This story isn't available in English yet
Showing the original in inglise. A translation is on the way.
Turundusalaste lõputööde konkurss 2021/2022
Veel samal teemal:
Marketingi Instituudi ja Directori juhtimisalaste bakalaureuse- ja magistritööde konkursile esitati 2022. aastal üle 20 töö. Siin on väike ülevaade koos lingiga nendest töödest, mille autorid olid materjali avalikustamisega nõus. Magistritööd Parim magistritöö Varjatud disainimustrite mõju kasutajate usaldusele ja ostukavatsusele Marili Talik Tallinna Ülikool Magistritöö annab ülevaate teoreetilisest kirjandusest ning varjatud disainimustrite tüüpidest, mis on e-poodides […]
Marketingi Instituudi ja Directori juhtimisalaste bakalaureuse- ja magistritööde konkursile esitati 2022. aastal üle 20 töö. Siin on väike ülevaade koos lingiga nendest töödest, mille autorid olid materjali avalikustamisega nõus.
Magistritööd
Parim magistritöö
Varjatud disainimustrite mõju kasutajate usaldusele ja ostukavatsusele
Marili Talik
Tallinna Ülikool
Magistritöö annab ülevaate teoreetilisest kirjandusest ning varjatud disainimustrite tüüpidest, mis on e-poodides kasutusel. Uuringu tulemused viitasid asjaolule, et eestlased pigem ei aktsepteeri varjatud disainimustrite kasutamist ning tajuvad neid enda jaoks kahjulikuna. Varjatud disainimustrite kasutamise tõttu võib kasutaja loobuda edaspidi selle e-poe kasutamisest.
Takistused tarbijate kaasamisel sotsiaalmeedias
Siret Kristel
Tallinna Tehnikaülikool
Uurimuse tulemusena leiab töö autor, et peamine takistus on ettevõtete suutmatus 26-40aastaseid tarbijaid kõnetada ja luua sotsiaalmeedias sisu, mis neid kaasaks. Peale selle peab tarbijal olema varasem kontakt või seos brändiga, et oleks võimalik neid sotsiaalmeedias kaasata. Lisaks soovivad uuringus osalejad vähendada sotsiaalmeedia kasutamist, sest on tekkinud sõltuvus. Ühtlasi tuleb ka välja, et kõige parem viis 26–40aastaseid sotsiaalmeedias kaasata on Instagrami lühilood ning võimalus küsida informatsiooni valikvastustega.
Internetiturundus ja muutuv privaatsuspoliitika – kas internetiturundus kaotab oma peamise eelise?
Ketly Juursalu
Tartu Ülikool
See töö kinnitab, et praegused ja tulevased privaatsuspoliitika muutused mõjutavad veebiturunduse peamist eelist ning seetõttu on veebiturunduse tööstus pidevas muutumises. Seega on ka tulevikuväljavaade mõnevõrra ebaselge. Veebireklaamijad kinnitasid, et edukaks reklaamimiseks pole täpseid andmeid tegelikult vaja – oluliseks peetakse pigem kasutajate huve ja käitumisandmed.
Lihtsustatud toitumisalase teabe kuvamine pakendi esiküljel tervislikuma ostuotsuse mõjutamiseks
Kaire Ilus, Maarja Länts-Hansen
Tartu Ülikool
Töö autorid toovad pilgujälgimise katse tulemustest ja analüüsitud teooriast lähtuvalt välja, et paremini mõistetav on summaarne toitumisalane märgis (Nutri-Score), millest arusaamiseks kulus katses osalejatel kõige vähem aega. Kõige rohkem aega tervislikuma otsuse tegemiseks kulus vaid tekstina kuvatud toitainete info puhul ja sellest arusaamine on vaatamata kulunud ajale ka kõige madalama tulemusega.
Reklaamide seksualiseerimise mõju tarbijate hinnangutele ja ostueelistustele Eestis ja USAs rahulolutoodete näitel
Annaliisa Heinsalu, Stina Saarik
Tartu Ülikool
Esmalt analüüsiti vastajate üleüldist suhtumist seksuaalsuse kasutamisele reklaamides ning selgus, et see oli pigem negatiivne. Seejärel taheti välja selgitada, millised on tarbijate jaoks reklaamis olevad seksualiseerimise elemendid, millest selgus, et eestlaste jaoks on peamiseks elemendiks seksuaalne tegevus, samas ameeriklaste jaoks hoopis riietumisstiil/alastus. Siinkohal tekkis arusaamine, et eestlased ja ameeriklased võivad seksuaalsust mõista erinevalt. Samuti leiti, et enim seksuaalset sisu reklaamides on märgatud parfüümide, autode, kellade ja prillide puhul, seda mõlemas vaadeldavas riigis. Tulemustest eristus selgelt, et mõlema riigi vastajad eelistavad neutraalseid reklaame seksualiseeritud reklaamidele.
Suunamudijate turundustegevuse tajumine ja ostukäitumisele suunamine – Eesti noorte arvamused ja kogemused
Brit Mesipuu
Tartu Ülikool
Suunamudija jälgimise põhjustena toodi sagedamini välja tema loodav põnev sisu ning inspiratsiooni ja info saamine. Tähtsaks peeti mõjuisiku ausust, mis oli jälgija jaoks oluline tegur tema eeskujuks seadmisel ja motivatsiooni ammutamisel. Hoiakute küsimuse juures oli märkimisväärne, et suunamudimist ei peetud negatiivseks. Pigem suhtuti sellesse positiivselt ja väljendati soovi olla suunamudija sarnane, seda küll sagedamini teatud käitumisviiside ülevõtmises.
Taskuhäälingute kasutamise võimalused kõrgkooli õppetöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori näitel
Kaja Reilent
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Olulisemateks taskuhäälingute rakendamise võimalusteks õppetöös peavad õppejõud ja õpilased järgnevaid võimalusi: kursuse sisu jaoks loodud taskuhäälingusse kutsutakse eksperte esinema (üliõpilased 91%, õppejõud 85%); õppejõud salvestab lühemaid, raskemini aru saadavatele teemadele orienteeritud ülevaateid, et õpilastel oleks kergem aru saada (üliõpilased 91%, õppejõud 65%); õppejõud kasutab teiste autorite tehtud taskuhäälinguid vabatahtlike õppematerjalidena (üliõpilased 73%, õppejõud 80%); kooli loodavas taskuhäälingus tutvustatakse õpilaste teadustöid (üliõpilased 60%, õppejõud 80%) ja kooli loodavas taskuhäälingus tutvustatakse erialasid (üliõpilased 72%, õppejõud 85%).
Lõppklientide isikuandmete haldus Eesti turundusagentuuride näitel
Meeri Tiirats
Tallinna Ülikool
Nii intervjuudes selgunud tulemuste kui ka teoreetiliste lähtekohtade põhjal võib järeldada, et lõppklientide isikuandmete töötlemine turunduslikel eesmärkidel muutub digitaalses infoühiskonnas, kus andmed on tohutu väärtusega ning konkurents sihtgruppide pärast üha tiheneb, aina tähtsamaks. Lisaks reklaamisisu spetsiifilisemale sihtimisele võimaldab üha täpsemaks muutuv lõppklientide andmete kasutamine luua ka usalduslikumaid ja pikaajalisemaid kliendisuhteid.
Sensoorsed stiimulid videoturunduses ja nende mõju kliendi ostuhoiakutele Eesti hotellide näitel
Maris Eglit
Tartu Ülikool
Uuringu tulemused näitasid, et kliendid tajuvad sensoorseid stiimuleid digitaalse keskkonna kaudu sarnaselt füüsilisele keskkonnale. Peamisteks meeli aktiveerivateks stiimuliteks videotes on visuaalid, helid, digitaalsed lahendused, kujud, värvid ja lõhnad. Kõige tugevamini tajutakse sensoorseid stiimuleid nägemis- ja kuulmismeele kaudu. Turundusvideo vaatajat stimuleerivad ilusad vaated, objektid ning inimesed. Samuti on positiivseteks stiimuliteks videos kostva muusika tempo sobivus sisuga, rõõmsameelne kõla ja looduslikud helid.
Roheturundusega alustamise ohud ja võimalused Eesti ettevõtete kuvandi loomisel
Eliko Kolbin, Jaanika Niinepuu
Tartu Ülikool
Tulemustest võib järeldada, et rohepesu aina sageneva esinemise tõttu on tarbijad muutunud umbusklikuks roheliste sõnumite suhtes. Nii teooriast, intervjuudest kui ka veebiküsitlusest selgus, et roheturundus tekitab inimestes segadust – ühelt poolt soovivad nad olla informeeritud, kuid teisest küljest tunnevad, et saadud info ajab neid segadusse ja nad ei oska asjakohast keskkonnasõbralikku informatsiooni ettevõtte või toote kohta alusetutest väidetest eristada. Ka intervjuudest ettevõtetega saime teada, et valdkondade kommunikatsioonis valitseb segadus ja on isegi ettevõtteid, kes eelistavad oma keskkonnahoidu panustavatest tegudest mitte rääkida, kuna ei soovi teemasse täiendavat segadust tuua või kardavad saada rohepesusüüdistust.
Väärtuspõhise hinnakujunduse kasutamine kaitsetööstussektori hangetes
Mairi Zernand-Kirs
Tallinna Tehnikaülikool
Uuringu tulemusena selgus, et kaitsetööstussektor toimetab hankekavade ja lepingute rütmis ning on kasvutrendis julgeolekukriisi tõttu. Sektoris tegutsevad ettevõtted toovad välja, et kuigi hetkel on nende jaoks tegemist hea platvormiga äri edendamiseks, on probleemiks juba COVID-19 tõttu alanud tarnekriis, millele on lisandunud sõjast tulenev toormekriis, viies hinnad ootamatule tasemele. Sektoris tegutsevad ettevõtted kujundavad hindu enamasti konkurentsipõhiselt, analüüsides varasemate hangete tulemusi ning võttes arvesse, mida nad soovivad antud hankega saavutada, kas turgu laiendada, kasumit teenida või on tegemist elulise vajadusega. Pakkumushinna viimase otsuse teeb ettevõtte tegevjuht või omanik, otsustades just kasumimarginaali suuruse põhjal.
Bakalaureusetööd
Parim bakalaureusetöö
Väsimuse hinnangu mõju pilgujälgimise mõõdikutele poekülastuse andmete põhjal
Karolin Ossip
Tartu Ülikool
Töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas muutuvad poe külastusel väsimuse ilmnemisel okulomotoorsed mõõdikud ja kas varasemaid teooriaid saab rakendada ka ostuprotsessis. Autor koostas hüpoteesid töös käsitletud teooriast lähtudes ning eeldas, et poe külastamisel väsimuse korral fikseeringu pikkus pikeneb ning sakaadi kestus, fikseeringute arv ja fikseeringute ulatus vähenevad. Töös püsitatud hüpoteesidest leidis kinnitust vaid üks – fikseeringu pikkus pikenes väsimushinnangu tõusuga ka ostuprotsessis. Leitud avastust saab siduda teooriaga, mis näitab, et fikseeringute pikkust kasutatakse turunduses mõõdikuna, kui palju objektile tähelepanu pööratakse. Samuti võib fikseeringu pikkuse pikenemine poekülastusel märkida ostuotsuse ennustamist ning tulemusest saab järeldada, et väsimuse tekkimisel on inimesed mõjutatavamad soodushindade ja teiste pakkumistega.
Eesti maakonnalehed Facebookis: erinevad sisu levitamise tüübid
Madleen Vapper
Tartu Ülikool
Töös tuleb välja, et Eesti maakonnalehtede sotsiaalmeediaoskuste tase on väga erinev. Mitmete väljaannete pealt on näha, et nad on sotsiaalmeedia kasutamises isegi üleriigiliste päevalehtedega samal tasemel ning tulevad digimuudatustega hästi toime. Samas, enamikus kuuluvad kõik need lehed suurkorporatsiooni Postimees Grupp AS, iseseisvad maakonnalehed nii hästi hakkama ei saa. Tulemused kinnitasid teoorias välja toodud varasemaid uuringuid. Näiteks seda, et reklaamivad postitused ei toimunud hästi, küll aga toimivad hästi näiteks üleskutsed. Kinnitust sai ka see, et kasu toovad regulaarne postitamine ja värvikas keel ning emotikonid, mis aga uudisteksti ei sobiks.
Juhend sotsiaalmeedias reklaami avalikustajale – juhendi vastuvõtt Instagrami mõjuliidrite näitel
Anet Maripuu
Tallinna Ülikool
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, kas ja mis ulatuses on mõjuliidrid, kes tegutsevad peamiselt sotsiaalmeediaplatvormil Instagram, teadlikud juhendist sotsiaalmeedias reklaami avalikustajale ja kuidas hinnatakse selle rakenduslikkust, otstarbekust ja kasutajasõbralikkust. Uuringu tulemused näitavad, et mõjuliidrid on juhendist enamasti teadlikud, kuid sellega tutvuma jõuavad vähesed. On ka neid, kelleni ei olnud veel informatsioon üldse jõudnud. Mõjuliidrite senised teadmised nii riiklikest kui ka platvormipõhistest regulatsioonidest ei ole piisavad, et ümber lükata juhendi vajalikkust.
Tervise Arengu Instituudi turvaseksi kampaaniate vastuvõtt sihtrühma seas
Annaliis Heinla
Tallinna Ülikool
Uuringu käigus selgus, et oli kampaaniaid, mis olid hästi õnnestunud, kui ka neid, mis ei olnud. Kampaaniad, mis intervjueeritavatele ei meeldinud, olid segase sõnumiga, liiga kirjud või olid kujundid nende jaoks arusaamatud ning ei sobinud sõnumiga kokku. See muutis ka kampaania ebaefektiivseks. Intervjueeritavad tunnustasid eriti neid kampaaniad, kus oli kasutatud julgeid ja silmapaistvaid toone, mille reklaamlause oli lühike ja selge, sest tänu sellele saadi ka kampaania sõnumist aru. Kõiki neid tunnuseid toodi välja 2019. aasta kampaania ,,Võta kumm kaasa’’ puhul.
Kliendi ja loovagentuuri koostööd mõjutavad tegurid osapoolte kogemuste põhjal
Johanna Tuisk
Tallinna Ülikool
Töö tulemustest selgus, et intervjueeritavad peavad head koostööd kõige alguseks, tuues põhilise koostöö kirjeldusena välja ühiste ja selgete eesmärkide järgi tegutsemise ning teisena võrdse partnerluse. Ootuspäraselt tõid uuritavad välja väga palju tegureid, mis võivad soodustada ja takistada seda koostööd. Soodustavate teguritena pidasid nii turundusjuhid kui ka loovjuhid üheks kõige olulisemaks teguriks inimeste omavahelist klappi, mis ei pruugi tähendada kohe sõprust, vaid pigem suutlikkust omavahel ilma probleemideta koostööd teha.
Vaktsineerimiskampaaniate vastuvõtt noorte (18–25-aastaste) seas perioodil 2021 kevad-talv
Birgit Arus
Tallinna Ülikool
Uurimuse tulemused lubavad arvata, et 18–25-aastastele noortele mõjuvad positiivselt lühikesed metafoorsed reklaamisõnumid. Vaktsineerimata sihtgrupis tekitasid reklaamid üldises plaanis pigem negatiivseid reaktsioone ning COVID-19 reklaamide otsesed sõnumid tekitasid enamikus üldjoones positiivseid või neutraalseid emotsioone. Reklaamides kasutatud tonaalsus tõi vastanute seas esile nii positiivseid kui ka negatiivseid reaktsioone. Enamik leidis, et reklaamide toonis on ka konservatiivsuse aspekt.
Luksusmoe müük online’is – Nude’i kaasus
Denis Ljubimov
Estonian Business School
Töö eesmärk oli analüüsida ja sõnastada, kuidas Nude võiks tõhusalt edendada oma digitaalset kohalolekut, lisades teenuste komplekti e-kaubanduse, et püsida COVID-19-järgsel turul konkurentsivõimelisena. Lõputöös anti järgmised soovitused: luua minimalistlik liides, mis sisaldab põhjalikku filtreerimisfunktsiooni; vältida luksusele mittevastavaid praktikaid; austada brändi ja tootmisharu pärandit ning lisada tehnoloogilised uuendused teenuse lisaboonusena.
Eesti Z-põlvkonna teadlikkus rohepesust ning selle mõjust ostuotsustele hügieeni- ja kosmeetikatoodete näitel
Francesca Buntsel
Estonian Business School
Tulemustest selgus, et noortel on suur soov hoida keskkonda ning huvi keskkonnasäästliku tarbijakäitumise vastu, mis tuleneb eelkõige selle põlvkonna isikuomadustest, ümbritsevast keskkonnast (perekond, tuttavad) ja haridustasemest. Keskkonnasäästlikud aspektid hügieeni- ja kosmeetikatoodete puhul on neile olulised ning roheturundus (pakend, bränd, väited) mängib suurt rolli nende ostuotsuste puhul. See-eest on noortel pealiskaudsed teadmised rohepesust, mis ei võimalda neil teha keskkonnasäästlikke otsuseid.
Moebrändide rohesõnumite kommunikatsioon müügikohas
Kadi Pirn
Tallinna Ülikool
Uurimistulemustest selgus, et moebrändid kasutavad rohesõnumite edastamiseks valdavalt tootesilte, mis eemaldatakse riide küljest pärast ostu. Sildi abil antakse lühikeste sõnumitega edasi info, mida toote valmistamisel on jätkusuutlikkust silmas pidades tehtud. Selleks et brändi keskkondlikku missiooni paremini edasi anda, suunatakse tarbija QR-koodi kaudu või veebilehe väljatoomisega tootesildil ettevõtte kodulehele.