This story isn't available in English yet

Showing the original in inglise. A translation is on the way.

November 15, 2014 · 7 min· Updated June 1, 2026

Punase juhi paranoia, mis viis miljonid teise ilm

Veel samal teemal:

Author

Erkki Bahovski Read more from this author

Stalin kui pangaröövel. Stalin kui luuletaja….. temast on palju kirjutatud ja kel huvi, teab tema elukäiku. Erkki Bahovski toob siin aga tuntud seikade kõrval välja nii mõndagi üllatavat. 1878. aastal Gruusias Goris sündinud Jossif Džugašvilist, keda meie ja muu maailm tunneb Jossif Stalinina, on kirjutatud ja räägitud nii palju, et seda kõike ei ole mõtet […]

Stalin kui pangaröövel. Stalin kui luuletaja….. temast on palju kirjutatud ja kel huvi, teab tema elukäiku. Erkki Bahovski toob siin aga tuntud seikade kõrval välja nii mõndagi üllatavat.

1878. aastal Gruusias Goris sündinud Jossif Džugašvilist, keda meie ja muu maailm tunneb Jossif Stalinina, on kirjutatud ja räägitud nii palju, et seda kõike ei ole mõtet ja ei saagi siin kõikehõlmavalt kokku võtta. Pigem tuleks siinse ajakirja taustal keskenduda Stalini elu sõlmküsimustele – lootkem samas, et oleme esitanud õiged küsimused – ja katsuda nendele ka olemasoleva allikmaterjali põhjal vastata.

Sõlmküsimused

Kuidas mõjutas Stalini lapse- ja noorpõlv tema hilisemaid tegemisi? Mis võimaldas tal tulla Nõukogude Liidus võimule ja olla seal edukalt veerand sajandit? Kas tema elus oli mingeid hetki, mis keerasidki Nõukogude Liidu elu massirepressioonide ja punadiktaatori absoluutse võimutäiuse poole?

Kellegi lapse- ja noorpõlve kirjeldades ja sealt edasisele elule mõjutusi otsides on alati oht kukkuda freudistlikku lõksu ja seletada kõike asjadega, mis toimusid õrnas eas. Ent Stalini puhul ei saa ka mööda vaadata asjaolust, et tema suhted isaga polnud just kõige paremad, sest viimane vaatas tihti pudeli poole ja kasutas lapse kallal ka vägivalda. Samuti ei saa mööda vaadata sellest, et Stalinil olid kokku kasvanud ujunahana vasaku jala teine ja kolmas varvas. Seitsmeaastaselt tabasid poissi rõuged, mis jätsid eluks ajaks tema näole armid. 12-aastaselt sattus ta õnnetusse, mille tulemusena jäi vasak käsi paremast lühe- maks. Seega võib põhjendatult oletada, et Stalin üritas terve elu neid puudujääke kompenseerida kuidagi muul viisil.

Teoloogia, marksism ja kuritegevus käsikäes

Õigupoolest oli Stalin segu päris mitmest isikust ja sestap on raske välja joonistada üht, kõige mõjuvamat tegurit, mis mõjutas tema kujunemist. Ühelt poolt oli Stalin väga hästi kursis teoloogiaga – oli ta ju õppinud Gori vaimulikus koolis ja ka Tbilisi õigeusu seminaris – ning teadis seega väga hästi, kuidas usk mõjutab masse (või peaks kirjutama: kuidas usk on mõjutanud vene inimest). Samas teisalt tutvus Stalin Tbilisis õppides marksistliku kirjandusega ja temast hakkas välja kujunema elukutseline revolutsionäär. Kuid ka seda poolt läks vaja – marksism tähendas toona modernsust, võitlust isevalitsuse vastu ja vaatamist tulevikku.

Ent alguses ei olnud Stalin niiväga teoreetik – selle töö tegid ära Lenin ja teised –, vaid praktik. See aga tähendas lihtsalt Vene keisririigi seaduste järgi kurjategijaks olemist ehk raha hankimist parteile ja revolutsiooni üritusele. Teatavasti ei eitanud leninism vägivalla kasutamist. 1907. aastal Tbilisi kesklinnas päise päeva ajal toimunud pangaröövi Stalini juhtimisel on tihti nimetatud ka kriminalistika klassikasse kuuluvaks.

Kurjategijaks olemine tähendas seda, et sa satud keisririigi türmi ja sind saadetakse asumisele. Stalini asumisaastaist on ka palju kirjutatud, kuid võib-olla tasub nagu Leninigi puhul märkida, et võrreldes hilisema Gulagiga olid tingimused keisririigi asumisel ikkagi väga leebed. Ning võib spekuleerida, et Nõukogude vangla- ja laagritingimused ei muutunud karmiks niisama. Lisaks õpetusele, et klassivaenlasele tuleb resoluutselt vastu astuda ja et sotsialismi arenedes hoogustub klassivõitlus, võis olla tegemist ka sellega, et vanad bolševikud eesotsas Lenini ja Staliniga teadsid ise oma kogemuse põhjal väga hästi, kuidas keisririigi ametnikke petta. Ning nemad ja paljud teisedki tulid asumiselt tagasi ja kaevasid keisririigile haua. Nõukogude režiim ei saanud endale ise aga leebet türmi ja asumist lubada.

Niisiis 1917. aasta ärevate sündmuste aegu oli Stalin veel asumisel. Ta jõudis sealt 1917. aasta kevadel küll tagasi, kuid esimesi viiuleid mängisid sel aastal ikkagi Lenin ja Trotski. Viimane võib-olla isegi rohkem, sest ka Lenin pidi 1917. aasta suvel peitu pugema, kui Ajutine Valitsus oli avastanud tema sidemed Saksa kindralstaabiga.

Pika mäluga

Vene kodusõjas leiame Stalini kaitsmas Tsaritsõni, mis hakkas hiljem kandma tema enda nime, muutudes Stalingradiks. Teine tähtsam episood seoses Staliniga tollest ajast tuleb Nõukogude-Poola sõjast, kus rinde eest vastutav Stalin pidi 1920. aastal üle elama alanduse, kui Poola peatas Punaarmee Varssavi all ja lõi seejärel selle Poolast välja. Sestap pole imestada, et needsamad kohad mängisid olulist rolli (õigemini viis, kuidas Stalin neile lähenes) ka Teises maailmasõjas. On ju Poola jagamist Hitleriga ning Katõni massimõrva käsitletud ka kui Stalini kättemaksu 1920. aasta fiasko eest. Ning Stalingradi lahing – arvestades kodusõjas toimunut oli selge, miks seda linna ei tohtinud käest anda.

Stalin oli pika mäluga. See, et ta ei olnud bolševike seas väga teoreetik, vaid praktik ja organisaator, tähendas seda, et pärast Lenini surma 1924. aastal suutis just Stalin oma vaiksel organiseerimistööl võimule tulla. Trotski oli oraator ja nagu mitu korda on öeldud, uskus ta, et teised lihtsalt kuuletuvad talle, sest ta on ju parim. Nii ei läinud – Trotski saadeti 1929. aastal maalt välja ja 1940. aastal lõppes tema elu Stalini salamõrtsuka käe läbi.

Kuna Stalin oli olemuselt kurjategija, ei valmistanud talle mingit raskust olla ühel päeval liidus ühtedega ja teisel päeval nende vastu. Georgi Zinovjev ja Lev Kamenev, kes olid liitunud algselt Staliniga Trotski vastu, leidsid end hiljem olukorrast, kus Stalin nad ise tapakambrisse saatis.

Tuletagem siiski meelde, et 1920. aastail olid olemas küll juba esimesed Gulagi laagrid, kuid võib-olla ei saanud veel rääkida hirmuõhkkonnast, mis iseloomustas Nõukogude Liitu alates 1930. aastaist.

Ilfi ja Petrovi „12 tooli“ ja „Kuldvasikas“ on ehk parim ilukirjanduslik näide 1920. aastate kohta. See aga muutus – tulid massirepressioonid, öine koputus uksele tähendas reeglina üheotsapiletit ning kõike ja kõiki haaras hirm.

Mis muutus? Taust on oluline – Stalinil ei olnud 1920. aastail täielikku võimutäiust. Ent alanud industrialiseerimine, kollektiviseerimine ning Stalini ainuvõimu kindlustamine panid aluse ka hilisematele massirepressioonidele. Kollektiviseerimine, sealhulgas Ukraina näljahäda, juba tegelikult oligi seda.

Siiski võib välja tuua kaks sündmust, mis mõjutasid Stalinit veelgi verisemat teed ette võtma. 8. novembril 1932 – seega päev pärast ametliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva – sooritas enesetapu Stalini naine Nadežda Allilujeva. 1. detsembril 1934 mõrvati (jätkuvalt on üleval kahtlus, et Stalini enda heakskiidul) Leningradis sealne parteijuht Sergei Kirov. Pärast neid sündmusi tõmbus Stalin enesesse, asudes veelgi rohkem sise- ja välisvaenlasi otsima.

Hirm ja pärand

Palju on arutletud, kas Stalin põdes diagnoosina paranoiat. Teisalt on jällegi nenditud, et ajaloohuvilisena oli Stalin kirglik lugeja ja nii pidas ta oma eeskujuks Ivan Julma, kes õiendas teatavasti samuti oma bojaaridega arveid. Ent see, mis tõsiselt häiris Stalinit, oli Napoleon Bonaparte’i saatus, kes oli tõusnud populaarse sõjaväelasena riigi etteotsa. Hirm bonapartismi ees ja sellega ka umbusk edukate sõjaväelaste vastu saatis Stalinit terve tema elu. Bonapartismi kartusega ongi seletatav, miks lasti maha marssal Tuhhatševski ja miks saadeti Moskvast pärast Teist maailmasõda minema Nõukogude ehk parim väejuht Georgi Žukov. Järelikult võime nentida, et Stalini paranoiat toitis hirm bonapartismi ees.

Ajalugu ei tohtinud korduda, ehkki sõja ajal kaevas Stalin endise vaimulikuõpilasena edukalt üles isamaa ja usu loosungi. Siis töötas vana natsionalistlik-õigeusu mudel jällegi edukalt, mis aga ei tähendanud selle edasikestmist pärast sõda.

Võrreldes Hitleriga oli Stalini võimutäius hulka suurem. Ei ole teada ühtegi atentaati Juhi vastu, seevastu Hitlerile tehti neid ikka mitmeid. Hirm oli kõikehõlmav. Kui just ei ole mingit põhja teoorial, millega Stalini kõrvaldasid 1953. aastal Beria ja tema käsilased. Kindlat midagi ei ole, võime vaid nentida, et 5. märtsil 1953 suri mees, kelle tõttu kannatasid kümned miljonid inimesed, sh meie rahvuskaaslased.

Stalini pärand elab jätkuvalt edasi idanaabri juures, kus teda on vaheldumisi kutsutud „edukaks mänedžeriks“ ja Venemaa päästjaks. Praegune Venemaa president Vladimir Putin on ehk samuti taibanud nagu Hitler ja Stalin enne teda, et tuleb vaid helisema panna rahva alanduse keeled – nii vähemalt tuleb kõigile sisendada – ja edasi liigub kõik peaaegu iseenesest. Teiste huvid ja mured siin ei loe. Häbitunne olla alandatud pühib mälust hirmu.

***

Elulugu

1878 – sünnib Stalin (Nõukogude ajalookirjutuses on aasta 1879, aga see on seatud kahtluse alla)

1894 – saab stipendiumi, et minna Tbilisse õppima, alustab revolutsioonilist tegevust

1901 – saab Vene sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks. Kaks aastat hiljem jaguneb see kaheks: bolševikeks ja menševikeks

1913 – 1917 – Siberis asumisel
1917 – saab pärast oktoobripööret rahvusasjade komissariks

1918 – 1921 – Vene kodusõda
1922 – Stalin valitakse kommunistliku partei peasekretäriks

1924 – sureb Lenin

1929 – Stalin konsolideerib oma ainuvõimu, Trotski saadetakse maalt välja, algab kollektiviseerimine

1932 – Stalini naine sooritab enesetapu

1934 – Leningradis mõrvatakse Sergei Kirov

1937 – massirepressioonide algus, mis tabavad küll peamiselt nõukogude eliiti ja sõjaväelasi; enne seda on hukkunud miljonid talupojad.

1939 – pakt Hitleriga ja Teise maailmasõja algus. Stalin saab vabad käed Ida- Euroopas, sh Eestis, kuhu tulevad Nõukogude sõjaväebaasid.

1940 – Stalin okupeerib Baltimaad ja Bessaraabia

1941 – 1945 – Nõukogude–Saksa sõda. Stalin kasutab isamaalisi loosungeid ja lubab õigeusu kirikul rohkem tegutseda

1953 – Stalin sureb

***

Kasutatud kirjandus:

„Historic World Leaders“, Gale Research Inc. 1994 Simon Sebastian Montefiore „Noor Stalin“, Varrak 2008; „Stalin. Punase tsaari õukond“, Varrak 2005; Edvard Radzinski, „Stalin“, Varrak 2000 Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/ Joseph_Stalin

Pilt: By Self (File:Molotov, Stalin and Voroshilov, 1937.jpg) [Public domain], via Wikimedia Commons