Revali Merekool õpetab põlevast kopterist lahkuma

Ligi 30 aastat merendus- ja mereohutusalast koolitust pakkunud Revali Merekool ostis kopteri, kuhu on sisse ehitatud tulesimulaator ja mille abil hakatakse õpetama tuld või suitsu täis lennumasinast lahkumist.

Kopteri korpus on Poola päritolu, masinat kasutati meditsiinitranspordiks. „Seega saame öelda, et kopter on alati üllas lennuaparaat olnud – algul teenis tervishoidu, nüüd alustas teist elu õppetöö eesmärgil,“ rääkis Revali Merekooli kvaliteedi- ja keskkonnajuht Ragnar Klaamas.

Simulaatori on tootnud Saksa ettevõte, kellel on sarnaste gaasil põhinevate õppemasinate ehitamises pikaajaline kogemus. „Tootja on meie koostööpartner olnud juba 15 aastat, nad on tootnud ka teised Revali Merekooli tulesimulatsioonisüsteemid,“ jutustas Klaamas.

„Leekidesse mattunud helikopteri koolitus on mõeldud neile, kes pidevalt kopteriga lendavad. Usun, et kõik, kes ei ole varem sarnast koolitust regioonis läbinud, võtavad selle nüüd ette,“ kinnitas Ämari lennuvälja päästja, veebel Andrei Koskelainen. „Tegemist on väga kõrgel tasemel konstrueeritud simulaatoriga, mis võimaldab ohutus keskkonnas treenida kõige keerulisemateks juhtumiteks.“

Enne, kui sakslastega käed löödi, mõeldi ka innovaatilisemate lahenduste peale – näiteks ise luua 3D-mudel ja selle alusel ehitada kopter. „Kuid õige pea jõudsime arusaamisele, et jalgratast tõepoolest ei ole vaja leiutada. Ja kui heade sõprade käest kuulsime, et Leedus on üks Poola kopter saadaval, oli otsus langetatud,“ meenutas Klaamas simulaatori sünnilugu.

„Kopteris tekkivate tulekahjude korral on kõige olulisem kiire tegutsemine ja selge mõistuse säilitamine,“ kinnitas Eesti Õhuväe vanemveebel Janek Tauram. „Paljudel õppustel osalenuna võin kinnitada üht: mida läbimängitum on olukord, seda parem on tulemus. Seetõttu kiidan ka Revali Merekooli, kes lisas oma arsenali põleva kopteri koolituse.“

Kopter vajab maandumisplatsi

Helikopteri soetamine oli pikaajalisema projekti vaheetapp, sest OPITO (Offshore Petroleum Industry Training Organization) standardile vastava koolituse läbiviimiseks on vaja ehitada ka kopteri maandumisplats, mille diameeter peab olema vähemalt 12 meetrit ja kõrgus maapinnast vähemalt 2,5 meetrit. Platsi ehitus on plaanis juba uue aasta alguses.

„Koolitame eeskätt neid, kes on seotud helikopteri maandumisega laevadele, puutornidele ja tuulegeneraatoritele ning ka neid, kes lendavad meie regioonis helikopteriga,“ rääkis Klaamas. „Kindlasti on plaan koolitust pakkuda ka naaberriikidesse ja kaugemalegi, sest vastavat koolitust vajavate eestimaalaste hulk on piiratud,“ lisas ta.

Aga mida siis simulaatoris ikkagi teha annab? Revali Merekooli kopteripõlengu simulaator pakub viie stsenaariumiga koolitust: tulekahju kokpiti näidikute paneelis, reisijate salongi istme põleng, helikopteri mootori põleng, kütusepaagi süttimine ja plahvatus, kütuselekke põleng ning salongi täitumine suitsuga. Põlengustsenaariumite disainimisel on aluseks OPITO ja Euroopa Liidu standardid.

„Olen näinud maailmas väga paljusid tulesimulaatoreid, Revali Merekooli oma on igati tasemel – viis stsenaariumit annavad piisavalt laia oskusteabe ning ohutus on tagatud,“ kiidab Tauram.

Kütusena kasutatakse peamiselt LPG-d ehk vedelgaasi, kuid erinevalt paljudest teistest sarnastest õppemasinatest on seda võimalik tööle panna ka näiteks biodiisliga. Vedelkütuse põlengustsenaarium on Euroopa lennuohutusagentuuri üks nõuetest, mida on väheste simulaatoritega võimalik täita, kuna enamik kasutuseolevaid simulaatoreid töötavad ainult vedelgaasiga.

Igal simulatsioonil on oma elektrooniline juhtimismoodul, mis käivitab elektriliselt pilootleegi. Peale pilootleegi käivitumist annab automaatika käsu järgmiseks etapiks ehk täismahulise põlengu tekitamiseks.

„Mitmeastmeline süsteem on vajalik seetõttu, et ohutus ja töökindlus oleksid tagatud,“ selgitas Klaamas. Lisaks on tähtis, et simulaatorid asuvad kopteri sees – temperatuur ei tohi tõusta ohtliku tasemeni, hapniku ja gaasi kontsentratsioon peab olema vastav ja ohutu. Selleks on spetsiaalsed andurid, mis lülitavad gaasilekke või liigse temperatuuri korral simulaatori välja ja ventilatsioonisüsteemid sisse, tagades simulaatoris minutis 60-kordse õhuvahetuse. Samuti on olemas häirenupud, mida saab kasutada tõsise ohu korral.

„Jah, õppusel peabki tekkima reaalsusele võimalikult lähedane olukord, kuid ohutus on siiski esmane ja siin me järeleandmisi ei tee,“ tõdes Klaamas.

„Kogu süsteem on ehitatud DIN 14097-21 ohutusstandardite järgi, detailselt on lahti kirjutatud nii turvalisuse kui ka ventilatsiooni algoritmid. Samuti ei loodeta ainult tehnikale, ka inimene võib käsitsi kõik käsud annulleerida ja õppeprotsessi koheselt peatada,“ rääkis Klaamas. Harjutusi saab teha valgustusega, aga ka pimedas, mis muudab õppeprogrammi keeruliseks, kuid sageli just päriseluga väga sarnaseks.