Subaru: 2016 on uue platvormi aasta

Veel samal teemal:

Author

Eestlase jaoks tähendab Subaru peamiselt talvekindlat, nelikveolist autot, mis on üsna murevaba, kestab kaua ega kaota katastroofiliselt hinda. „Subaristid” ehk tõelised fännid hindavad sportlikku elamust, mida pakub STI ning sõiduomadusi üldisemalt – Subaru tundub olema üks viimastest kantsidest tõeliste autode maailmas, kus auto juhtimine tähendab kohal olemist ehk neljarattalise juhtimist ja ohjamist selle kõige klassikalisemas […]

Loomulikult käib Subaru ajaga kaasas, aga teeb seda nii, et margi põhiolemus säiliks. Märtsis korraldati ajakirjanikele Norra mägedes kõikide mudelitega testisõite ja räägiti Subaru tulevikust. Sõnum on selge – kõik muutub, aga Tõeline Auto jääb.

Aastast 2016 uus platvorm

Alates käesolevast aastast on Subarul uus platvorm, mis Fuji Heavy Industries Ltd. (FHI) kinnitusel läheb kasutusse kõikidel järgmise põlvkonna sõidukitel. Subaru Global Platform on osa kuuest algatusest, mis peaks edendama 2014. aastal esitletud uuendusi. Koos boksermootori, sümmeetrilise nelikveo (AWD) ja EyeSightiga, mis kujutavad endast Subaru põhitehnoloogiaid, saab ka uus platvorm järgmise põlvkonna Subaru alustalaks.

Subaru uue põlvkonna platvormi juu- res on silmas peetud lähema kümnendi tulevikku, mil Subaru jõuliselt oma mudelite arendusse panustab. Platvorm peaks kaasa tooma Subaru ajaloo suurima edasimineku jõudluses, parandama autode dünaamilist tunne- tust, tõstma turvalisust ning olema kõigele lisaks kohandatav elektriautode tootmise jaoks.

Uus platvorm suurendab märkimisväärselt kere ja šassii jäikust (70%– 100% kasv, võrreldes praeguste mudelitega) ja sisaldab olulisi täiendusi vedrustussüsteemile ning saavutab madalama raskuskeskme, tuues kaasa väga tundliku juhitavuse, mis võimaldab juhil sõidukit täpselt soovikohaselt kontrollida. Juhitavusest ebavajaliku liikumise eemaldamine tekitab haarduvustunde, ning saavutab sõiduvõimekuse, mis vastab tulevaste isesõitvate autode kasvanud sirgestabiilsuse vajadusele.

Optimeeritud raamistruktuur ja tugevamad osadevahelised ühendused võimaldavad uuel platvormil parandada üldist väändejäikust 70%. See jaotab resonantsi ja väändumise autokerele, vähendades märkimisväärselt vibratsiooni roolis, põrandas ja istmetes. Saavutatav vaikus on omane kõrgema klassi sõidukitele.

Uus platvorm suurendab amordipatjade jäikust, täiustades sellega vedrustuse absorbeerimisvõimet ilma auto keret väänamata ning pakkudes sujuvat ja mugavat sõitu mistahes teel ettetulevate ebatasasuste puhul. Tagumise stabilisaatorivarda otse kere külge kinnitamisega vähendab uus platvorm kere kaldumist praeguste mudelitega võrreldes poole võrra.

5 millimeetrit madalama raskuskeskmega pakub uus platvorm rohkem aktiivturvalisust. Koos täiustustega jäikuses ja vedrustuses võimaldab madalam raskuskese stabiilsemat sõidukogemust ning pakub sportauto tasemel ohu vältimise võimekust.

Tänu raamistruktuurile ja kõrgvenivate terasplaatide, sealhulgas kuumpressimeetodil toodetud materjalide abil saavutatud täiustatud kerejäikusele, on kokkupõrkeenergia neelavus 40% protsenti parem kui praegustel mudelitel. Platvorm arvestab tulevaste täiustustega nii tugevuses kui uutes materjalides ning peaks kokkupõrke puhul tagama turvalisuse ka aastal 2025 kehtivate nõuetega.

Platvorm võimaldab üht disainikontseptsiooni kohaldada mitte ainult bensiinimootoritele, vaid ka hübriididele, elektriautodele ja teistele alternatiivse kütuse tüüpidele, mille järele nõudlus kogu maailmas kasvab. Esimene uuel platvormil põhinev auto on Subaru Impreza sedaan, mille tootmisesse minevat versiooni äsja New Yorgi autonäitusel esitleti. Võrreldes ideeautoga on uus Impreza kaotanud mõndagi tollel nähtud julgest välimusest, see-eest on uustulnuk eelkäijast 41 mm võrra pikem ja 38 mm võrra laiem. Esialgu on teada vaid see, et mudelil on sümmeetriline nelikvedu; seda, millised saavad olema jõuallikad ning millal Impreza Euroopas müügile võiks jõuda, tootja veel ei avalda.

Sündinud Eesti Vabariigiga samal aastal

Kõigepealt olid lennukid. 1918. aastal avas Chikuhei Nakajima Jaapanis, Ota linnas lennunduslabori, millest kasvas välja Nakajiama Aircraft Co Ltd. Pärast Teist maailmasõda liitus Nakajiama lennutehasega Fuji Sanguo Co. Ühisfirma laienedes liideti tootmissektorid aastal 1953 ühtseks kontserniks Fuji Heavy Industries Ltd. Kui 1946. aastal lõi laineid elegantne roller Fuji Rabbit Scooter, siis 1954 ehk aasta pärast ühiskontserni loomist veeres tootmisliinilt maha esimene neljarattaline Subaru, mudelitähisega 1500 P-1. 1965. aastal avas Fuji Heavy Industries autoajaloos kokkupõrketestide peatüki, alustades laupkokkupõrke ja tagant sissesõidu testimisega. 1966. aastal veeres tehaseväravast välja esimene vesijahutusega boksermootoriga sõiduauto, Subaru 1000; sealt edasi on see jõuallikas olnud osa margi DNA-st – sõltuvalt mudelist on kasutusel nii vabalthingavad kui turbobokserid; 1999. aastal jõudis müüki esimene diiselboksermootoriga Subaru.

Boksermootori eelis rida- või V-mootori ees on selle kergus, madal raskuskese, väiksem vibratsioon ning ühtlasem töötsükkel. Seda tingib kolbide vastastikku „lamav” paigutus. Boksermootori leiutas ja patenteeris 1896. aastal saksa insener Karl Benz, sealt alates on jõuallikat pidevalt täiustatud. Maailmas on kaks automarki, mille DNA-ks bokserit pidada võib – Porsche ja Subaru. Mõlemad valmistavad oma boksermootorid ise.

Teise osa Subaru DNA-st moodustab sümmeetriline nelikvedu, mille alguseks loetakse 1972. aastat, mil tootmisse jõudis universaalkerega Leone 4AWD. Täna on Subarul kasutusel kolm nelikveoskeemi. Populaarsetest mudelitest lisandus 1989. aastal mudelivalikusse Legacy, mille 2015. aastal vahetas välja Levorg; 1992 Impreza, 1995 Outback ja 1997 Forester. Järgmine suurem uuendus on ühtsele platvormile üleminek, mis järk-järgult juba praegu toimub, esimesena peaks 2017. aastal turule tulema uus Impreza.

„Subaru” nime tähendust tuleb otsida tähistaevast – automargi ristiema on Sõnni tähtkujus asuv hajusparv Plejaadid, mis selges öötaevas meilegi kätte paistab. Kargel talveööl ongi näha 6–7 tähte lähestikku koos, taustal õrn udu; kotkapilguga inimene suudab kokku lugeda isegi kuni 11 tähte. Eestlaste pärimuses nimetatakse hajusparve Sõelaks, Sõelatähtedeks või Taeva Sõelaks („seitse tähte Taeva Sõelas”). Jaapanlased tunnevad Plejaade Subaru nimega. Kuus palja silmaga nähtavat tähte on Plejaadide heledamad liikmed ning need on jõudnud ka Subaru logole.

Subaru: 2016 on uue platvormi aasta

Aastast 2016 uus platvorm

Sündinud Eesti Vabariigiga samal aastal

New stories, straight to your inbox