Head konfliktid

„Ülihea koosolek oli,” ütlen toolile potsatades, mille peale mu kolleeg uurib: „Eeldan, et kõik olid siis ühel meelel ja otsus tuli kergelt?” – „Vastupidi!” hüüatan. „Meil kõigil olid täiesti erinevad mõtted ning seisukohad!”

Kerge protsess või parim tulemus?

Sujuvate koostöösuhete kontekstis on esmane eeldus see, et „no mõnega kohe saab kergesti – oleme sama meelt ja saab ruttu tehtud …”. Kahtlemata on ka taolistel hetkedel ja suhetel oma aeg ning koht, esiti just mitte kuigi suure kaaluga teemade raames. Mis aga peitub tegelikku sügavat rahulolu pakkuvates ning päriselt tulemuslikes aruteludes? On need kerged ja kiiresti ununevad vestlused või pigem need, mis on sündinud konstruktiivse, teineteist austava ning positiivselt väljakutsuva diskussiooni raames? Sellised, kus aju saab heas mõttes vatti ja üheskoos on saavutatud (mitte küll ehk kergelt) parim tulemus? Siin on viis argumenti, mis räägivad just nende heade konfliktide kasuks.

Aus lahkheli on tihtipeale edu märk. Mahatma Gandhi

Innovatsioon – meie ideede mitmekülgsus on tugevaks aluseks loovale mõtlemisele ja piiride nihutamisele, mis omakorda innustab innovatsiooni. See tekitab parimas mõttes ideede ookeani, kus ükski idee pole rumal ega liiga hull. Ja nende hulgast leitakse tihtipeale see parim (miks mitte ka ideede kogumina), mis ei pruugi grupimõtlemises muidu üldse välja tulla.

Kriitiline mõtlemine – konstruktiivsed konfliktid sunnivad meid analüüsima oma seisukohti sama kriitiliselt, kui me seda teiste ettepanekute suhtes teeme. See julgustab uurima, küsima, hüpoteese katsetama ja argumente hindama, vahel ka korduvalt. Taoline põhjalik hindamisprotsess soodustab heade (läbimõeldud) otsuste tegemist ning lahenduste leidmist.

Probleemide lahendamisoskus – konflikt tekib üldjuhul siis, kui otsustusprotsessi raames kerkivad üles eri arvamused. Samas kui need konstruktiivselt, üksteist austavalt ja empaatiliselt läbi arutatakse, siis loovad need hea pinnase sügavamaks aruteluks ning lahenduste leidmiseks. Siiras soov ja valmidus lahendusi leida viib tihtipeale ka parema lähenemise, strateegia ning alternatiivini, milleni poleks ehk ilma hea konfliktita jõutudki.

Tugevamad koostöösuhted – hea kommunikatsiooni (sh konstruktiivsete erimeelsuste) lahutamatuks osaks on avatud suhtlus ja usaldus meeskonnaliikmete vahel. Kui oma arvamuse avaldamisel tuntakse end turvaliselt ja teatakse, et jagatud mõtteid väärtustatakse (isegi, kui kõik alati ei rakendu), siis loob see veelgi tugevama koostöösuhte. Läbipaistvus on koostööle orienteeritud keskkonnas kõrges hinnas, sest siis saavad avatud arutelud hirmuvabalt aset leida.

Õppimine ja kasv – positiivse ja konstruktiivse konflikti eelduseks on oskus aktiivselt kuulata, võime olla siiralt uudishimulik, empaatiline ning avatud teistsugustele seisukohtadele. Miski esiti võõras ei pruugi ju sugugi olla automaatselt vale või halb! Avatud ja uudishimuliku meelega lähenemine konfliktsituatsioonides toetab aga isiklikku kasvu ülal mainitud oskustes ja pakub märkimisväärset võimalust rikastada oma teadmiste pagasit. Ühtlasi on konfliktid meie elu lahutamatuks osaks, mistõttu õppides nendega toime tulema muutume me ka ise probleemsetes olukordades aina kohanemisvõimelisemaks.

Põgeneda või hoopiski avasüli vastu võtta?

Inimesed ei ole oma mõtetelt ja käitumiselt ühesugused, mistõttu meie erinevused ning erimeelsused on meie (töö)elu rikastavaks lahutamatuks osaks. Küll on meil alati valik, kas neid karta ja paaniliselt vältida või panna need hoopiski kõigi jaoks parimal moel toimima. Kui on soov igal tasandil areneda ja tugeva meeskonnana uusi võimalusi luua, siis pole muud, kui headele konfliktidele uks pärani lahti hoida.