Purtse jõe valgala sai puhtaks, uus projekt on silmapiiril

Purtse jõe valgala Ida-Virumaal sai puhtaks, jääkreostuse likvideerimine võttis aega neli aastat. Järgmisena plaanib Keskkonnaministeerium korrastada Kiviõli kraavi 1,3-kilomeetrise ja Erra jõe 2,7-kilomeetrise lõigu, kusjuures projekteerimistööd ja vajalike kooskõlastuste hankimine juba käib.

Tehtud töödest saab ülevaate https://youtu.be/eYXpm_EH9CY

Keskkonnaministri Madis Kallase kinnitusel on Purtse projektist saadud kogemus ainulaadne. „Nii suures mahus ei ole Eestis voolavast veekogudest varem reostust eemaldatud. Tööde teostamisel tuli kasutada uusi ja nutikaid võtteid, et reostus tekkekohtadest edasi ei kanduks,” rääkis minister. „Saime siit suurepärase kogemuse, millest endal õppida ja mida jagada ka teistele riikidele, kel plaanis sarnaste projektidega alustada.”

Purtse ja Kohtla jõe reostunud pinnas, mis väljakaevamise järel viidi tahenema Püssi alajaama juurde eeltöötlusplatsile, veeti lõppkäitlemisele Viru Keemia Grupi poolkoksi prügilasse. „Viimaste tööde hulka kuulusid ka fenoolisoo pumpla ja survetorustiku tööleseadmine, mille abil pumbatakse reostunud vesi fenoolisoost poolkoksiprügila nõrgveekraavi ja sealt puhastusseadmetesse,” lisas keskkonnaministeeriumi projektijuht Raimo Jaaksoo.

Fenoolisooks nimetatakse Kohtla-Järve poolkoksimäest väljanõrgunud fenoolidega reostunud ala. Selle ohutuks tegemine ja pumpla rajamine oli oluline osa Purtse jõe valgala projektist.

Jaaksoo sõnul tuli tööde käigus kohalike inimeste elu parendamise eesmärgil tegutseda ka teisiti, kui algne plaan ette nägi. „Näiteks Roodu külas aitas uue jõesängi rajamine tagada, et kohaliku aiandusühistu keldrid said kuivaks, Lüganuse rahva palvel puhastasime õlireostusest mõisatiigi.”

Kalastiku elutingimuste parandamine oli samuti osa Purtse valgala jõgede taastamistöödest. „Uutesse jõesängidesse on tehtud lookekohad ja tehiskärestikud, mis on loonud kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused. Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõelõikudele rajati suve lõpus täiendavad 45 kudepadjandit,” kirjeldas Jaaksoo. Ehkki tegu on peamiselt forellipiirkonna jõgedega, sobib korrastatud elukeskkond ka jõesilmule, haugile, lutsule ning veel mitmele kalaliigile.

Kogu jääkreostuse likvideerimise projekti käigus puhastati 12,6 kilomeetri ulatuses vana jõesängi ja rajati 7,5 kilomeetri ulatuses uut jõesängi. Jõgedest kaevati välja ligi 9000 kalluritäit reostunud pinnast. Tööde elluviimiseks rajati 13,5 km ulatuses vajalikke juurdepääsuteid.

Projekteerimis-ehitustöid tegi Pinnasepuhastuse OÜ, projekti konsultandid olid Kobras AS ja Maves AS ning omanikujärelevalvet tööde üle tegid P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, Sweco EST OÜ ja Keskkonnaprojekt OÜ. Tahenenud pinnase vedas VKG prügilasse Terasteenus OÜ. Tööde tellija oli Keskkonnaministeerium. Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti maksumus oli 21 miljonit eurot. Projekti rahastati 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.

Purtse jõe valgala reostamine sai alguse 1920. aastatel, kui põlevkiviõlitehase tootmisjäägid juhiti jõkke. Reostamine jätkus kogu Nõukogude Liidu eksisteerimise aja.

Samal teemal: https://director.ee/2019/08/27/purtse-joe-puhastustoode-kaigus-valmis-kolm-kilomeetrit-uut-joesangi/