Portugali veemajandus annab Eestile silmad ette

„Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) hilissügisene õppereis Portugali laiendas silmaringi, andis mõtlemisainet ja võimaldas saada kogemusi sealse veemajanduse toimimisest,“ kinnitas EVEL-i tegevjuht Vahur Tarkmees. Teda küsitles Mari Kamps.

Sõidu üheks põhjuseks oli tutvuda tehnoloogiaga, mida Eestis praegu ei praktiseerita, kuid mille suunas vaikselt liigutakse ehk reoveesette kompostist n-ö toote tootmine ja selle turustamine. „Nimelt asub Porto piirkonnas Prada reoveepuhasti, kus tehnoloogilise protsessi lõpptootena valmib kompost, mida pakendatakse,“ rääkis ta. „Kuna sertifitseerimisprotsessiga on pandud paika kindlad nõuded, saab pakendilt lugeda näiteks, kui palju väetis- ja mineraalaineid ja kui palju huumust kompost sisaldab ning kus seda võib kasutada.“

Taoline lahendus, kus kompaktselt on koos reoveepuhastusjaam, setete töötlemine ja pakendamine, on ka Portugali jaoks unikaalne, rõhutas ta. „Kohalikud ise on väga uhked oma tehnoloogia üle.“

Ülemaailmne teema on praegu see, et peame võimalikult palju taaskasutama. Samasuguse eesmärgi on võtnud ka Eesti. „Kõik on seotud kliimaprotsessidega ja säästlikkuse teemaga. Tegelikult on see taaskasutuse ja ringmajanduse teema ju ka komposti teema.“

Reoveesete kompostiks

Suvel võeti Eestis vastu reoveesettest tooteks saamise määrus. Need vee-ettevõtted, kes on huvitatud oma settest komposti tegemisest, mida võib tootena pakkuda nii põllumeestele kui lillekasvatajatele, on vastavad tingimused loonud. „Siiani pole meil ükski ettevõte vastavat sertifikaati saanud. Kose Vesi OÜ on esimesena sinnapoole liikumas,“ lisas ta.

See pole äriprojekt, vaid väga teadlik taaskasutus. Eestis seisneb probleem selles, et inimesed ei saa üle, et tegemist on reoveest valmistatud tootega. „Suhtumise ja hoiakute muutmine on keeruline. Selleks on vaja palju tööd teha. Eks siin on tegemist ka turuvõitlusega, sest ega väetisetootjad ja mullamüüjad ei taha turule veel ühte konkurenti, kes nende ärile probleeme tekitab.“

Portugalis on kivine pinnas, mistõttu mulla ja huumuse defitsiit on suurem ja turustamine lihtsam. Kasumit aga sellega ei teenita, pigem maksab kohalik omavalitsus omahinnale peale.

„Kogu protsessi oli väga huvitav näha ja lisaks ka pakendit. Meie inimestele andis see ideid. Pole välistatud, et mõni ettevõte võtab konkreetse suuna sellise lõpptoote saamisele,“ jutustas Tarkmees. „Ootame esmalt ära, kuni meie esimene ettevõte ehk Kose Vesi saab sertifikaadi, et see kompost vastab toote tingimustele.“

Portugalis nähtu on lihtsalt üks alternatiiv, mis tuleb läbi mõelda. „Toodet ehk setet tuleb niikuinii, kuna see on reoveepuhastuse protsessi tulemus. Sellele tuleb leida kasutust. Siin on kaalumisel mitmed alternatiivid, aga Prada oma on üks võimalik.“

Ja edaspidi, kui keegi Eestis võtabki konkreetse suuna, siis on tal olemas konkreetne partner, kellelt küsida ja kellega nõu pidada. „Selleks õppereisid ongi, et tekiksid kontaktid ja et saaks oma liini hiljem edasi ajada ja et mõte läheks liikuma.“

Eestis kasutatakse reoveesetteid põhiliselt jäätmena haljastuses, põllumajanduses. Palju aga kuhjub, kuna ei leia kasutust. „Meil on ikka need vanad hirmud, et haiseb ja häirib inimesi. Tegemist on eelarvamusega, mis põhineb ilmselt mingil vanal kogemusel. Peame läbirääkimisi RMK-ga, et seda kasutada metsataimede üleskasvatamisel puukoolides. Kaalume katse tegemist Purila taimlas.“

EVEL-i õppereisil oli kaasas ka Eesti keskkonnaministeeriumi esindaja. „Meil on ju vaja riigi tuge. Nii ongi hea ametnikele näidata, mida mujal tehakse, sest siis saab pärast Eestis seda teemat edasi arutada, konsultatsioone jätkata.“

Atlandi ookean vs Läänemeri

Kui meie ettevõtteid nörritab puhastatud reoveele kehtestatud karmid keskkonnanõuded, siis on tähtis vaadata ja mõista, kus me asume. „Portugalis olles saime paremini aru, miks peame nii palju oma keskkonnatingimustega pingutama. Meil on siin Läänemeri, mis on väga saastunud. Portugal asub aga ookeani ääres.“

Läänemeri ei suuda enam niisugustes kogustes reoaineid, toitaineid, ohtlikke aineid ja ravimite jääke vastu võtta. Kuna loodus ei saa enam hakkama, peame meie rohkem pingutama. „Portugalis on keskkonnanõuded, näiteks piirväärtus lämmastikule ja fosforile, hoopis leebemad. Loomulikult nad puhastavad reovett, kuid nõuded selle kvaliteedile enne ookeani laskmist on oluliselt leebemad.“

Eestis näiteks peame aga juba üksnes tehnoloogiliselt mõtlema välja efektiivsemaid ja inseneeria mõttes keerulisemaid lahendusi. Näiteks ravimite jäägid pole Portugali reoveepuhastuses veel üldse teemaks, küll aga valmistuvad Läänemere-äärsed maad aktiivselt sellega tegelema.

„Kõige selle taga on lihtsalt asjaolu, et Portugali looduslik asukoht ja sealsed nõudmised on teistsugused. Tegelikult näitavad nad looduse suhtes üles suurt hoolivust, kuna turism on üks suuremaid sissetulekuallikaid ja turistid ju ei taha räpasust näha.“

Rohkem, kui reoveepuhasti torust väljuvat vett, uurivad nad seda, mis toimub randades ja veekogudes. „Nad on uhked, et delfiinid on ranniku lähistele naasnud. Rannad on varasemaga võrreldes puhtamad. Nad on oma majandamisega väga edukad olnud.“

Atraktiivne visuaal

Portugallased oskavad hästi sulandada keskkonda näiteks reoveepuhastit. „Nad suudavad reoveepuhasti oma linnakeskkonda panna selliselt, et kes ei tea, ei saa sellest arugi. Näiteks kõik need rohekatused, haljastus. Nad panevad sinna palju raha. Kõik näeb eemalt kena välja, sulandub keskkonda,“ kiidab Tarkmees.

Väline atraktiivsus on oluline, kuna aitab müüa reoveepuhastuse ja üldse veemajanduse väärtust. See on väärtushinnangutega kaasas käiv asi. „See, et veepuhastusjaamast tuleb välja puhas vesi, ei mõju usutavalt, kui jaam ise näeb välja räpane ja ligane,“ rääkis ta ja lisas, et ka meie peame hakkama tegema rohkem ja teadlikumalt kulutusi välise külje korrastamisesse veemajandusobjektide väärtustamiseks.

Inimesed tahavad elada ilusas piirkonnas ja reoveepuhasti ei saa seda kanti ära rikkuda. „Kui praegu asuvad reoveepuhastid valdavalt linnadest eemal, siis linnade kasvades võivad nad kokku sulanduda ning visuaal muutub ülioluliseks.“

Spetsialiseerumine ja konkurents

Spetsialiseerumine ja konkurents on märksõnad, mis meil tahaksid rohkem mõtestamist ja tähelepanu. „Portugalis ettevõtted konkureerivad – riik on edendanud poliitikat ja loonud olukorra, kus operaatorid on ise huvitatud, et nende teenus oleks odavam ja konkurentsivõimelisem.“

Väliskapitalile tuginevaid operaatoreid on Prantsusmaalt, Hiinast ja ka Jaapanist. „Jaapanlased piiluvad ka meie poole,“ kinnitas Tarkmees.

Eesti delegatsioon kohtus Portugalis eraoperaatoritega, kes vaatavad laienemiseks ka Eesti turu poole. „Õigusruum põhimõtteliselt lubab meil sarnast mudelit rohkem rakendada ehk konkurentsi, kuna meie ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) taristud kuuluvad äriettevõtetele ehk vee-ettevõtetele, kuid need omakorda 100-protsendiliselt kohalikele omavalitsustele (KOV). Nad omavad ise taristuid ja jaamu ning ise opereerivad, mistõttu operaatoreid konkursside kaudu otsima ei pea.“ Meil on ka paar eraoperaatorit (näiteks Türi Vesi), kuid konkurents on väike.

Portugalis keskenduvad suure haldusorganisatsiooni koosseisu kuuluvad vee-ettevõtted tehnoloogiale ning väga efektiivsele majandumisele. Nad annavad oma teenused üle kohalikele omavalitsustele, kes ise majandavad tarbijatega ehk lõppkliendiga. „Nii suudavad nad paremini ära majandada ÜVK süsteeme ja taristuid. Nemad ju ütlevad, et niisuguse kvaliteedi saavutamiseks tuleb teha selliseid investeeringuid ja hind kujuneb just niisuguseks. Hinnas sisalduvad ka kulud, mis on vajalikud amortiseerunud vara uuendamiseks.“

„Kogu see organisatsiooniline pool, kuidas ettevõtted on ühinenud, et olla efektiivsed, see on meile suur õppetund,“ lisas Tarkmees.

Eestis kuuluvad vee-ettevõtted KOV-idele ja majanduslik aspekt pole alati esikohal. „Kõige esimene küsimus on vee hind. Kui kaua aga suudab vee-ettevõte ära majandada, uuendada, reorganiseerida, on teisejärguline. Suhtumine on pigem selline, et vaatame, mis tulevik toob.“

Mõlemal maal on olemas kolmas osapool, kes kontrollib, kas kooskõlastamist sooviva vee-ettevõte pakutav hind on põhjendatud või mitte.

Euroopa Liidu toetus lõpeb

Vahur Tarkmehe sõnul peab meie teadlikkus suurenema, kuna EL-i rahad lõppevad ja kogu veemajandus, mis on riigilt ja Euroopa Liidult saanud alates 2000. aastast miljard eurot, tuleb endal ära majandada. Näiteks toetustega soetatud vara amortisatsiooni vee hinda praegu arvutada üldse ei tohi.

„Portugal on meist ees, sest nende süsteem ja veeteenuse hinnastamine on praegu jätkusuutlikum. See on koht, kus pidada nõu meie ametnikega ja hea kogemus Portugalist üle tuua, et kuidas siin organiseerida vee-ettevõtlust nõnda, et me ei sööks ära seda vara ja et lapsed-lapselapsed peaks hakkama Euroopa Liidu abiga ülesehitatut uuesti oma rahadega taastama.“

Kuna struktuurifondide toetusi 2021. aastast enam ei tule, peavad vee-ettevõtted hakkama ise investeerima, mistõttu hakkab vee hind tasapisi tõusma. „Pead ise investeerima – kas võtma näiteks pangalaenu ja siis selle vara amortisatsiooni võib juba vee hinda kalkuleerida. Selle küsimuse võtab tähelepanu alla uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus, mille eelnõu on ministeeriumis menetlemisel. Riigikogusse peaks see jõudma 2018. aasta teisel poolel.“

Lisaks on oluline sotsiaalne aspekt – vee hind peab olema lõpptarbijale vastuvõetav. Inimesed on erineva sissetulekuga ja joogivesi peab olema ka vaesematele kättesaadav. Portugalis on sotsiaalne süsteem, kus KOV doteerib veeteenust ja eksisteerivad sotsiaalsed tariifid. „Meie kavandatav ÜVK seadus võimaldab ka niisugust sotsiaalse tariifi kehtestamist,“ lisas Tarkmees.

„Portugali reis oli justkui rusikas silmaaku, et saada teada, kuidas ka meil Eestis oleks mõistlik majanduslikult reguleerida seda kestlikkuse momenti. See, et toetused lõpevad, on fakt. Portugalis on seda teadvustatud juba ammu.“

Vee-ettevõtted teevad kulutusi, aga ülesanded annab riik. „Riik ütleb, et heitvesi selle toru otsast peab vastama teatud nõuetele ja on sinu oma asi, kuidas selle saavutad,“ jutustab Tarkmees. „Strateegiline küsimus üle Eesti – kas vee-ettevõtted peaks rohkem konsolideeruma?“

Portugali haldusettevõte Aguas de Portugal Group koondab enda alla ettevõtted, mis teenindavad 90 protsenti kogu elanikkonnast, kuna see on majanduslikult efektiivne. „Ka teaduse ja inseneeria mõttes tulevad sealt head lahendused: nad usaldavad neid. Üks ärikomponent on know-how (oskusteave) müük üle maailma, näiteks oma vanadesse asumaadesse Aafrikas ja selle pealt teenimine.“

Mulle meeldis see mõttelaad, et peame ise majandama oma süsteeme, olema efektiivsed. „Meie KOV-id ja poliitikud peavad mõtlema, millise hinnaga on võimalik vee-ettevõtete teenust tarbijaskonnale jätkusuutlikult laiali jagada.“

MULJED

AS Kuressaare Veevärk keskkonnajuht Robert Mälk: „Sellist vau-värki tegelikult ei olnud, aga mulle meeldisid nende väikesed ehk siis madalad kääritid. Igal juhul oleks meil etem olnud mitu väiksemat tünni, aga nüüd oleme ühe suurega üsna hädas. Muidugi avaldas muljet Lissaboni puhasti, mis oli täielikult kaetud. Kogu puhastiga seotud õhk oli korralikult puhastatud. Samuti haljastus puhastite katusel. Kompostimisrobotid olid samuti vahvad. Enamik süsteeme olid üsna pikalt töötanud, kuid kõik funktsioneeris korralikult. Meil siin ehk heidetakse kõik vana liiga kiiresti minema ja asendatakse uuega – võib-olla oleks ka siit midagi kõrva taha panna.“

OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe: „Portugali erinevus Eestiga võrreldes on kuivad perioodid ja lisaks suured vihmavalangud. Puhastitel on eri tehnoloogiad kuiva perioodi reovee puhastuseks (Biostyr) ja rohkete sademetega märja perioodi jaoks (Actiflo Mikro Sand tehnoloogia). Biostyr tehnoloogia puhul on tegemist biofiltriga, mis teatavasti ei toimi olulise hüdraulilise koormuse muutumisel, kuid kuiva perioodil ehk stabiilsete vooluhulkade korral sobib väga hästi.

Enamik puhasteid asub maa all või on kaetud ja kogu õhk puhastatakse. Puhastil viibides võis tekkida tunne, et oled haljasalal, kuna enamus mahuti pindadest on muruga kaetud. Käisime puhastil, mis asus kesklinnas liiklussõlmes ja kui poleks ise näinud, siis ei usuks, et seal on suurlinna reoveepuhastusseadmed.

Mudakäitluses on nad meist sammu võrra ees, kuna turustavad juba mõnda aega reoveesettest valmistatud toodet ehk reoveesette komposti. Toodangut valmistatakse klassikalisel moel, milleks on kompostimine aunades. Tehakse seda sisetingimustes, mis Eestis ei ole eriti levinud.

Eesti jaoks oli oluline saada kogemusi sealse veemajanduse toimimisest. Portugal on meist natuke ees, sest nad on aru saanud, et jätkusuutliku veemajanduse tagamiseks on vajalik riigi sekkumine ja kohalike omavalitsuste koostöö ehk ühinemine ühe operaatori alla. Nende hinnangul on jätkusuutliku vee-ettevõtluse tagamiseks vaja vähemalt 10 000 klienti.“