Ükski vana meedia ei sure välja!

Margo Veskimägi:
Ükski vana meedia välja ei sure!

Loomulikult on internet olemas ja loomulikult selle tähtsus tulevikus kasvab. Aga ma ei saa kuidagi nõus olla nende kergekäeliste väidetega, et mõni vana meedia kaob nüüd ära.

Alustame sellest, et ajatelg ei ole läbi aegade muutunud – ööpäevas on endiselt 24 tundi. Ning keskmine unevajadus ei saa olla väga palju alla 8 tunni. Töö võtab 8 tundi ja 8 jääb alles. Meedia peale kulub 8-10 tundi päevas. Ka meediatarbimine on järjest lihtsustunud, võimalusi on järjest rohkem. Aga järjest lihtsam on end meediast ka välja lülitada.

See 8 tundi, mis inimesel on iseenda ja lähedaste jaoks, jaguneb veel lisaks meediale kõikvõimalike tegevuste vahel. Kes võtab raamatu ja loeb, kes läheb lapse jalgpallivõistlust või koorlilaulu vaatama.

Kui rääkida on demand meediast – siis seda ma küll ei usu, et inimene ise hakkab oma teleprogrammi kokku panema.. Kes see viitsib sellega tegeleda? Mis mõtet sellel on? Loota, et inimene täiesti ratsionaliseerub, on lootusetu. Elu on näidanud, et kui me mõnd enda salvestatud saadet 24 tunni jooksul ei vaata, siis me ei vaata seda tavaliselt üldse. On muidugi neid, kes tahavad väga oma elu planeerida, aga tuleb ikka selgelt arvestada, et inimene on mugav. Ta tahab istuda ja lõõgastuda teleri ees ning ta vaatabki seda, mida pakutakse. Ta ei viitsi ise ajakirjanik olla. Nii et traditsiooniline tele ei kao kusagile.

Samuti on jutt sellest, et ajaleht on hävingule määratud, väga ennatlik. Ajaleht ei ole mingi vinüülplaat, sest vinüülplaat on vaid tehnoloogia. Mina võrdleksin ajalehte jalgrattasõiduga – ajaleht põhineb ju inimese oskusel lugeda. Meil on auto, rong ja lennuk, aga inimesed sõidavad ikka aeg-ajalt ka jalgrattaga. Endiselt on kaks ratast ja ülekanne. Nii on ka ajalehega. Kui seda pakutakse, siis inimene ikka loeb.

Nüüd mis puutub internetti kui ahvatlevasse reklaamikanalisse, siis suuremate reklaamiandjate seas on internetis reklaamimise kasvutrend Eestis selgelt näha. Paar-kolm aastat tagasi reklaamis internetis vähemus, nüüd selge enamus, kusjuures kodulehekülge me reklaamiks ei loe.

On väga palju erinevaid tegureid, miks reklaam internetti läheb. Üks on veendumus, et nii tundub rahapaigutus kõige efektiivsem. Kui on midagi uut, siis see tundub alati väga paljudele väga atraktiivne. Uue võimaluse pakkujal on alati šanss. See on koht ja viis, kus ja kuidas eristuda.

Eestis ei ole reklaamiandjad olnud kunagi nii passiivsed kui Ameerikas, kelle esimene valik on tõesti televisioon. TOP 10 reklaamiandjad Eestis on kasutanud aastate jooksul väga erinevaid taktikaid – kui neile tundus, et 100%-ne meediareklaami panustamine polnud õige, siis järgmisel aastal näiteks panustati rohkem tooteesitlustesse ja välireklaami.

Aga internetil veel potentsiaali küll, ma ei imesta, et internetireklaam tulevikus jõudsalt kasvab ja teised meedialiigid saavad reklaami vähem. Sest paljud reklaamiandjad on internetis näinud järgmist võimalust. Aga ärgem unustagem, et täna on ka ajaleht internetis, täna on ka raadio internetis. Nii kelle arvelt täpselt internetireklaam – ma ei tea. Keegi ei kavatse alla anda.