Teadvelolek – (enese)juhtimise viis nii argipäevas kui ka kriisis

Enam kui kolm kümnendit kestnud teadusuuringud kinnitavad, et nii nagu keha saab tugevdada füüsilise treeninguga, tõstavad teadveloleku harjutused aju võimekust. Kirjutavad kliiniline psühholoog Kärt Lust-Paal ja Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

***

Inforohke maailm toob paraku kaasa üha enam vaimse tervise probleeme. Inimesed on sageli ülekoormatud, väga hajevil, ärevad ja ärrituvad kergesti. Neuroteadlased rõhutavad, et meie aju on loodud lihtsamate aegadega toime tulema. Seega on meil vaja oskusi, mis aitaks meil just selles keerulises maailmas toime tulla. Me peame treenima neid aju funktsioone, mis ei leia muidu kasutust, ja just seda teadveloleku harjutused pakuvadki. Teadusuuringud on kinnitanud, et teadvelolekul on neli selget kasutegurit:

• parem tähelepanu- ja keskendumisvõime,
• oskuslikum emotsioonide juhtimine,
• parem mälu,
• head tööalased suhted.

Pikaajalisem eesmärk on teadveloleva organisatsioonikultuuri teke, mis hakkab välja kujunema juba paljudes Eesti ettevõtetes (nt SEB Pank, Swedbank ja Roche Eesti). Sügisel viidi riigikogus Yoko Alenderi algatusel läbi esimene kaheksanädalane MBCT (Mindfulness-Based Cognitive Therapy) programm.

Milleks meile teadvelolekutreeningut vaja on?

Kujutage ette purjepaati, mille purjedes on augud. Ta liigub siis vaevaliselt, kuna ei saa ära kasutada tuule ja purjede täielikku potentsiaali. Teadveloleku treening aitabki märgata neid auke, mille kaudu kaob aeg ja energia. Kui arvestada, missuguste raskustega tänapäeva juhid silmitsi seisavad, siis annab teadvelolek neile kindlasti suurema valikuvabaduse ja kontrolli oma emotsionaalsete reaktsioonide, päevakava ja teiste pealtnäha käest libisevate protsesside üle. Tsiteerides Steve Jobsi: „Võttes mõned minutid päevas teadveloleku harjutuste jaoks, hakkad juhina nägema olukordi selgemalt ja suudad püsida hetkes. Nii on ajul võimalik aeg maha võtta, näha suuremat pilti ja teha teadlikumaid otsuseid.“

Iga pikem mindfulness treening algab justkui nn juhtumikirjeldusega, kus osalejad sõnastavad võimalikult mõõdetavalt programmis osalemise eesmärgid. Neid hoitakse kaheksa nädala jooksul fookuses ja viimasel sessioonil hinnatakse tulemuslikkust.

Roche Eestis mõõdeti töötajate rahulolu ja tööpinge taset ka enne ning pärast kaheksanädalast teadveloleku treeningut. Muutused, mis inimeste isiklikus ja tööelus tänu sellele aset leiavad, on sageli ootamatult suured ja inspireerivad. Võib julgelt väita, et teadusuuringute tulemused leiavad praktikas kinnitust. Näiteks on Kadri Mägi-Lehtsi Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tervise edenduse õpingute raames läbi viinud empiirilise uurimistöö, et mõõta teadveloleku mõju töötajate vaimsele tervisele. Selgus, et teadveloleku harjutamine tegi valikud teadlikumaks, tõstis avatud kontoris töötamise efektiivsust ja suurendas heasoovlikku suhtumist endasse ning teistesse, samuti avardas loovust ja aitas stressirohkete olukordadega paremini toime tulla. Tore oli ka tõdeda, et teadveloleku treeningust osavõtjate üldine rahulolu eluga paranes.

Kõige paremini võtab asja kokku kahe osaleja tagasiside: „Teadlikkuse tõstmine aitab rohkem ära teha. Võtan asja ette ja teen ära – ei muretse, mis kõik veel on vaja teha“ ja „Lastega või kaaslasega suheldes on lihtsam jääda rahulikuks olukorras, mis enne oleks olnud ärritav.“

————————–

Mindfulness ehk teadvelolek on tõenduspõhine harjutuste kogum, mille eesmärk on õppida suunama tähelepanu hinnangutevabalt praegusesse hetke. Teadvelolekust on kujunenud uus teadusharu, mis hõlmab paljusid distsipliine alates kliinilisest ja organisatsiooni psühholoogiast ning neuroteadusest kuni iidsete traditsiooniliste õpetusteni välja.

———————-

Roche Eesti näide

Roche Eestis on teadveloleku harjutusi praktiseeritud alates 2018. aastast. Algselt pakuti kaheksanädalast kursust, seejärel toimuvad vahelduva intensiivsusega kord kvartalis lühemad sessioonid. Koroonaga seotud eriolukorra ajal oli ühinejaid rohkem, mis andis tunnistust suuremast vajadusest teadveloleku kui meetodi järele enesejuhtimises. Osaleda saavad kõik soovijad sõltumata sellest, kas nad on kaheksanädalase standardkursuse läbinud. Kasutegur on siiski suurem, kui inimesed on selle meetodiga tuttavad ja praktiseerivad seda ka iseseisvalt. Kuna ettevõttes on huvi olnud suur, siis on ostetud paar spetsiaalset mugavat tooli, mis võimaldavad eralduda ja kolmeminutilisi või pikemaid hingamispause teha. Samuti saab kasutada kõrvaklappe ja helindeid, et aju saaks puhata ja tööülesannete vahel ümber lülituda.