Tee tööd, kellele tahad, siis tuleb ka edu

Töö- ja personalimaailmas löövad uued trendid laineid nagu kellavärk. Viimase aja olulisteks märksõnadeks on eesmärgid ning teadmised. Läbimõeldud värbamine ja ettevõtte eesmärkide täitmiseks parima teadmise leidmine võib tähendada aga sageli seda, et töötaja kaheksast viieni n-ö omamine tuleb unustada ja leida täiesti uued töösuhte viisid. Lähemalt räägib Merje Laasi.

Tööjõuturul kehtib endiselt mõtlemine, et töötaja on ettevõtte oma(nd). Ja kui ta peaks julgema kellegi teise heaks tööd teha, on ta sisuliselt ettevõttele truudust murdnud. Tavaliselt eeldavad tööandjad, et ainult neil on õigus töötaja oskusi-teadmisi ära kasutada. Kui töötaja soovib oma põhitöö kõrvalt lisaks panustada, näiteks teises ettevõttes töötades või lüües kaasa mõnes idufirmas, tuleb tal juhilt luba küsida ja tõotada käsi piiblil, et ettevõttes tehtav tulemus selle tõttu ei kannata.

Mitte kus, vaid kellele tahes

Paindlikkus on praeguseks sama äraleierdatud sõna nagu innovatsioon ja tavaliselt mõeldakse paindlikkuse all seda, et inimene saab tööd teha seal, kus iganes ta parasjagu asub. Mõni ettevõte, kes suudab kastist väljapoole mõelda, lubab teha tööd ka ajal, mil töötajale sobib, ning peab seda juba küllaldaselt edumeelseks ja vastutulelikuks käitumiseks.

Kuid väga vähesed ettevõtted on oma arenguga jõudnud sinnani, et inimene võib töötada ükskõik kelle heaks, kui ta ise seda soovib. Sel juhul pole ettevõtte ja töötaja vahel enam selget ja harjumuspärast omandisuhet, milleks on üks töötaja, üks asutus ja üks töökoht. Seda võiks nimetada juhtide ja ka personali mugavustsooniks, sest kui ühel töökohal ongi üks töötaja, on ka mitu korda vähem tegemist, selmet hallata ühel töökohal kahte või isegi kolme töötajat.

Teisalt on Eesti väiksel tööturul teatud hulk väga häid eksperte, kelle teadmisest saaks ettevõte kasu, et luua uusi lahendusi või lahendada mõni keeruline probleem. Ent ükski ettevõte ei taha sageli oma häid tegijaid teistega jagada.

Uued võimalused: hankeleping või projektipõhine kaasamine

Siiski on mitmeid võimalusi, kuidas oma ala asjatundjaid kaasata. Oleme neid lahendusi kasutades palganud selliseid inimesi ka siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusesse ehk SMITi. Üks võimalus on riigiasutusena hankida tööjõudu hankelepingu abil. Kuigi riigiasutused ei harrasta eriti töötajate n-ö sisselaenutamist, on see üks võimalus, kuidas näiteks töörohkemal ajal ettevõtte palgal olevate töötajate koormust hajutada.

SMITis arendatakse mitmeid infosüsteeme, kus osa meeskonnast on SMITi palgal ja neid täiendavad meeskonnaliikmed erasektori ettevõtetest. Kuigi inimesed on SMITi meeskonnas tööl, on nad endiselt eraettevõtja palgal ja selle töötajad ning vajadusel võib ettevõte nad ka n-ö koju tagasi kutsuda.

Teine võimalus, mis on samuti SMITis kasutusel, on kompetentsete inimeste projektipõhine kaasamine osalise ajaga. Sel juhul pole samuti vaja töötajat palgale võtta, vaid ta esitab oma firma alt tehtu eest arve. Selliselt toimetav inimene teeb sageli tööd veel mitmele ettevõttele.

Selline praktika on väga levinud põhjanaabrite juures, kus müügimeeskond võib koosneda paljude väikefirmade omanikest, kes ise müügitööd teevad. Tasu makstakse töötaja asemel firmale ja samal müügimehel (firmal) võib olla esindusõigus suisa mitmele tootele. Müügiinimestele on ette antud ainult maht, müügikohtade leidmine ning mahu kasvatamine on nende enda ülesanne.

Riigil on siin mõneti lihtsam toimetada, sest erasektor on ja jääb tema oluliseks koostööpartneriks, samuti ei ole riik äri mõttes teistele ettevõtetele konkurent. Näiteks tehnoloogiaettevõtteid vaadates ei oleks ilmselt mõeldav, et Telia heaks töötav inimene pakuks samal ajal teenust ka Tele2-le. Siin tekivad juba konkurentsikeelu ja muud küsimused.

Uueks mõõtühikuks töömaailmas on eesmärgid

Kõige olulisem teema on selliste töösuhete juures kindlasti usaldus. Samas võib tekkida dilemma, kuidas makstud tasu eest õiged töötunnid ikkagi kätte saada. Tundide asemele võiks siin mõõtühikuks võtta eesmärgid, mille seas on juba ka tulemus. Mis see on, mida inimene peaks teatud tähtajaks ära tegema?

See eeldab selgelt tellitud töö läbimõtlemist ja eesmärkide seadmist. Teisipidi mõeldes teame väga hästi, et tööl käimisel ja töö tegemisel on vahe: kui inimene istub ettevõttes tegelikult viiest kaheksani kontoris, siis ei tähenda see sugugi, et kogu tema kohal viibitud aeg on kasulikult sisustatud.

Kokkuvõttes ei ole uue aja töösuhe enam võimalus töötada endale sobival ajal ja kohas, vaid võimalus töötada samal ajal endale sobival ajal mitme tööandaja juures. Seda kõike aga muidugi seatud eesmärke jälgides.