Tehnikahuvilisest noorest abivajajate elukvaliteedi parandajaks

Pooljuhuslikult invaabivahendite mitmekülgsesse maailma sattunud Karl-Gustav Nõgols (23) tegeleb täna Eesti mõistes üsna haruldase tööga: mõtleb abivajajatele elukvaliteedi parandamiseks välja unikaalseid lahendusi. Oskusi on ta täiendanud välismaistel koolitustel.

Tehnikahuvi on Karlil enda mäletamist mööda olnud lapsest saati – ikka kippus ta asjade sisemust uurima. Ta oli vaid 12-aastane, kui pani isaga koos kokku oma esimese rolleri. Noore mehe oletusel ongi tehnikapisik pärit isalt, kes samuti alatasa midagi sättis ja putitas.

Karli jaoks oli üsna loogiline jätkata õpinguid Tallinna Polütehnikumis, kus ta valis elektriku eriala. Invarusse tööle sattus noor mees aga juhuslikult, omamata eelnevalt mingit kokkupuudet abivahendite valdkonnaga. „Invaru pakkus suveks tööd mehaaniku kohale ja kuna olin just kaitseväest tulnud ning otsisin tegevust, siis mõtlesin, et lähen suveks ja hiljem vaatan edasi. Aga kuna töö on eriline ja põnev ning Invaru tegi mulle pakkumise hakata abivahenditehnikuks, otsustasin jääda,” räägib ta.

Pooltuhat abivahendit aastas

Karli igapäevatööks on nii täiskasvanute kui laste ratastoolide, seisulaudade ja eriistmete ning paljude teiste abivahendite kohandamine. „Sellised abivahendid, nagu ratastool ja eriti laste puhul erinevad seisulauad ja eriistmed, tuleb kohandada igaühele personaalselt, sest inimeste füsioloogia ja vajadused on erinevad,“ jutustab ta. „Abivahendite puhul on oluline jälgida näiteks seda, milliseid rihmu kasutada, kas puusa- või vaagnarihma, laste puhul sageli n-ö rihmadest vesti. Oluline roll on küljetugedel, et skolioos ei areneks. Samuti peatoe funktsioon, kas see peaks olema lihtsalt toetav või midagi enamat. Universaalseid lahendusi on selles valdkonnas harva,” toob ta välja. Mis sobib ühele, ei pruugi olla hea teisele.

Nii tulebki tunda iga abivahendit ja selle funktsioone detailsusteni. Karl-Gustav töötab igapäevaselt 30 erineva abivahendiga. Kokku on tema hinnangul Invarus erinevaid liikumisabivahendeid aga sadakond. Aastas käib noore mehe käe alt läbi umbes 500 erinevat abivahendit, mis kohandamise või hooldamise mõttes tähelepanu vajavad.

Erilahenduste puhul aitab leidlikkus

Kuigi Karli igapäevatöö keskendub just abivahendite kohandamisele, tuleb sageli ette olukordi, kus standardlahendustele lisaks tuleb mõelda raamist välja. Nii on ta koos ametikaaslase Heigo Harendiga kohandanud näiteks laste eriistmest ja ratastoolist abivahendi, mis toetab lapse keha ning võimaldab kasutajal samaaegselt lihtsamalt liikuda.

„Laste eriistmete eesmärk on võimalikult hästi toetada kehaasendit ja sellised istmed käivad tavaliselt kas õue- või toaraami külge. Meil oli aga vaja ühe lapse jaoks leida lahendus, kus tema keha oleks toetatud, kuid samas saaks laps ise tooli lükata. Nii sobitasimegi adapteri abil kokku eriistme, mis tagab õige ja turvalise asendi ja ühe kergema ratastooli, millelt eemaldasime liigse raskuse, et lapsel oleks kerge seda ise lükata,” kirjeldab Karl.

Kõik erilahendused sünnivad konkreetset abivajajat silmas pidades ja lisaks saab selliste lahendustega abivahendeid üürida.

Sportratastoolid vajavad erilist tähelepanu

Kõige meelepärasem on Karl-Gustavi jaoks nokitseda elektriliste hokiratastoolide kallal. Kuna Invaru toetab Eesti Invaspordiliidu kaudu ratastoolisporti ja spordialade hulgas on ka elektriratstoolide saalihoki, jõuavad hokiratastoolid enamjaolt just Karli juurde remonti või hooldusesse.

„Hokiratastoolid tulevad tavaliselt esimest korda minu juurde siis, kui plokk ja mootorid on läbi põlenud. Kuna need on seatud maksimumkiiruse peale ja põlevad ülekuumenemisest läbi, tuleb neile leida vastupidavamad lahendused ja seda sageli just katsetamise meetodil. Peamiselt asendan toolidel ploki ja vahetan juhtmed terasest või vasest juhtmete vastu, et need kauem vastu peaksid.”

Suvisel ajal, kui hokihooaega ei ole, on tööd vähem, aga talvel vajavad hokiratastoolid Karli leidlikku lähenemist päris tihti. Kõige sagedamini tulebki hooldada sportratastoole, sest neid kasutatakse intensiivselt, mistõttu vajavad tihedamini näiteks rehvide ja laagrite vahetamist. Invarus hooldatakse lisaks hokiratastoolidele ka tennisistide ratastoole.

Oluline erinevus tavaratastooli ja sportratastooli vahel on Karl-Gustavi sõnul rataste kaldenurk, mis sporttoolidel on väga suur. „Rataste kaldenurk võimaldab kiiret ja äkilist manööverdamist ning ei lähe kummuli,” märgib tehnik.

Ka väljaspool tööaega veedab Karl Gustav meeleldi aega tehnika seltsis, pusides koduses garaažis isiklike projektide kallal. Ta on ise praktiliselt nullist üles ehitanud 65-aastase mootorratta ning pannud 25 aastat vana Mercedese sõitma fritüürõli pealt.

Mis on Invaru?

Abivahendikeskus Invaru on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Invaru jälgib abivahendite valdkonna trende ning panustab neisse pidevalt, et pakkuda Eesti abivajajatele personaalseid ja maailma uusimaid lahendusi.