UFO-legendide laugur võib ühendada Tallinna Helsingiga

Ameerika Ühendriikide varajased luuresatelliidi avastasid 1960. aastate keskpaigas, et Nõukogude Liidul on Kaspia merel mingi uut tüüpi kummaline meresõiduk – tohutult suur, liigub sama kiiresti kui lennuk ja ei tõuse merepinnast eriti kõrgemale. Kui nähti veel esimesi uduseid pilte sõidukist, said UFO-jutud hoogu juurde – mis veider masin see on, mis pealtnäha eirab igasuguseid füüsikaseadusi, kihutades meeletu kiirusega vee kohal? Selline sõiduk, muide, on nüüd tulemas ka Soome lahele. Kirjutab tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama.

„Kaspia merekoletiseks“ ristitud Nõukogude sõjatööstuse hiigel-hõljuk, millega möödunud sajandi esimeses pooles tehti korduvalt katseid, on tegelikult ühe vana tuntud füüsikanähtuse osav ärakasutamine. Juba 1920. aastatel oli sakslastel prototüüpe lennumasinast, mis pidi vaid mõne meetri kõrgusele tõusma. Kuid alles 1960. ja 1980. aastatel saavutati sellist tehnilist edu, et esimesed laugurid ehk ekranoplaanid suutsid end maast ja veest pikemaks ajaks lahti rebida. Tegemist on lennuki ja hõljuki vahepeale jääva sõidukiga, mille tööpõhimõte on ära seletatav mõne lausega, inseneride poolt valmis ehitamine aga hoopis keerulisem.

Ekranoplaan ehk laugur kasutab ära sileda maa või mere kohal tekkivat õhkpatja, kui vastav aerodünaamilise kerega sõiduk madalal reaktiivmootorite jõul edasi kihutama hakkab. Tiibu pole nii suuri vaja kui lennukil, samas kulutab selline masin oluliselt vähem kütust kui lennuk, saavutades peaaegu sama kiiruse. Laevad ja kaatrid loomulikult ekranoplaaniga kiiruse osas võistelda ei suuda.

Kui Nõukogude Liit sai 1980. aastate lõpus mõned hiiglaslikud transpordi-laugurid valmis, nägid need tõepoolest ebamaised välja. Punaimpeeriumi lagunedes kadusid aga sellised transpordivahendid avalikkuse tähelepanu alt.

Alles nüüd ehk 2010. aastatel võib öelda, et seda tüüpi transpordi kasutamist on hakatud uuesti kaaluma. Täiesti üllatuslikult on see tulemas aga meie liiklustihedale Tallinn-Helsingi meretrassile, kus kiirlaevad, kopterid ja lennukid juba niigi sõidavad. Laugur oleks aga kiiresti Tallinna kesklinnast Helsingi südalinna saada ihkavate ärireisijate jaoks ideaalne, kuna tuleb kopterist odavam ja kiirem. Laugur hõljuks mõne meetri kõrgusel vee kohal, kuid sellel lahendusel on veel tehnilisi probleeme. Arendajaks muide on taas Vene firma.

Üle Soome lahe 30 minutiga!

Firma, mis on otsustanud vana Nõukogude militaartehnoloogia uuesti ellu äratada, on Sea Wolf Express. Plaanis on tellida Vene ettevõttelt RDC Aqualines mõned lennumasinad, et pakkuda 12 väljumisega kiiret hõljukreisi Tallinna ja Helsingi vahel, üks sõit kestab vaid 30 minutit ning lennatakse üldse mitte eriti kõrgelt.

Paraku on ekranoplaane tehtud kunagi väga suurte keredega, nii et esimesed katsetused väikeste paarikümmet inimest mahutavate masinatega sundisid kiirliini avamist veidi edasi lükkama. Selgus, et liiga väikese lennumasinaga pole stabiilsus selline, mida oodatakse mugavast kiirühendusest. Laugur laperdab ja kõigub palju, nii et ärireisijad ei saa hommikukohvi nautida ega arvutiga tööd teha.

Kuid seda tüüpi tehnoloogial on ikkagi jumet, kui insenertehnilised probleemid ületatakse. Esiteks, pea kogu reisi jooksul ei pisteta ühtki sõiduki osa vette, ei keerutata merevett ja pole vaja energiat lainete murdmiseks. Teiseks – just veega kokkupuute vältimine ja selle kohal hõljumine tagab võrreldes kiirlaevadega ülimalt madala kütusekulu.

Ning kolmandaks – kiirus pole omane laevadele, vaid pigem lennukitele ja merereisil on see pöörane ajavõit.

Paraku on lauguril ka mõningaid puudusi: iga ilm ei soosi seda tüüpi madallendu. Ebasobiv on näiteks enam kui nelja meetri kõrgune laine, kuna siis pole võimalik stabiilset siledat õhkpatja enam lennumasina kärbitud tiibade alla tekitada.

Pisilaugurist laugurini

Soome lahele tulevaid laugureid, mida Sea Wolf Express on tellinud, teeb Vene ettevõte RDC Aqualines. Nende tootevalikus on vee kohal hõljuvaid lennumasinaid alates pisikesest personaalsest kahe kohaga laugurist kuni kahekorruselise 300 kohaga „lainerini“ välja.

Sea Wolf Express soovib tellida 15 kohaga (12 reisijakohaga) laugureid EP 15. Seda tüüpi lennumasina maksimumkiirus on 190–200 km/h ja lühikese Soome lahe n-ö otsa jaoks on sellest, kui poole tunniga kohale jõuad, küll.

Tallinn-Helsingi pilet läheb lauguriga sõites maksma ligi 100 eurot, mis on küll kallim mistahes laevapiletist, kuid siin on põhiline eelis loomulikult aeg. See on nagu kopterisõit südalinnast südalinna, kuid tunduvalt odavam, samas lennuaeg on peaaegu sama.

Lisaks Tallinna ja Helsingi marsruudile võiks sama transpordivahend sobida ka Turu-Stockholmi liinile, selgub tootja kodulehelt, kuna „lennuulatus“ on masinal 1000 km.

Maailma suurim lennuvahend: ekranoplaan KM

Maailma suurim õhkutõusev tehnikavahend oli 1960. aastatel Nõukogude Liidus ehitatud laugur KM, mis kaalus 550 tonni ja oli peaaegu sada meetrit pikk. See põhjustas USA luureringkondades kerge segaduse, kuna tegemist paistis olevat ebamaise transpordivahendiga, mis suutis üsna kiiresti Kaspia mere madalate lainete kohal edasi liikuda. Lennukõrguseks oli 5–10 meetrit, kiiruseks 430–500 km/h.

Lauguri eelised ja puudused

+ kiirus maa ja vee kohal on tunduvalt suurem kui maapinnal ja vees sõitvatel sõidukitel

+ kuna puudub kokkupuude (ja hõõrdumine) maapinna või veega, on energiakulu oluliselt väiksem kui maa- ja veesõidukitel

– suhteliselt madalal lendamine tähendab, et ohuks on kokkupõrge veesõidukite või maasõidukitega, samuti lainete, küngaste ja vaid mõnemeetriste takistustega

– siiani pole suudetud lauguri liikumist nii stabiilseks saada, et see mugavusreiside jaoks piisavalt vähe raputaks