all õhku, et hingamisteed oleksid kogu aeg avatud. Eestis on see ravimeetod kättesaadav, kuid haigekassa ei toeta patsientidele selliste aparaatide ostmist.

Kergematel juhtudel võivad aidata suusisesed lahased ja implantaadid, üksikutel juhtudel väga läbimõeldud kirurgiline ravi. Ülemaailmselt on jõutud järeldusele, et ebaefektiivseid operatsioone pehmesuulael tuleb vältida.

RAHUTUTE JALGADE SÜNDROOM

See on sensomotoorne häire, mis süveneb uneaja saabudes ja põhjustab öiseid ärkamisi. Lühidalt öeldes – inimene liigutab unes kogu aeg jalgu, käsi ning kogu keha. Sümptomid võivad avalduda ainult stressirohkel eluperioodil, kuid võivad esineda ka igal ööl. See sündroom on sageli päriliku eelsoodumusega ja võib avalduda juba lapseeas.

Leevendamiseks süüa rauarikkaid toite, teha enne uinumist jalgadele venitusharjutusi, vanne, pidada kinni unerežiimist. Päevase väsimuse korral pöörduda kindlasti unearstile.

NARKOLEPSIA EHK LIIGUNISUS

Krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad päeval vastupandamatut vajadust uinuda ja võivadki jääda päeval ootamatult magama, ka näiteks kõndides või kellegagi rääkides. Esineda võivad ootamatud lihasnõrkuse episoodid, hallutsinatsioonid, luupainajad, meeleoluhäired. Haigus algab tavaliselt puberteedieas, kooliskäija võib uinuda tundides, liigse unisuse tõttu on raskusi tööl käimisega.

* * *

KUIDAS PAREMINI MAGADA

Tänapäeva unetuid ei saada keegi poolsaare moodi saarele und otsima, küll aga saab iga inimene ennast ise aidata, et ööd mööduks võimalikult uniselt. Pindmaa sõnul on hea une aluseks üldine hea vormisolek: „Liikuma peab, kaal peab normis olema ja suurele töökoormusele peab järgnema puhkus.“

Alkohol ei ole üldse hea unerohi, vaid pigem vastupidi – unerikkuja. Alkohol võib aidata unel tulla, kuid keha peab puhkamise asemel napsisena magama jäädes hakkama hoopis alkoholist eralduvate mürkide läbitöötamisega tegelema.

Kui und pole, siis ei tasu minna seda voodisse ootama. Nõnda oodates tuleb peale hoopis ärevus, et no miks see uni ikka veel ei tule. Aina kella vaadates ja muretsedes, et lühikeseks jääva uneaja tõttu läheb järgmine päev tuksi, lükkub uinumine üha edasi ja edasi. Parem on mõtete eemale viimiseks mediteerida, kuulata rahulikku muusikat, lugeda või tegelda millegi muuga, mis rahustab.

Magamaminek ja ärkamine võiksid toimuda alati ühel ja samal ajal. Enne magamajäämist ei tasu tegeleda füüsiliste pingutuste või trenniga, parem on, kui trennisaalis olemise ja uinumise vahele jääb 3-4 tundi. Ka hilisõhtune televiisori vaatamine või arvutiga töö võib rikkuda une.

Kuigi on inimesi, kellele kohv üldse ei mõju, siis üldjuhul tasub päeva teises pooles mitte enam kofeiini tarvitada ega ka mitte suitsetada.

Uni tuleb hästi, kui magamistoas on vaikne, hämar ja mõnus temperatuur.

Tass melissi- või kummeliteed enne uinumist mõjub lõõgastavalt. Taimsetest preparaatidest on tõestatud hea toime ka palderjanil, humalal ja lavendlil.