Usewood ehk kliendipõhine innovatsioon Eesti moodi

Kikepera külas Pärnumaal pole tõenäoliselt paljud käinud – kogemata sinna ei satu. Kuigi paika on mainitud koguni „Kalevipoja“ kümnendas peatükis, elab seal praegu vaid kolmkümmend hinge. Küll aga on küla koduks miniharvestere tootvale Usewoodile. Kirjutab Indrek Jakobson.

Rahvapärimuse järgi olla kolm rootsi sõjameest otsinud Põhjasõja ajal sealkandis varjupaika. Üks neist, Kosenkraniuse-nimeline, läinud Kikeperra ja tema järeltulijaid võib lähemalt ja kaugemalt leida praegugi. Näiteks tänu Tiit Kosenkraniusele toimetab Eestis Usewood ja pandi alus hoopis säästlikumale noore metsa majandamisele.

Sajandivahetusest saati on Eestis räägitud innovatsioonist ning rõhutatud, et õige protsess peab algama kliendist ning lõpptulemus formuleeruma tootes või teenuses. Konsultandid, teadlased ja teised esinejad kõnelesid sellest konverentsidel säravil silmil, tuues oma jutu usutavuse tõstmiseks näiteid kaugest Ameerikast. Kodumaine innovatsioon vajavat hoo sissesaamiseks aga pisut aega.

Usewood Eestisse

Usewoodi lugu Eestis algas 2012. aastal, kui Tiit Kosenkranius külastas Soomes Finnmetko metsandusnäitust, kus talle hakkas silma toona unikaalne lahendus – masin, mis on nagu harvester, kuid palju väiksem. Ise ta ütleb selle kohta, et „oli tunne, nagu oleks võsasaele rattad alla ja kabiin külge pandud“.

Määratlus oli üsna täpne, sest miniharvesterid/miniforvarderid ei konkureeri metsas uuendusraiet tegevate suurte langetus- ja kokkuveotraktoritega, vaid hoopis saemeeste ning vähese metsamaterjali veoks sobilike masinatega – ATV-de ja väiketraktoritega.

Nähtu ei andnud Tiidule rahu ja ta käis kogenud masinamehe Tõnu Tiiveliga mitmeid kordi Soomes sellega lähemalt tutvumas, sest vajadus sellise tööriista järele oli juba ammu. Kuid kõik võtab aega ja esimene eestlaste soovide kohaselt valmistatud miniharvester jõudis Kikeperra kolme aasta pärast. Algas esimese elektroonilise juhtimissüsteemiga masina katsetamine ja ühtlasi kahepoolne koostöö soomlastega.

Igapäevane metsatöö viis tõdemuseni, et väikse harvesteri olemasolul on täiuslikuks metsamajandamiseks vaja ka sama väikest forvarderi, millega harvendusraie tulemus metsast välja vedada selle asemel, et see maha mädanema jätta. Nüüd on ka see olemas.

Kuna Tiit tegeleb metsamajandamisega Eesti suurima metsaühistu, Ühinenud Metsaomanikud, egiidi all, levis info „imeloomast“ kiiresti. Nähtu avaldas muljet ja nii on juba kuus Usewoodi masinat meie metsades tegutsemas, kusjuures peagi on ka lisa tulemas.

Praeguseks pisut üle kümne aasta tegutsenud firma nimi Usewood tuleb kahest sõnast. Esimene pool pärineb firma asutaja Useniuse perekonnanimest ning teine tähendab arusaadavalt metsa. Sama nimi on pandud ka mõnele europrojektile, mil aga mingit seost harvesteriehitajaga ei ole.

Miniharvesteri valmimine

Praegu näeb Usewoodi harvesteri või kokkuvedaja tootmine lihtsustatult välja alljärgnev. Eestlased on kogunud igapäevatöö põhjal hulgaliselt tagasisidet ning selle saatnud Soome emafirmasse. Arendusüksus (praegu asukohaga Tamperes) viib vajalikud ja võimalikud muudatused sisse ning asutakse järgmise partii komponente tellima. Kui masina koostamiseks vajalikud detailid on enam-vähem koos, saadetakse need kõik Eestisse Kikepera külla, kus üsna väheste meeste koostöös nädala-paariga värske harvester või forvarder põhiosas kokku pannakse, tihti ka jooksvalt konstruktsioonilisi muudatusi tehes. Kuna tegu on sisuliselt käsitööga, on sellised kõrvalekalded originaalist võimalikud.

Seejärel saadetakse oma põhikuju omandanud masin Soome tagasi, kus talle lisatakse elektroonika-, hüdraulika- ja teised veel puudu olevad komponendid ning antakse lõplik lihv. Ka turundust koordineeritakse Soome emafirmast.

Eestlaste roll ei piirdu mehaanilise koostetööga. Võib-olla on suurem väärtus nende kogutaval detailsel tagasisidel, mis aitab soomlastel iga järgmist mudelit konstrueerides viia sisse just neid täiendusi, mida metsas töötavad mehed enim vajavad ja mis on edukaks igapäevatööks kriitilised, samuti edastatakse Soome tagasiside koosteprotsessi kohta. Eestlaste kompetentsi teeb unikaalseks asjaolu, et samad mehed, kes panevad uue harvesteri kokku, töötavad nendega igapäevaselt ka metsas.

Soome insenerid saavad seejärel muuta oma jooniseid ja hangitavaid komponente. Mõistagi edastatakse see info ka allhankijate suurele hulgale.

Kui vajadus uue lahenduse järgi on ilmselge ja eksisteerib ka konkreetne visioon, kuidas see peaks välja nägema ja toimima, tehakse prototüüp Kikeperas valmis ja saadetakse Soome edasiarenduseks. Eesti-Soome koostööna konstrueeriti harvesterile näiteks uus lõikepea, mis on praegu katsetamisel ning ühtlasi testitakse seda ka igapäevastel metsatöödel.

Usewood suudab praegu toota umbes ühe harvesteri kuus, mis on ümbritsevate turgude vajadusi arvestades kaduvväike kogus. Tellimisraamat on aga paks ja firma omanik Jussi-Pekka Usenius on tarneaegadest rääkides tagasihoidlik. Teada on vaid see, et meie oma Eesti turgki vajaks oluliselt rohkem masinaid, kui firma hetkel toota jaksab.

Miks ikkagi on miniharvestere ja -forvardere vaja?

Miniharvesteri efekt ei tule langetatavate puude mahust ja langetamise kiirusest (olukord, kus suured harvesterid on saemehed ammu metsast õigustatult välja tõrjunud), vaid materjali kasutuse efektiivsusest – väärt kraam ei jää metsa vedelema, vaid tuuakse välja ja kasutatakse ära.

Väikesed kokkuvedajad ei ole metsades tegelikult uudis. Nad tegutsevad peamiselt meie naabermaades, kusjuures suurimad konkurendid pärinevad Rootsist, kuid üksnes 1,5 meetri laiusel teerajal opereerida suutvaid harvestere teised veel ei tooda.

Nüüd on teisedki asunud väikseid harvestere konstrueerima üksnes väljavedajate asemele, kuid Usewoodil on ses osas arvestatav edumaa. Ka Põhja-Eestis Kundas toodetakse 8×8 kokkuveotraktoreid, kuid Eestisse pole neist ükski jäänud.

Selle põhjuseks on olnud Rootsi metsamajanduse omapärad. Sealne metsaomand on tulenevalt arukast seadusandlusest piisavalt suur, et ka ühel aktiivselt toimetaval metsaomanikul tasub väikese metsaveotraktori soetamine ära, et töö tulemus metsast välja vedada. Ka metsaühistuid on seal suure riigi peale vaid viis.

Nii on ka kliendisegmendid erinevad. Kui Rootsis ja Saksamaal on peamisteks klientideks metsades toimetavad metsaomanikud, siis Soomes ostavad väikseid harvestere-forvardere nii metsafirmad kui metsaomanikud. Eestis aga toimetavad nendega pea eranditult ettevõtjad-teenusepakkujad, sest keskmine metsaomand on meil võrreldes arenenud naabritega veel ebamõistlikult väike. Suured masinad aga töötavad ainult metsafirmades.

Kuhu liigub miniharvesteride turg tulevikus?

Noorte metsade hooldamine harvendus- ja valgustusraiete näol on tähtis igal pool, ega ilmaasjata selle tegemiseks erametsaomanikele toetust maksta. Seni peamiselt käsitsi tehtud töid hakkavad üle võtma masinad, mis on efektiivsemad ning säästlikumad. Teadusuuringud näitavad, et kuigi miniharvesteri jaoks pole probleem tulla toime 20-sentimeetrise läbimõõduga puudega, on efektiivseimaks vahemikuks 9–11 sentimeetrit.

Edasist arengut prognoositakse sarnaselt autodega – väikesed masinad jäävad mõõtudelt väikesteks, kuid nad saavad tasapisi endale kõik oluliselt suuremate ja kallimate suguvendade omadused. Esimese asjana täiustatakse elektrisüsteeme ning lisatakse kõikvõimalikke elektroonilisi lahendusi, mis harvesterijuhi tööd toetaksid. GPS-põhised lahendused on juba prototüüpide tasemel, oma järge ootavad kaugjuhitavad. Ideaalis saavad tulevikus väikesed harvesterid-forvarderid endale kõik samad mugavusfunktsioonid, mis suurematelgi.

Turu suurust on võimatu prognoosida, sest kuna tegu on uuendusliku tootega, peab see välja tõrjuma oma peamise konkurendi – käsisaega toimetava mehe. Ühest küljest lihtsustavad  protsessi üha kasvavad nõuded töötajatele, sh tööohutusele, teisalt hoiavad odavama tööjõuga riikidest saabuvad võõrtöölised hinna veel konkurentsivõimelisena. Ning käsisaega ringi käia oskavad enda arvates peaaegu kõik, kel metsa vähegi asja. Harvesteri kangide taha aga igaüks ei tiku.

Mis saab Usewoodist edasi? Ilmselt on Kikepera külas vaja oskustööjõudu juurde palgata, sest olemasolevate meestega mitut tööd lõpmatuseni teha ei jõua. Mõistetavalt võtavad eesti mehed üle ka osa arendustiimi tegevusest, mille peamine asukoht jääb ikkagi Tamperre.

Hetkel on Usewood Eesti OÜ tooteportfellis kolm mudelit: väike harvester Forest Master Turbo 1500, multifunktsionaalne Usewood Combi Master ja väike forvarder Log Master XL.

Kõik nad on massiga ligi 2300 kg ja 1,5 meetrit laiad, mis võimaldab metsas hakkama saada väga väikese ruumiga. Selline kaal aga võimaldab neid vedada tõsisema raamile ehitatud maasturi (näiteks Ssangyong Rexton) või korraliku pikapi (näiteks Isuzu D-Max) järel, vajamata langilt langile liikumiseks eritehnikat. Kubota tarnib mootoreid ning kütusekulu on umbes 20 l/8 h ehk kui mees läheb kanistriga metsa, on seda üsna täpselt tööpäeva jagu.