
This story isn't available in English yet
Showing the original in inglise. A translation is on the way.
Triin Kask: naine, kes muudab tarkvara loomise veavabaks
Veel samal teemal:
Foto: Lilian Merila 3, 2, 1! NASA Marsi Orbiter startis suurte ootustega punase planeedi poole….. Ent vaid mõni minut hiljem hävitas lihtne inimviga 327,6 miljonit dollarit maksma läinud projekti täielikult. Hilisem analüüs näitas, et inseneride rühmad olid kasutanud eri mõõtesüsteemi. Lihtne, kuid äärmiselt kallis viga. Londonis paiknev Eesti tarkvaraettevõte Nevercode on võtnud missiooniks, et […]
Foto: Lilian Merila
3, 2, 1! NASA Marsi Orbiter startis suurte ootustega punase planeedi poole….. Ent vaid mõni minut hiljem hävitas lihtne inimviga 327,6 miljonit dollarit maksma läinud projekti täielikult. Hilisem analüüs näitas, et inseneride rühmad olid kasutanud eri mõõtesüsteemi. Lihtne, kuid äärmiselt kallis viga. Londonis paiknev Eesti tarkvaraettevõte Nevercode on võtnud missiooniks, et võimaldab kõikidel luua tarkvara ilma vigadeta. Kuidas ja miks, räägib Marie Jaksmanile ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Triin Kask.
Probleemist sai lahendus
Tarkvaraarendus hõlmab lisaks põnevale koodi kirjutamisele ka mitmeid tüütuid ja rutiinseid tegevusi. Selleks et äge rakendus jõuaks kasutaja mobiili, on vaja kirjutada kood, testida selle korrektsust, parandada tekkinud vead, testida muudatuste õigsust ja nende sobivust algkoodiga ning kontrollida koodi eri seadmetel. Uuenduste ja täienduste korral tuleb kirjutada algkoodile lisad, neid testida ning kogu tervik jälle tarbijale edastada. Lühidalt öeldes võib kogu arendusprotsessist kujuneda üks paras peavalu, sest rutiinsed korduvad tegevused ei lase keskenduda peamisele – koodi kirjutamisele ning põnevate äppide loomisele.
Tänapäeva halastamatus majanduslikus konkurentsis on oluline uue toote ja uuendustega välja tulla esimesena. Triin selgitab, et eesmärgiga kiirendada kvaliteetsete äppide arendamise protsessi rakendati nende arendustiimis mitmeid produktiivsust tõstvaid tööriistu, millest ükski ei vastanud professionaalsete mobiilirakenduste arendajate tegelikele ootustele. Probleemist sai lõpuks aga hoopis lahendus. Triin selgitab: „Tundes mobiilitarkvara arendamise protsessi läbi ja lõhki, otsustasime spetsiaalselt mobiiliarendajate vajadusi silmas pidades ehitada ise tööriista, mis võimaldab masinõppele tuginedes automatiseerida korduvaid tegevusi.” Pidev integratsioon (continuous integration) on praktika, mis võimaldab arendajatel automaatselt kontrollida, kas ehitatud kood ning sellesse sisse viidud muudatused klapivad ülejäänud koodiga, jooksutades automaatseid teste. Vigade puhul teavitatakse arendajaid automaatselt, mis annab võimaluse inimvigadele kiiresti reageerida.
Edasine on juba ajalugu. Esimeseks testprojektiks sai Skype’i mobiilirakendus, mille valmimise kiirus ja kvaliteet kinnitasid, kui palju reaalselt mobiiliarendajad uuest tootest võidavad. „Nägime, et meie tööriist tõepoolest vabastab tüütutest korduvatest tegevustest ning parandab koodi kvaliteeti märgatavalt, ja lansseerisime selle Nevercode’i brändi all 2017. aasta märtsis Londonis,” ütleb Triin.
London ja masinõpe
Suurbritannia võib tunduda Brexiti taustal omapärane valik ettevõtte peakontori asukohaks, kuid Triin kinnitab, et London on kujunenud masinõppe- ja tehisintellektiuuringutes maailma liidriks ja on soodne kasvupinnas uuele ettevõttele. „Nevercode’i pideva integratsiooni tööriist tugineb masinõppele ning seetõttu on mõistlik hoida ettevõte
tehisintellekti ökosüsteemi epitsentris. Pärast Brexiti jõustumist on Suurbritannias endiselt olemas vajalikud eksperdid, tipptasemel teadusasutused ning tehisintellektil põhinevate ettevõtete edulood,” kinnitab Triin, viidates sellistele USA ettevõttehiidudele nagu HP, Google, Microsoft ja Apple, kes on asunud hoogsalt üle ostma Suurbritannias alguse saanud iduettevõtteid Autonomy, DeepMind, SwiftKey ja VocalIQ.
Triin lisab selgituseks, et masinõpe on arvutiteaduse haru, mis annab arvutitele õppimisvõime ilma neid otseselt selleks programmeerimata: „Kui traditsiooniliselt annab arendaja koodis edasi täpsed käsklused, siis masinõppe puhul puuduvad konkreetsed juhised.” Näiteks kui eesmärgiks on kasside äratundmine, siis ei õpetata masinat neid ära tundma vurrude, kõrvade, karva jms kaudu, vaid tuhandete kassipiltide näitamise abil. Niisamuti saab treenida masinat ära tundma vigu tarkvaras. Ettevõtte tegevjuht kinnitab, et üha enam leiavad inimesed ennast tarkade masinate keskel seda ise märkamata. „Kas te olete mõelnud, kuidas Facebook pakub just sulle huvitavat sisu? Või kuidas Google Photo tunneb piltidelt ära sinu sõbrad?” küsib Triin. Isesõitvad autod, Microsofti automaatne Skype’i
tõlkimissüsteem, virtuaalne abiline Siri, Amazoni koduabiline Alexa, SEB panga tehisintelligentne klienditugi Amelia jne on ainult mõned näited sellistest süsteemidest.
Vahetu tehnoloogia
„Selleks et homsetest esmapilgul hulljulgetest ideedest saaks meie elu normaalne osa, on vaja, et tehnoloogia eesmärk
oleks inimese loomingulise aju potentsiaali võimendamine, mitte pidurdamine,” sõnab Triin. Tänapäeva tehnoloogia võimuses ei ole inimesi mõista, et neid aidata. Inimene peab tehnoloogiale ette söötma keelt, et tehnoloogia meid mõistaks. Liialdades võime öelda, et tehnoloogiarevolutsiooni taustal oleme tehnoloogia orjad ja selleks, et tehnoloogia meid mõistaks, peame hästi palju vaeva nägema. „Kuidas sa ennast viimati tundsid, kui mobiili- või arvutilaadija maha ununes,” küsib Triin. Ja tihtipeale ei teata isegi enam kella, kui mõni tehnoloogiavidin läheduses ei ole.
Triinu sõnutsi tuleb tehnoloogia teha nii targaks, et kogu mobiilitarkvara arendamise protsess oleks vahetu, inimpanuseta ja seetõttu ka inimlike vigadeta. Inimloomus ei ole eksimatu, kuid sellised väga lihtsad vead tarkvaras, nagu näiteks koma asendamine punktiga, võivad lõpptarbijale saatuslikuks saada ja tootjale väga kalliks maksma minna. Nii jättis näiteks 2016. aastal Google Nesti intelligentne termostaat kliendid lihtsa tarkvarauuenduse
käigus külmetama ja aasta varem juhtus, et Apple iOS 8 operatsioonisüsteem ei töötanud lihtsalt pärast lansseerimist.
Triin kinnitab, et selliseid piinlikke ja mõnikord saatuslike tagajärgedega tarkvaravigu on võimalik vältida. Nevercode töötab selle nimel, et muuta tarkvara veavabaks, rakendades tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid. Triin ütleb: „Meie ettevõtte missioon on muuta iga inimene programmeerijaks ilma, et tal oleks spetsiaalsed oskused. Igaüks peab saama suhelda tehnoloogiaga vahetult, et oma ideid kiirelt ellu viia.”
Kuidas juhtida tulevikuettevõtet?
Ettevõtte juhtimine on juba iseenesest paras proovikivi, aga kuidas juhtida ettevõtet, mis on keskendunud hoopis utoopilisena tunduvale tulevikule? Kuidas hoida töös meeskonda, kes soovib hammustada tulevikust nii suure tüki?
Triin, kes on ka kogenud ettevõtluskoolitaja, rõhutab, et ilma tugeva ja motiveeritud meeskonnata ei saavuta midagi: „Mõned ütlevad, et oleme hullud, kuid hullud ongi need, kes muudavad maailma. Nevercode’i vankumatuks aluseks on ühine visioon ja jagatud väärtused. Meie tarkvaraettevõtte jaoks on oluline, et visioon on see, mis paneb inimese silma särama, mitte moodne kontor või tasuta kohv. Tähtis on, et inimene teaks, mis teda tegelikult meie ettevõttes
köidab: kas ta soovib mugavat elu ägedas iduettevõttes või olla hoopis osa tulevikku muutvast missioonist. Meie ettevõtte kuldvara ongi inimesed, kes on väga pühendunud ja keda erutab mõte tulevikuideaalist, kus veavaba tehnoloogia võimendab visiooni.“
„Me tegeleme igapäevaselt sellega, et meeskond oleks ühtne ja seisaks ühise eesmärgi eest. Ma olen väga õnnelik, et oleme kokku pannud sellise fantastilise meeskonna. Küsin endalt iga päev, mida ma saan teha, et neil oleks siin hea töötada,” räägib Triin.
Niivõrd tulevikku suunatud ettevõte peab olema väga paindlik ja kasutama ka ise innovaatilisi lähenemisi. Nii ongi kogu töökorraldus jäetud meeskondadele orgaaniliselt enda kujundada ja tihtipeale võib Nevercode’i turundusmeeskonna leida näiteks jalutamiskoosolekult Tartu Toomemäel.
Kõik algab kodust
Tippjuht Triin, kelle perekonnas kasvab kolm väikest last, seisab selle eest, et kujundada Nevercode’ist pere- ja lastesõbralik ettevõte. Ettevõtlusmaailm on ränk ja tähendab tihtipeale väga piiratud ressursse, eelkõige ajalises
mõttes. Noor ema kinnitab, et Nevercode’is on alati töötajate pereliikmed oodatud. „Näiteks on meie meeskonnas tegus seitsmekuune plikatirts ja tema ema, kes võtavad kõikidest koosolekutest ja muudest tegevustest aktiivselt osa.” Triinu arvates ei tohiks lapsed olla ettekääne, et õigustada oma tegemisi või tegematajätmisi: „Minu pere on siin maailmas minu jaoks kõige tähtsam. Üksnes tänu oma kompromissitult usaldavatele ja toetavatele elukaaslasele ja lastele saan üldse kõike seda teha.”
Kui küsida, mis on Triinu motivatsioon nii tulihingeliselt tuleviku nimel pingutada, on vastus lihtne: „Ma teen seda sellepärast, et mu lastel oleks siin maailmas äge elada! Samuti tahan oma eeskujuga neile näidata, et miski ei ole võimatu. Võta lihtsalt kätte ja tee ära!” Triin kirjeldab, et inimesed otsivad endale kogu aeg vabandusi, miks ühte või teist asja mitte teha, aga oluline on meeles pidada, et kõik on meie enda teha. Me ei saa ootama jääda, kuni tulevad
näiteks robotid ja teevad kõik meie eest ära. Tehnoloogia saab inimest võimendada ja protsessi kiirendada, aga alati jääb algatajaks inimene. Nevercode soovib oma esimese täielikult tehisintellektil põhineva toote töösse rakendada juba selle aasta lõpuks.