Aasta insener Andres Piirsalu sajandi tunneli ootel

Aasta insener 2018 tiitli pälvinud Andres Piirsalu on õppinud tehnikaülikoolis veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala ning aastaid toimetanud peamiselt veemajanduse, planeeringu- ja keskkonnaalaste projektidega. ENTEC Eesti juht peab seniseks põnevaimaks väljakutseks Tallinna-Helsingi tunnelit, kuigi megaprojekt on alles ettevalmistustööde faasis.

Kuidas te oma eriala valisite?

Kõigil noormeestel oli Vene ajal peamine väljakutse – minna edasi õppima, kui ei tahtnud sattuda sõjaväkke. Aga kui tõsisemalt rääkida, siis tegelikult kaalusin, kas minna Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI, nüüd Tallinna Tehnikaülikool) õppima veevarustuse ja kanalisatsiooni (VK) eriala või elektriala. Mu isa oli elektrik-automaatik Tallinna veepuhastusjaamas. Olen suure osa oma lapsepõlvest veetnud Ülemiste järve kaldal asuvas majas, veepuhastusjaama  läheduses. Mu vanemad elavad seal siiani. Kooliajal sai veepuhastusjaamas suviti tööd tehtud – muruniitmist ja muud sellist.

Kõik need asjad jooksid kokku ja otsustasin minna veevarustust ja kanalisatsiooni õppima. Sügavam huvi teema vastu arenes kolmanda kursuse paiku, kui algasid erialaained ja hakkas tekkima lähem arusaam erialast. Ülikooli ajal sai suvevaheaegadel veepuhastusjaamas ka erialast tööd teha, seda tundma õppida. Seal käisin ka õppepraktikatel.

Kuidas kulges edasine töömehetee?

Kui ma 1986. aastal TPI lõpetasin, asusin tööle Vabariikliku Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise seadistusjaoskonda. Hiljem kandis see praeguseks kadunud ettevõte nime Eesti Vesi. Käisime üle Eesti seadistamas ja käivitamas erinevaid puhastusseadmeid: reoveepuhasteid, veetöötlusjaamu. Sellist tööd tegin kaks aastat. Siis läksin tööle Eesti Tööstusprojekti, kus alustasin vee- ja kanalisatsiooni II kategooria insenerina. Algul olin projekteerija, siis sektorijuhataja, edasi osakonna juhataja asetäitja ja osakonna peainsener. Peamiselt olengi tegutsenud projekteerimise alal. Tööstusprojektis töötasin kuni aastani 1992, siis sai   mõttekaaslastega asutatud ettevõte ENTEC (lühend sõnadest Environmental Technology). Seal tegutsen siiani.

Milline on VK inseneri töövaldkond?

Ehitusvaldkonna insenerid töötavad kas ehitus-, projekteerimis- või omaniku järelevalvet tegevates ettevõtetes. Paljud VK insenerid töötavad vee-ettevõtetes reoveepuhastitel ja veepuhastusjaamades. Minu jaoks seondub VK inseneri töö ehitamisega.

Inseneride tegevusest räägitakse paraku vähe, aga kui vaadata mõnda hoonet, siis sellesse on vaja vesi sisse tuua, reovesi välja viia. Kõik, mis on hoone sees – torustikud, tihti ka pumbad – need on seotud VK inseneri tööga, kes ehitab või projekteerib neid. Väljaspool hooneid on tegevus natukene mastaapsem: torustiku läbimõõdud on suuremad, seal on rida pumplaid, mida tuleb projekteerida, ehitada, nagu ka puhasteid. Lisaks puhtale veele ja reoveele tuleb tegeleda ka sademevete ärajuhtimisega. Kliimamuutusega seoses on sademevee ja ka selle taaskasutuse teemad üsnagi aktuaalseks muutunud.

Millised on VK inseneri väljakutsed?

VK insenerid on ikka ka ehitusinsenerid, nad peavad tundma üldist ehitusvaldkonda. Kui räägime näiteks hoone ehitusprojektist, siis tuleb koostööd teha teiste erialade esindajatega – näiteks kütte- ja ventilatsiooniinseneridega, kuna nendega ristub torusid kõige rohkem. Mõistlik on variandid enne läbi mängida projektis, kui ehmatada ehitusplatsil, sest projekteeritud veetoru jookseb läbi ventilatsiooni.

Teine külg on see, kui räägime välistorustikest, näiteks suurtest kollektoritest, mida rajatakse tihti päris sügavale maa sisse. Sel puhul tuleb ikkagi mõista ka geotehnikat ja pinnasemehhaanikat ja muid distsipliine. Ehitusprojektis tuleb neid tegureid arvestada, et välistada näiteks sissevarisemine kaeviku rajamisel. Kui rääkida veetöötlusjaamadest ja reoveepuhastitest, nende ehitamisest, siis seal on ka betoonitööd, vundamendiehitus, seal on palju koostööd üldehituse inseneridega. VK insener peab ka teiste ehitustööde sisu mõistma. Projekteerimises on meie töösse toonud suuri muutusi 3D-mudelprojekteerimise areng, mis töid oluliselt hõlbustab, aitab vältida projekteerimisvigu ja loodetavasti teeb meie eriala ka noortele huvitavaks. VK inseneride järelkasvuga on probleeme olnud juba tükk aega.

Kas tunnete end eelkõige VK insenerina või ehitusinsenerina?

Ma ikka olen pigem VK insener, ma end päris ehitusinsenerina ei tunne. Minu õpingute ajal TPI-s oli õppekavas sügavamalt ka neid õppeaineid, mida said tsiviilehituse insenerid. See, mida meile õpetati, andis väikese ehitusinseneri vundamendi. Tundub, et see tänapäeval enam nii ei ole, ainevaldkond on mõneti kitsamaks läinud. Aga mind köitis õpingute ajal ja eriti just lõpukursustel ikka VK eriala, kuigi diplomil on märgitud kvalifikatsiooniks ehitusinsener.

Mida teie jaoks tähendab olla insener?

Ma ei ole selle peale väga palju mõelnud. Inseneritöö erineb muidugi näiteks kirjaniku omast, aga samas – ka inseneritöö on loominguline. Kui tahta uuenduslik olla, peab asjale loominguliselt lähenema. Aga ajas vaadates on inseneri roll küll muutunud. Vene ajal ei peetud inseneriametist eriti lugu, ei presenteeritud seda kui esinduslikku. Tollal oli inseneride teenistus suhteliselt nigel, torulukksepp oli kõvem mees. Oli ka neid ülikoolilõpetajaid, kes läksid näiteks taksojuhiks. Sellel alal olid palgad hoopis teistsugused. Praegusel ajal ei pea enam taksojuhiks minema. Arvan, et inseneridele peaks tööd küll jaguma. Kui vaadata tänavapilti, siis praegu ehitatakse ikka päris palju. Pigem on viimasel paaril aastal olnud probleem vabade inseneride leidmisega. Uuel ajal toimunud seaduskeskkonna muutused on muutnud ka inseneri rolli. Meil on praegu ehitusseadustik, mis defineerib pädeva isiku rolli – insener on vastutav isik nii projekteerimisel, omaniku järelevalves kui ehitustegevuses. See on tõstnud ehitusinseneri vastutustaset ja insenerirollile on olulist kaalu juurde tulnud. Eriti on ehitusinseneride tunnustamisele hakatud rõhku panema viimastel aastatel. Eesti Ehitusinseneride Liit annab välja Aasta ehitusinseneri tiitlit, Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Aasta ehitusprojekti autasu, Ehitusettevõtjate Liit Aasta ehitaja tiitlit. Usun, et see aitab kaasa just ehitusinseneride rolli teadvustamisele ühiskonnas.

Kuidas käib firma ENTEC-i käsi?

Meil oli õnn alustada oma firmaga 1990. aastate alguses, kui Soome, Rootsi ja Taani  abistasid Eestit veemajandusprojektides. Meil õnnestus neis pilootprojektides kaasa lüüa. Üks suuremaid projekte oli tollal Tallinna keskkonnaprojekt Tallinn Enviroment Project, mida rahastas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). See oli meie pealinna veemajanduse tasuvusuuring. Projektiga hinnati ära, milliseid rekonstrueerimismahte oli Tallinnas vaja teha, et kogu veemajanduse ja kanalisatsioonisüsteemi uuendada. Selle projekti alusel saadi EBRD-lt laenu ja suured tööd läksidki käima. Tollal olid veetorustikud väga halvas seisukorras, tihti olid need ka väga vanad. Veekadu oli väga suur, ulatudes isegi 40%-ni. Ka seadmed vajasid väljavahetamist, sest nende energiakulu oli tohutu. Veel mõned aastad tagasi satuti endise tselluloositehase lähistel vitsadega ümbertõmmatud puittorudele, mis olid ilmselt töökorras. Need võisid olla pärit koguni keskkajast.

Paljassaares olevat reovee puhastamise tehnoloogiat uuendati 1990.aastatel. Neil aegadel uuendati puhasteid üle Eesti. Meie oleme väiksemate puhastite puhul olnud seotud Lihula, Häädemeeste, Kullamaa ja Koluvere puhastitega. Kilingi-Nõmme reoveepuhasti oli üks esimesi, mis Eestis Soome abirahadega rekonstrueeriti. Ehituses on olnud tõuse ja mõõnu. Viimaste aastate heas majanduskliimas on ka meie firma konsultatsioonitegevus läinud tõusujoones. Praegu näiteks teeme tööjooniseid Maardu järveäärse piirkonna võrkude väljaehitamiseks, Aespa ja Vilivere (Kohila lähistel) jaoks on tegemisel suur vee- ja kanalisatsiooniehituse projekt. Alustasime Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojektiga, kus koostame tööjoonised Roobuka piirkonna vee ja kanalisatsiooni rajamiseks. Me ei tegele ENTEC-is ainult veeprojektidega, käimas on ka Tapa valla ja Keila linna üldplaneeringute koostamine, jätkuvalt tegeleme jäätmeprojektidega.

Millised on olnud põnevaimad projektid?

Viimastest aastatest võiks nimetada kahte keskkonnaalast tööd: üks on Balticconnectori, Soome ja Eesti vahelise maagaasitorustiku merealuse osa keskkonnamõju hindamise projekti Eesti-poolne juhtimine (tänaseks lõppenud töö). Torustiku ehitamine on praegu lõpusirgel.

Aga teine huvitav töö, millega ENTEC-is tegeleme, on ettevalmistustööd Tallinna-Helsingi tunneli rajamiseks. Soomes on juba algatatud vastav keskkonnamõju hindamine, nad võtavad seda projekti väga tõsiselt. Eesti poolelt veel praegu praktilisi tegevusi ei ole. Meie, koos Eesti-poolse tellija esindaja, Soraineni advokaadibürooga oleme koostanud riigi eriplaneeringu algatamise ja hoonestusloa menetluse algatamise taotlused, et ka Eestis saaks vastavate tegevustega alustada. Sellise suurprojekti jaoks tuleb teha väga põhjalikud uuringud ja projektid. Tunneli kogumaksumuseks hinnatakse 15 miljardit eurot.

Kas te usute, et hiigelprojekt saab teoks?

Usun, et kindlasti saab teoks. Kui palju selleks aega kulub, näeb siis, kui tulevad  esimesed Eesti-poolsed otsused. Siis saab alustada planeerimistegevustega, uuringutega, projektide koostamisega. See kõik võtab oma aja. Insener-tehniliselt oleks realistlik ehitada tunnel suhteliselt lühikese ajaga, kui alustada puurimist mitmes punktis paralleelselt. Muidugi on selle paaristunneli jaoks vaja ehitada seninägematult suured, ca 17-meetrise läbimõõduga tunnelipuurimise masinad. Siiski peab ütlema, et ettevalmistustööd alles käivad. Praegu ootame, mida otsustab riik – kas minna selle eriplaneeringuga edasi. Võib öelda, et see on minu seni kõige põnevam projekt.

Aasta insener 2018 Andres Piirsalu (s 1963)

• OÜ ENTEC EESTI juhatuse esimees ja projektijuht
• Lõpetas TPI veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal 1986. Aastal
• Täiendusõpe Tampere Tehnikaülikoolis 1992/1993
• Alates 2008. aastast Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi (EVKIS) liige. Oli kümme aastat volikogu esimees, nüüd volikogu liige
• 2014–2016 oli Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees, praegu volikogu liige
• Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige
• 2016–2018 Euroopa Ehitusinseneride Nõukogu juhatuse liige, sellesse liitu kuulub Eesti Ehitusinseneride Liit