Väitlusklubi õpetab kiiremini mõtlema ja paremini rääkima

Kui tahad tööturul jätkuvasti tegija olla, siis on sul vaja analüütilise mõtlemise, suhtlemise ja veenmise oskusi. Nii ennustas maailma majandusfoorumi raport aastaks 2025. Paljud ettevõtted on selle vajaduse ära tabanud ja hakanud oma inimestesse panustama. Üks hea viis selleks on väitlusklubi. Lähemalt räägib mõtlemis-, kõne- ja väitlusoskuste koolitaja Margo Loor.

Videod Tesla tehastest ja Amazoni ladudest, kus robotite vahel liiguvad vaid üksikud inimesed, ei üllata enam kedagi. Kui neli aastat tagasi esimene ettevõte tehisintellektile oma juhatuses hääleõiguse andis, lõi see tohutult laineid maailma meedias. Nüüd aga räägib ka MIT Sloan School of Management sellest, kuidas seda juhtimisotsustes ära kasutada, et inimjuhtide irratsionaalsust tasakaalustada.

Infotehnoloogia üha laiem levik tähendab paljude praeguste töökohtade kadumist. Oxfordi ülikooli Green Templeton College’i tulevikutöö programmi teadlased on välja arvutanud, et 2034. aastaks kaob 47% praegustest töökohtadest just arvutiseerimise tulemusel.

Mis siis inimeste rolliks tööturul jääb?

Selles on viimaste aastate uuringud tähelepanuväärselt ühte meelt: eelkõige teiste inimestega suhtlemine ning loovust ja probleemide lahendamist nõudvad ülesanded. Teiste sõnadega võtab tehisintelligentne chatbot küll üle klienditeeninduse ettevõtte veebilehel ja kõnekeskuses, aga ei hakka veel niipea pidama läbirääkimisi või töötajatele motiveerivaid kõnesid.

Kriitiline mõtlemine, argumenteerimis- ja läbirääkimisoskus, esinemine jms ei ole kaasasündinud asjad, mille kohta saaks öelda, et mõni lihtsalt on selles hea. Kõik need on õpitavad ja õpetatavad oskused, mida aga paljude riikide haridussüsteemid üldiselt kuigi edukalt ei õpeta. Mõistagi on organisatsioonid sellest teadlikud ja käituvad vastavalt: turuanalüüsifirma TechNavio andmetel kasvab Euroopa pehmete oskuste koolitusturg 33% igal aastal järgmise nelja aasta jooksul.

Väitlemine – aju ja suhtlusoskuste pidev treening

Mainitud oskusi saab suurepäraselt arendada organisatsiooni väitlusklubis. Ühelt poolt on tegemist koolitusega, kus omandatakse ja harjutatakse argumentide moodustamist ja esitamist. Teisalt aga liidab see hästi tiimiliikmeid nagu ka nt põgenemistuba või võrkpallitrenn.

Väitlusklubi sisu mõistmiseks on hea teada, mis on väitlemine. See ei ole konflikt. See ei ole vaidlemine, teineteisest ülekarjumine ega ka ükski nendest levinud teleformaatidest, mida sageli väitlemiseks peetakse. See on argumentide ehk loogiliste, tõestatud seisukohtade lugupidav esitamine, analüüsimine, arendamine ja võrdlemine kindlate reeglite alusel. Väitlemine on aju ja suhtlusoskuste intensiivne treening.

Organisatsiooni väitlusklubiga alustamiseks on vaja vähemalt kaheksat osalejat. Alguses tuleb selgeks õppida argumenteeritud suhtlemise ja väitlemise alused, mida saab teha õppepäeva raames. Edasi toimuvad kaks korda kuus väitlusklubi kohtumised. Igaks kohtumiseks valitakse väitlusteema kas ettevõtte enda valdkonnast või ühiskonnast laiemalt. Näiteks arutleti hiljuti ühe organisatsiooni väitlusklubis teemal „Kas Eestis tuleks täielikult loobuda sularahast?”

Osalejad jagunevad loosi alusel võistkondadesse ja rollidesse ning töötavad lühikese ettevalmistusaja jooksul välja oma argumendid. Seejärel peetakse kordamööda sisutihedaid kõnesid, mille käigus esitatakse argumente, analüüsitakse ja vastatakse neile. Kogu väitlus on viisakas ja lugupidav. Lõpus analüüsitakse toimunut ja oma oskuste arengut, seatakse isikliku arengu eesmärke, õpitakse juurde uusi väitlusstrateegiaid. Uuringute alusel toimub oskuste püsiv paranemine üheaastase klubis osalemise tulemusel, kuigi mõtlemise kiirenemist ja kasvavat esinemisjulgust tunnevad väitlusklubis osalejad juba alates kolmandast kohtumisest.

Eestis on viimaste aastate jooksul käivitatud mõniteist organisatsiooni väitlusklubi. Üks selline klubi kestis algselt plaanitud aasta asemel kolm, kuna see oli osalejatele nii väärtuslik, et nad kutsusid üha uusi kolleege sellega liituma. Lisaks nägi töötajate oskuste kiiret arengut ka personaliosakond, kes muutis väitlusklubi noorte juhtide arenguprogrammi osaks.

Üks organisatsiooni väitlusklubi liige on kirjeldanud: „Käin väitlemas, et kasvatada enesekindlust oma arvamuse väljaütlemiseks, seisukohtade põhjendamiseks ning avaliku esinemise oskuse arendamiseks. Mulle tundub, et see annab ka positiivsust ja enesekindlust juurde ning aitab suhtlemisel, kuna õpetab probleeme ja küsimusi mitmekülgsemalt hindama.”

Kitsamas tähenduses kirjeldab see väga hästi neid kognitiivseid oskusi, mida väitlemisega tegelemine inimeses arendab ning mis on tööturul nii vajalikud. Laiemalt vaadates loob väitlusklubi väärtust ka ettevõtte jaoks. Kui koosolekutel on vähem emotsionaalseid kõrvalekaldumisi ja püsib sisuline rahulik vestlus, läheb palju vähem aega kaduma. Näitajad aga ütlevad kahjuks, et keskmiselt 33% koosolekutest on sisutühjad. Kui müügitiim oskab kaardistada oma müügiargumendid, analüüsida nende tugevust ning leida ning parandada nõrkused, siis tulemus kasvab.

Kasu ühiskonnale

Fookust veel laiemaks keerates võib organisatsiooni väitlusklubi luua väärtust kogu ühiskonnale. Valmistudes ELi eesistumiseks eelmisel aastal kasutas näiteks maksu- ja tolliamet oma eesistumisega seotud meeskonna ettevalmistamiseks arenguprogrammi, milles oli keskne koht organisatsiooni väitlusklubil. Osalejad said aasta jooksul valmistada ette ja läbi proovida kõik peamised argumendid, mida eesistumise ajal Eesti agenda läbiviimiseks vaja oli. Nad arendasid oma koosolekute ja läbirääkimiste juhtimise oskust ning esinemisjulgust. Ning kuna väitlusklubi toimus inglise keeles, oli see ka oluline keelepraktika mõttes. Eesti igati edukast eesistumisest võitis lõpuks kogu riik.

Argumenteerimis- ja väitlusoskused ning oma seisukohtade esitamise julgus aitavad teha ka õigemaid otsuseid. 2003. aastal alla kukkunud kosmosesüstiku Columbia uurimisraport tuvastas, et kuigi mõned NASA töötajad olid kõikidest ohtlikest vigadest teadlikud, ei kasutanud nad oma teadmisi katastroofi ärahoidmiseks, sest organisatsioon tervikuna eesotsas juhtkonnaga oli süstikut puudutavates otsustes üksmeelel. Grupimõtlemisest tulnud valede otsuste kulu USA majandusele on konsultatsioonifirma McKinsey hinnanud kümnetele miljarditele dollaritele aastas. Me hoidume sageli teiste otsuste kahtluse alla seadmisest, eriti kui oleme kahtlejana vähemuses, sest me ei oska hoida kahtlemist ratsionaalsena ning vältida emotsionaalse konflikti teket. Organisatsiooni väitlusklubis neid oskusi õppides tekivad paremini ja mitmekülgsemalt argumenteeritud otsused, mis koos inimestega kanduvad konkreetsest organisatsioonist väljapoole ja arendavad juhtimiskultuuri.

Kuidas alustada

Oma organisatsioonis väitlusklubi käivitama asudes tuleb esmalt kokku panna inimeste grupp, kes on arenguvestlustes või oskuste hindamisel näidanud üles huvi arendada oma argumenteeritud mõtlemise, läbirääkimiste või avaliku kõnelemise oskust. Grupp võib tekkida ka lühematel koolituspäevadel, mille käigus osalejad avastavad, kui kaasahaarav on mõtlemis- ja suhtlemisoskuste omandamine väitlusmeetodil.

Väitlusklubi peamine keerukus on selles, kuidas teha nii, et inimesed seal järjepidevalt osaleksid – tööreisid, äkiliselt kasvav koormus ja puhkused võivad klubi graafiku kõikuma lüüa. Seetõttu on vaja, et oleks keegi sisemine eestvedaja mõne töötaja näol, kes võtab endale aegade kokkuleppimise, info väljasaatmise ja meeldetuletamise ülesande.

Põnevaid väitluseid!

Maksu- ja tolliameti väitlusklubi kogemus

 

Helina Loor,

SpeakSmarti tegevjuht

 Seda ei juhtu just tihti, et õnnestub töötada kahe aasta jooksul nii eesmärgistatult ja intensiivselt väikese meeskonnaga, et toetada inimeste argumenteeritud mõtlemis- ja suhtlemisoskuste arengut. Maksu- ja tolliamet (MTA) võimaldas meil programmi sisse tuua uudse lähenemise: koolitusi sidus tervikuks 8 kuu jooksul üle nädala toimunud ingliskeelne klubiliste kohtumiste sari, mille käigus harjutati õpitut ning kujundati seega uusi harjumusi. Eesistumise aeg oli Eestile nii ühteaegu suur vastutus kui ka võimalus, sest pidime saame suurepärasteks arutelude juhtideks, suhtlejateks, läbirääkijateks ja kompromisside leidjaks 28 liikmesriigi vahel. MTA-l see õnnestus!

Annika Mägipõld,

MTA tolliosakonna juhtivspetsialist, töögrupis osalenu

 MTA spetsialistidega räägiti enne läbi, mis vajadused on töögruppide juhtide ettevalmistuseks. Ennekõike vajas edasiarendamist inglise keele oskus ja argumenteeritud suhtlemine. Kindlasti aitas koolituste läbiviimisele kaasa osalejate õige valik ja kõrge motivatsioon. Osalejate valik oli protsess, mille käigus hinnati inimeste vastavust ettenähtud tingimustele, mis puudutasid oskusi-teadmisi. Sarnase profiiliga töögruppide juhtide ettevalmistajatele soovitaksin inimeste kaasamist juba koolitusprogrammi ettevalmistuse käigus.

 

 Gerli Jõgi,

eesistumise perioodil MTA koolitusjuht

Teades, et riigikantselei loob samalaadse projekti kordi suuremas mastaabis, tegime MTA-s riskide maandamiseks kolm otsust, mis on kujunenud edu aluseks:

1. Panustame oma inimeste arendamisse.
2. Tegeleme tasustamis- ja motivatsioonipoliitikaga täiendavalt ise ja investeerime MTA meeskonda, et rõhutada inimeste olulisust, tasustada neid vajalikul tasemel ja arendada neid MTA vajadustest lähtuvalt.
3. Alustame võimalikult vara, 2014. aasta septembris, et arendustegevused oleksid lõpetatud juba 8 kuud enne eesistumist ja meeskond tunneks end enesekindlalt.

Vajasime kahte töögrupi juhti, kahte asejuhti ja esialgu teadmata arvu eksperte. Konkreetses valdkonnas tegutseb MTA-s väike arv inimesi, kellel oli rahvusvahelise koostöö kogemus, kuid puudus suurte koosolekute juhtimise, õigusaktide kirjutamise, rahvusvaheliste läbirääkimiste ja lobitöö kogemus.

Miks valisime just sellise koosluse ja n-ö rätsepatöö? Analüüsisime arendus- ja koolitusvajadust ning planeerisime kaks arenguprogrammi: inglise keele õppe ja töögrupi intensiivse juhtimisega seotud oskuste arenguprogrammi. Mõlema jaoks kaasati välispartnerid.

Inglise keele õpet otsustasime teha riigikantseleist eraldi, et meie inimesed saaksid õppida oma keskkonnas, tollivaldkonna töömaterjalidega ja sõnavaraga. Programmis arendati osalejate arvamuse avaldamise, kuulamise, teiste arvamuse aktsepteerimise, oma positsiooni kaitsmise, aruteluvajaduste märkamise, kokkuvõtete tegemise ning argumenteeritud arutelude läbiviimise ja läbirääkimiste oskusi.