Ants Vill

Põllumajanduses nagu ka mujal on käimas kiire ja ulatuslik tehnoloogiarevolutsioon. Arenguetapi Põllumajandus 4.0 märksõnadeks on muu hulgas tehisintellekt ja masinnägemine, Eesti Maaülikooli professor Jüri Olti sõnul vajab AI-d kasutavate masinate arendustöö ka täiesti uutmoodi mõtlemist. Kirjutab Ants Vill.

Kiiresti arenevad teadusdistsipliinid vajavad teadusharude vahelist koostööd ning põimuvad ka üha rohkem ettevõtlusega. Biotehnoloogiate alal on käimas nn tehnoloogiline revolutsioon 4.0, millele aitab kaasa Eesti Maaülikooli (EMÜ) Biomajanduse Arenduskeskus. Ambitsioonikad ideed võivad ettevõtete ja teadlaste koostöös viia murranguliste tehnoloogiateni, kinnitas BioMAKi juht Katrin Kepp. Intervjueeris Ants Vill.

Aasta parima betoonehitise betoonimeister Peep Roosmanni sõnul on betoon unikaalne materjal, millest saab teha peaaegu kõike, alustades paleedest ja lõpetades väikeste suveniirkujudega. Piritale Purje tänavale kerkinud eramu eest saadud tunnustus on mehe sõnul aga tõenäoliselt juba neljas omataoline. Kirjutab Ants Vill.

ÖÖ-ÖÖ Arhitektid noppisid konkursil Aasta Betoonehitis 2023 kaks auhinda, kusjuures peaauhinna võitnud Purje tänava eramu ehitustööd algasid juba 2018. aastal. „Head asjad võtavad kaua aega,“ tõdeb Ülo-Tarmo Stöör (43). Vendadest arhitektide Ülo-Tarmo ja Lembit-Kauri põhimõtteks on, et kõigile töödele tuleb läheneda arhitektuuribüroo ambitsiooniga ehk põnevad lahendused, julged konstruktsioonid, läbitöötatud detailid ja sõlmed. Kirjutab Ants Vill.

Robotite kasutamine tootmises suurendab kordades tõhusust, seni on aga paljud väiksemad ettevõtted jäänud sellest hädavajalikust moderniseerimisest kõrvale. Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) robotitehnika õppekava juht Kristo Vaher kinnitab, et robot ei ole inimene, vaid on tööriist inimese käes. Ta konstrueeris prototüübi, et liigutada roboteid autonoomselt erinevate töökohtade vahel. Kirjutab Ants Vill.

Eramute renoveerimine on järgnevatel aastatel võtmas üha suuremat hoogu, kuna majaomanikud püüavad parandada oma kodude energiatõhusust ja elamismugavust. Makro Ehitus OÜ tegevjuht Kristo Allvee, kelle ettevõte on spetsialiseerunud just sellistele komplekssetele renoveerimistöödele, jagab Inseneeriale oma kogemusi ja soovitusi, kuidas lähenemine energiatõhusale renoveerimisele võib muuta kodud tulevikus säästlikumaks ja mugavamaks. Küsis Ants Vill.

„Insenerid muudavad maailma ja nad peavad olema väljakutseteks valmis,“ rõhutab Eesti Inseneride Liidult tiitli aasta insener 2023 saanud Mirko Arras (32) ja lisab, et inseneritöö peamine võlu peitub vajaduses genereerida uusi ideid ning leida lahendusi. Kirjutab Ants Vill.

Insenerid on tootmise ja seega kogu majanduse nurgakivi, kinnitab Eesti ühe suurema tööstusettevõtte Viru Keemia Grupi tehnikadirektor ja juhatuse liige, insener Raivo Attikas. „Tehnikainimeste, inseneride abil ehitatakse üles tootmine, kus tekib väärtus, mida saab omakorda edasi müüa ja turustada. Inseneriteadmine on A ja O, igal kümnel juhul,“ ütleb ta. Kirjutab Ants Vill.

Tsemendi tootmine on rohkesti süsihappegaasi õhku paiskav tööstusharu. Norras on käivitamisel katseseadmed käitlustehnoloogiaga, mis püüab kinni tsemenditootmise käigus eralduva CO2 ning ladustab selle igaveseks merepõhja, endistesse naftaleiukohtadesse. Kirjutab Ants Vill.

Soojusenergiat on meie ümbruses palju, kuid suur osa sellest hajub kahjuks ilma kasutamata. Samas on lahendusi, mis selle kinni püüavad, nagu näiteks energiavaiade süsteem, mida Eestis on juurutatud enam kui kümme aastat. Lahenduste eestvedajaks ja projekteerijaks on insener Marek Plaamus, kelle seni suurim projekt on peagi valmiva hiiglasliku Arteri kvartali energiavaiade lahendus Tallinnas. Kirjutab Ants Vill.

Kaugkütet teavad kõik, kaugjahutus on aga meie mail veel üsna uus asi. Suuremate hoonete ruumide jahutamine on seni toimunud peamiselt kohalike süsteemide, enamasti konditsioneeride abil. Nüüd on Tallinna kesklinna ärikvartalites juba tegutsemas ning hoogsas laienemises esimene keskne kaugjahutusvõrk. Kirjutab Ants Vill.

Eesti üks tipparhitekte Martin Aunin (52) eelistaks endast rääkimise asemel pigem näidata fotosid oma projekteeritud majadest. „Milleks portreed, milleks intervjuud? Parem näidakem hoonete fotosid,“ ütleb ta. Arhitekti elukutsest rääkides aga rõhutab, et see on eneseteostuse väljund, elustiil ja lõputu õppimine ning pidev uute majade loomine. Ta peab õnnestumise aluseks edukat koostööd, kusjuures alati tuleb kuulata nii insenere kui ehitajaid. Kirjutab kaasautor Ants Vill.

Vektori kõrghoone(te) ehitusel Tallinnas on Eestis esimest korda suures mastaabis kasutusel tehisintellekti (artificial intelligence, AI) rakendus ehituse planeerimisel, kogu protsessi juhtimisel ning kvaliteedikontrollis. Eesti ehitusfirma Nordecon, Iisraeli tarkvarafirma Buildots ning Tallinna teaduspargi Tehnopol ühisest pilootprojektist loodetakse suurt kasu ja ka hõlbustust ehituslike suurprojektide puhul. Kirjutab Ants Vill.

Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura (59) on pärast enam kui 20 aasta pikkust karjääri Tartu Ülikoolis naasnud pealinna, lootes õhutada TalTechi teadlasi ja Eesti ettevõtjaid tegema senisest tihedamat koostööd. „See pole lühiajaline projekt, vaatame vähemalt kümneaastast perioodi,“ kinnitab geoloogiharidusega Puura. Teadlast, üldse inimest, võiks tema sõnul motiveerida soov anda maailmale midagi head. Kirjutab kaasautor Ants Vill.

Plastjäätmete kiirelt suurenevad kogused on üha paisuv probleem kogu maailma jaoks. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Hella Riisalu pakub lahenduse: kuni ei ole välja töötatud jäätmeplasti ümbertöötamise tõeliselt tõhusaid meetodeid, on mõttekas plastides sisalduvat süsinikku ladustada bioreaktorisse tulevikutehnoloogiaid ootama, samaaegselt biogaasi tootes. Küsimusi esitas ja vastused pani kirja Ants Vill.

Riik koostab maakondadest esimesena Harjumaal planeeringut, et selgitada välja, kui palju on ehitusmaavarasid ning kus on riigimaadel pikemas perspektiivis võimalik karjääre laiendada ja ka uusi avada. Koostöös kohalike omavalitsustega läbi viidav maavarade teemaplaneering peab pärast laiemat arutelu valmima 2025. aastal. Kirjutab Ants Vill. Harjumaal on plaanis ja osaliselt juba ka käsil Eesti suurimad arendused, eelkõige […]

Euroliidu otsus majade massilise soojustamise kohustusest on toonud kaasa palju emotsionaalseid arutelusid. Kindel on, et lähikümnenditel ootab Eestit ka ilma eurodirektiivideta ees suur renoveerimislaine, sest majad vananevad ja energia üha kallineb, mistõttu ei saa probleemi lahendamist edasi lükata, rõhutab Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees. Kokku vajab meil uuendamist vähemalt kaks kolmandikku hoonetest. Kirjutab Ants Vill.

Aasta ehitusinseneri 2022 professor Targo Kalamehe sõnul iseloomustab head inseneri oma valdkonna suurepärane tundmine, haritus ja soov end pidevalt täiendada. Tulevane insener peab aga õpingute ajal julgelt esitama õppejõududele küsimusi, sest hiljem on väga keeruline teadmistes olevaid lünki täita. Teadlase, õppejõu ja praktikuga vestles kaasautor Ants Vill.

Põlevkiviõli tootjana tuntud suurettevõte Viru Keemia Grupp kavandab Ida-Virumaale Lüganuse valda paberipuidu ja puiduhakke väärindamise tootmiskompleksi. „Uus kompleks loob enam kui veerandtuhat töökohta ja hakkab nelja aasta pärast tootma ligi pool miljonit tonni biotooteid aastas ning lisaks veel 730 gigavatt-tundi aastas taastuvat elektrienergiat,“ tutvustab suurt äri-, aga samas ka silmapaistvat rohepöörde projekti VKG biotootmise arendusjuht […]

II osa – Professor Tanel Tammet avab ukse tehisintellekti sisemaailma Nii rahvusvahelises kui ka Eesti meedias on staari rolli kerkinud tehisintellekti (AI) rakendus ChatGPT, kes kinnitab testküsimusele vastuseks, et AI ei plaani maailma üle võtta, vaid on loodud inimeste abistamiseks. Kas jutuboti käikulaskmine on väga suur samm tehisintellekti üldises arendamises või lihtsalt järjekordne etapp pikal […]

I osa – Saame tuttavaks – tehisintellekt! * Tehisintellekt (TI) kinnitas siinkirjutajale, et on hea abimees, kuid inimeste taseme ületamiseks läheb tal vähemalt 20–30 aastat. TI ja selle rakenduste uurimise ning arendamisega igapäevaselt tegelev professor Tanel Tammet Tallinna Tehnikaülikoolist kinnitab, et veel üsna pikka aega on tehisintellekti (ingl Artificial Intelligence, AI) võimekuseks lahendada kitsaid ülesandeid, […]

Eesti Inseneride Liidult (EIL) aasta insener 2022 tiitli pälvinud Viljo Alliku sõnul arenevad maailmas kõige kiiremini just insenerierialad. Eesti vajab väga oma insenere, oluline on hoida masstootmine ja tehnoloogia arendused kodumaal ning mitte lasta neil n-ö liikuda Aasiasse. Raadioinseneriks õppinud ja praegu Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhtivinsenerina töötav raadioamatöör Allik (60) on osalenud edukalt nii […]

Targas ehk tehisintellektiga juhtimissüsteemi hallatud majas on mõnus olla: sisekliima hea ning õhk puhas, lisaks hoiab Eesti firma R8 Technologies oma tehnoloogiaga energiakuludelt kokku uskumatu 30 protsenti ning soovib kokkuhoiu ka elektriturule viia. Kirjutab Ants Vill. R8 Technologiese robot Jenny (ekraanil vasakul) koos artiklis üles astuvate inimestega: tegevjuht Siim Täkker (ekraanil paremal) ning tehnoloogiajuht Ahmet […]

Eesti ettevõtte KrattWorks arendatavad droonid suudavad maastikul iseseisvalt tegutsedes leida üles nii algusjärgus metsapõlengu, vaenlase tanki kui ka näiteks rappa eksinud marjulise. Selleks kasutatakse tehisintellekti elemente, eelkõige masinnägemist. Kirjutab Ants Vill. Droone ehitatakse üle kogu maailma, e-kaubandusest soetatud pisike iselendaja on ka tehnikahuvilisele noorele (ja ka tema isale) olnud juba aastaid hea jõulukink. Lisaks paljudele […]

Elu elektrivalguse ajastul on toonud kaasa uusi lahendusi, aga ka mitmeid probleeme nii siseruumides kui tänaval, isegi parkides: kas on valgust liiga palju või liiga vähe või on see hoopis ebasobiva värvusega. Eestis on koht, kus seda valdkonda uuritakse ja lahendusi pakutakse: see on Tallinna Tehnikaülikooli valgustehnika labor. Kirjutab Ants Vill. Ajast, kui ülemöödunud sajandivahetusel […]

Tallinna veevarustust üks põuasuvi ei ohusta, pealinna veetagavara kannatab välja ka karmi põua-aasta, kinnitab Martin Haug, kes juhib meie suurima, varsti ligi poolemiljonilise linna joogiveega varustamise süsteemi. Kirjutab Ants Vill.

Tallinna veega varustavate veekogusid mõõdistav töörühm avastas äsja, et Soodla veehoidla on suures ulatuses kuivaks jäänud. Ilmateenistuste andmetest ilmnes, et tänavu suvel sadas vihma kolmandiku jagu tavapärasest kogusest. Kuna pealinna veetarve on püsinud aastaid pea muutumatu, nii näitavad AS Tallinna Vesi andmed, kerkib küsimus – kas läbi ajaloo liigveega võidelnud Eestit ähvardavad Lõuna–Euroopat juba pikemat […]

Kratt vaatab kõrgelt ülevalt – ta (see) valvab, et mets ei põleks või tank ei tuleks – nii nagu ülesanne on antud. Eesti firma KrattWorksi uuenduslikud ja üsna haruldased masinnägemisega juhita lennuaparaadid lendavad kõrgel ja vaikselt, otsivad üles etteantud objekti ja edastavad selle kohta teavet lühikese eetriaja vältel. Elu näitab, et neid läheb vaja nii […]

Juba maast madalast helitehnikast ja elektroonikast huvitunud Heigo Mõlderi (40) teekond inseneri elukutse ja doktorikraadini ei ole olnud peegelsile, vaid tõusude ja mõõnadega. Suur tahtejõud ja tubli annus jonni on teinud temast tehnohäkkide korraldaja, moodsa tehnikamaailma praktilistele probleemidele lahendusi otsiva Skeemipesa ja ettevõtte MindChip eestvedaja. Aga – juba neli aastat on tema täieliku tähelepanu pälvinud […]

Tallinna Tehnikaülikooli inseneride ja Ida-Tallinna Keskhaigla arstide koostöös loodi nutijälgimisega korsett, et edaspidi oleks võimalikult paljudel inimestel selg sirge ja elukvaliteet parem. Vildakselgsus ehk skolioos on eriti noortel väga tõsine häire, mida on kasvueas vaevaline ja tülikas välja ravida, aga juba väljakujunenuna pea võimatu korrigeerida. Kirjutab Ants Vill. „Olen kõigest testija, minul skolioosi ei ole,“ […]

Eesti sõudekoondisega Tokyo olümpial silma paistnud Jüri-Mikk Udam on äsja justkui profiili vahetanud ja vesinikumajanduse alal tööle asunud. Lisaks peab Udam veebis matemaatikakooli Harimik. Tegelikult on Tallinna Reaalkooli ja Harvardi kasvandiku, mehhaanikainseneri kutsega Udami (28) elus olnud kogu aeg mitu paralleelset ja edukat liini: sport, reaalalad, kool, muusika. Nüüd on reaalalad esiplaanil, kuna Udam tegeleb […]

Sauel renoveeritud korterelamu paistab silma kolme uuendusega: lisasoojustuselemendid valmistati tehases, uuendustööde ajaks ei pidanud keegi mujale kolima ja renoveerimisel rakendati ringmajanduse põhimõtteid. Kui sellise nõukogudeaegse elamu kasutusajaks oli projekti järgi pool sajandit, siis kaasaegne uuendamine annab teist samapalju juurde, kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees. Kirjutab Ants Vill. Sauel Kuuma tänaval asuv kolmekorruseline korterelamu renoveeriti […]

Ukraina sõda ja seetõttu Venemaale ning Valgevenele kehtestatud tõsised ja tõenäoliselt veelgi laiendatavad sanktsioonid on sundinud meie tööstusettevõtteid otsima uusi toorainete ja komponentide tarneahelaid. Ehkki ettevõtted on energiliselt tegelenud katkenud tarneahelate asendamisega, on toorainete alal tekkinud üleilmselt tõsine konkurents ja tugev hinnatõus. Kirjutab Ants Vill. „Hinnanguliselt on raskemad ajad veel ees – eelkõige kaks järgnevat […]

Aastaid tagasi kutsusid ehitajad ja arhitektid Linda Madaliku objektile, kui ruumide akustika väga kõrvu ei paitanud. Uuemal ajal aga kaasatakse ta – meie kõigi õnneks – protsessi juba projekteerimise etapis. Muusikaringkondade, aga ka arhitektide ja insenerikooli ettepanekul tunnustas riik akustik Madalikku tänavu kultuuri elutööpreemiaga. Kirjutab Ants Vill. „Kuigi tegu on elutööpreemiaga, ei tunne ma kuidagi, […]

Tartu Ülikooli füüsika instituudi asedirektor Indrek Jõgi ei usu teaduse kõikvõimsusesse, kuid arvab, et teaduse abil on võimalik lahendada mitu inimkonna ees seisvat eksistentsiaalset probleemi. Ta märgib, et teaduse äsjane saavutus tuumasünteesi praktilise rakendamise alal lisab kindlust, et tulevikus saab nn tehispäikesega lahendada inimkonna energiaprobleemi nii, et planeet jääks meile alles. Kirjutab Ants Vill. Tartu […]

Kliima muutub, sademed on meie kandis varasemast ägedamad, ehkki nende koguhulk polegi näiteks aasta lõikes eriti suurenenud. Asulate sadevee- ja heitveesüsteemid ei suuda selliseid äkilisi valinguid vastu võtta, neid kõiki suuremaks ehitada pole samas mõeldav. Probleemide kompleksile pakub tarku pilootlahendusi kolm aastat kestnud Läänemere riikide teadlaste ja inseneride ühisprojekt NOAH. Kirjutab Ants Vill. Läbi aegade […]

Kunda ja tsement – need kuuluvad kokku nüüdseks juba 151 aastat. Kundas tsemenditootmise alustamise 150. juubeliaasta tähistamise eel tuli päevavalgele enam kui 250 tööstuse ajalugu kajastavat klaasnegatiivi, millest vanimad on pärit 19. sajandi lõpust. Digiteeritud negatiividest kokkupandud näitus „Kunda ajalugu klaasnegatiividel“ rändas Tallinnast Rakverre ja seejärel Jõhvi. Kirjutab Ants Vill. Rongiõnnetus Kunda-Rakvere laiarööpmelisel raudteel on […]

Kuule alalise uurimisjaama rajamise võtmeküsimus on selle varustamine piisava hulga energiaga. Üks arvestatavamaid elektritootmise viise on kasutada ilma segava atmosfäärita taevakehal päikesepatareisid. Eesti teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Katriin Kristmann uurib võimalusi, kuidas toota päikesepaneele Kuul ja pealegi veel kohapealsest materjalist. Kirjutab Ants Vill. Kuu koloniseerimine on olnud paljude inimpõlvede unistus. Selles suunas hakati liikuma alates […]

Enam ei tohiks olla saladus, et betoonteed on paremad kui asfaltteed ja mis eriti oluline, neid on ka odavam pidada. Nüüd on see viis aastat kestnud katsetega tõestatud ka Tallinna tingimustes. Teenekal teedeinseneril Ain Kendral, kes oli üks selle katse läbiviijaist, jagub soovitusi aga veelgi paremate teede konstrueerimiseks. Kirjutab Ants Vill. Paljud teede- ja materjalispetsialistid […]

Kunda ja tsement – need kuuluvad kokku nüüdseks juba 151 aastat. Kundas tsemenditootmise alustamise 150. juubeliaasta tähistamise eel tuli päevavalgele enam kui 250 tööstuse ajalugu kajastavat klaasnegatiivi, millest vanimad on pärit 19. sajandi lõpust. Kirjutab Ants Vill. Kas me üldse võime aimu saada, milline oli eluolu minevikus, kui kedagi tollastest pole meile sellest enam rääkimas? […]

Intervjuu akadeemik Enn Lustiga Kliima päästmiseks on meil tingimata vaja loobuda fossiilkütuste, sealhulgas põlevkivi kasutamisest ja nii on akadeemik Enn Lusti veendumuse järgi lähikümnenditel möödapääsmatu minna üle tuule- ja päikeseparkides toodetud elektrile. Uued, ilmast ja aastaajast sõltuvad võimsused vajavad aga n-ö mõõnade katmiseks reservi, milleks parim viis on vesinikuringe. Kirjutab Ants Vill. „Meie ülikoolis arendatav […]

„Tuule- ja päikeseelektri ülejääkide salvestamiseks on kõige otstarbekam see salvestada vee elektrolüüsil saadava vesinikuna,“ kinnitab Tartu Ülikooli professor, akadeemik Enn Lust. Kõrgkool arendab koostöös Eesti ettevõttega H2Electro uut tüüpi elektrolüüserit, mis peab muutma vesiniku tootmise mastaapi ning seeläbi muutma rohepöörde ökonoomsemaks. Kirjutab Ants Vill. Vee lagundamine elektrivoolu toimel algaineteks – hapnikuks ja vesinikuks – on […]

Saatuse ninanipsuna ei pääsenud Ivar Kruusenberg aastaid tagasi õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid sobis kenasti keemiateaduskonna üliõpilaseks. Täna juhib tehnikadoktor Kruusenberg idufirmat PowerUP Energy Technologies, kus tema teadus- ja arendustööna on sündinud maailmas ainulaadne vesinikul töötav portatiivne elektrigeneraator. Kirjutab Ants Vill.

Kuigi pöörisvool, kui nähtus, on tuntud juba elektri uurimise algaegadest, on selle kasutamine materjalide, sealhulgas ka metallide, uurimisel leidmas üha laiemat rakendust. Eestis tegeleb selliste mõõtmistega Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uurimisrühm eesotsas professor Olev Märtensiga (61). Teadlasega vestles Ants Vill. Tavainimesele kõige arusaadavama rakenduse ja käegakatsutavama kasuga on TTÜ mõõteelektroonika töörühma uurimistöö euromüntide ehtsuse tuvastamise alal. […]

Betooniühingu esimees Imre Leetma (58) usub betoonteede elujõudu ja on veendunud, et betoonehituse tulevik on seotud 3D-printimisega. Tehnikaülikoolis ehitusinseneriks õppinud mehe karjäär on värvikalt rahvusvaheline, kusjuures viimased 17 aastat on ta olnud seotud Kunda Nordic Tsemendiga. Kirjutab Ants Vill. Betoon on üks tähtsamaid kaasaegseid ehitusmaterjale. „Selle eelised on tugevus, kauane vastupidavus, mõistlik hind ja võimalus […]

Sajandi suurprojektiks kutsutava Rail Baltica rajamine peaks otsustavalt muutma kogu meie regiooni transpordiolukorda ja andma majandusele tugeva arengutõuke. Samas tekitab kavandatav raudtee vastakaid tundeid – on pooldajaid ja vastaseid ning lisaks neid, kellele see pakub põnevaid ametialaseid väljakutseid. Kirjutab Ants Vill. Uue raudtee rajamine on inseneridele kord sajandis ette tulev väljakutse, ütlevad Eestis Rail Balticaga […]

Raudtee valdkond on saanud sisse tehnoloogilise hoo, kuid planeeritu teostamine ja edaspidine käigushoidmine eeldab rikkalike insenerioskustega inimeste olemasolu. Suurprojekti projekteerimis- ja ehitustöödeks vajame aga abijõude näiteks Saksamaalt ja Hispaaniast, mistõttu tuleb moodustada rahvusvaheline töörühm. Kirjutab Ants Vill. „See sajandi megaprojekt hõlmab oma elutsükli jooksul lisaks ehitusinseneeriale pea kõiki inseneriteaduste alasid, alates planeerimisest kuni varahalduse ning […]

Kuidas leida maastikult hoolikalt maskeerunud vaenlase sõdurit või tanki ja mil viisil varjata oma vägesid vastase uuriva pilgu ning nutikate aparaatide vaateväljas? Neile ellujäämise ja võimearenduse küsimustele otsis ja ka leidis oma doktoritöös lahendusi Tallinna Tehnikaülikooli teadur Martin Jürise. Kirjutab Ants Vill. Hiljuti kaitstud doktoridissertatsiooni „Kaitseotstarbeliste objektide hüperspektraalsignatuurid lahinguvälja, kiirgusvälja ja infovälja integreeritud mudelis” juhendasid […]

Olukord tudengivormeli võistlustega on parem kui juba korra edasilükatud Tokyo olümpiamängudega: meie meeskonnal on kaks autot peaaegu valmis ja suve lõpuks ka võistlused, kus taset demonstreerida, välja valitud. Möödunud kevadel alanud kriis sundis kahjuks eelmise võistlushooaja vahele jätma ja piirangud on kammitsenud ka seda hooaega. Kirjutab Ants Vill. „Eks tempo ole jah teine, tegutseme vaikselt, […]

Tehnikateaduste doktor Arvi Hamburg (72) on aastakümneid osalenud meie energeetika arendamisel ja energiapoliitika kujundamisel, lisaks on talle südamelähedane insenerkonna tulevik ja loomulikult ka inseneeria mineviku jäädvustamine. Kui enda põlvkonda peab ta vundamendi ladujaks, siis järgmiselt ootab juba pealisehituse püstitamist. Kirjutab Ants Vill. Kuidas saadi Teie noorusajal inseneriks, elektriinseneriks? Kui alustada algusest, siis võin öelda, et […]

Päikeseenergia tootmine on Eestis jõudnud tasemele, kus suviti võib sellega ajuti katta kogu riigi energiavajaduse. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad välja uusi materjale, et päikesepatareisid oleks odavam ja lihtsam toota ning nende kasutamise võimalused laialdasemad kui senistel traditsioonilistel ränielementidel. Kirjutab Ants Vill. Päikeseenergeetika on meil tuuleenergeetikale kiiresti järele võtmas. Eesti Energia ettevõte EnefitGreen ehitas möödunud aastal […]

Naastrehvide kasutamine liiklusohutuse suurendamiseks talvisel ajal kätkeb üha suureneva autoliikluse puhul probleemi nii tervisele kui majandusele. Teemat käsitles tehnikaülikooli teadlaste eestvedamisel läbi viidud uurimus „Naastrehvide mõju uurimine”, kus sõiduheli analüüsimisel kasutati koguni tehisintellekti abi. Kirjutab Ants Vill. Sügis venis pikaks ja ega tali meie oludes taeva jää. Sajad tuhanded autod said alla talverehvid, kusjuures suurem […]

Tööstusliku reovee tekitatavaid kahjusid vesistule, Läänemerele ja kogu keskkonnale on võimalik küllaltki lihtsate vahenditega oluliselt vähendada. Kõige põhilisem tee selleks on tootmisettevõtete, vee-ettevõtete ja omavalitsuste koostegutsemise parandamine, selgus Läänemere-äärsete riikide ühisprojekti BEST käigus. Kirjutab Ants Vill. Probleemi lähtekoht on, et suuremas osas suunatakse tööstuslik reovesi olmevee puhastusseadmetesse, mis aga ei pruugi alati hakkama saada mõnede […]

Tallinna Ülikooli professor Rando Tuvikene hakkab koos teadlasrühmaga uurima merebiomassist pärit polüsahhariidide kasutamise võimalusi meditsiinis, lootes jõuda läbimurdeni võitluses inimkonda ründava koroonaviirusega. Desoainete prototüüpide väljatöötamisel ulatavad teadlastele abikäe erafirmad Chemi-Pharm, Vipis ja Furcella. Kirjutab Ants Vill. Eesti Teadusagentuur (ETAg) korraldas juulis teadlaste ekspertgrupi ettepanekute alusel ideekorje konkursi, mille käigus esitatud 26 projektist leidis riigieelarvelist finantseerimist […]

Noored insenerid Janno Paas ja Tarmo Prints kavatsevad maailma vallutada, ambitsioonika plaani eesotsas on joonerobot Stripey (eesti k Triibu). Kui Eestis on suure kaubanduskeskuse juures ca 1300 parkimiskohta, siis Ameerika Ühendriikides on neid kokku sadu miljoneid, seega peaks huvi maailma esimese autonoomse parklajoonimisroboti vastu olema suur. Kirjutab Ants Vill. Insenerid firmast 10Lines plaanivad oma uuendusliku […]

Võib-olla kõik veel ei tea, aga Eesti on juba aastaid kuulus vormelimaa – meie tudengivormeli meeskonnad on ligi kümnendi vältel toonud kõrgeid kohti pea igalt võistluselt nii Euroopas kui Ameerikas. Tiimi selle hooaja kapten Georg Kõivumägi seisab dilemma ees: kas võtta enne pandeemia algust valminud vormel või teha nullist päris uus. Kirjutab Ants Vill. Tudengivormeli […]

Eesti rahvuskivi on küll paas, aga meie taasiseseisvumise kivimiks võib kindlalt nimetada fosforiiti. Nüüd on taas jõutud 1980. aastate teises pooles n-ö revolutsiooni esile kutsunud maavara võimaliku kasutamise uurimiseni. Eesti on küll väike, aga vähemalt ühes asjas oleme Euroopa Liidu suurim – meil on ühenduse suurimad fosforivarud. Kirjutab Ants Vill. Sel suvel alustati Virumaal uuringutega, […]

Fosforiit on eestlaste jaoks emotsionaalne ja tundlik teema. Kui aastakümneid tagasi anti korraldusi Moskvas, siis nüüd otsustame ise, kas ja millisel viisil oleks tootmine mõeldav või mitte. Akadeemik Kalle Kirsimäe arvates peab fosforiidiprojektis olema põhiroll riigil, et hoida ära näiteks ressursside röövellikku majandamist. Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professorile esitas küsimusi Ants Vill. Kui kaugel oleme fosforiidi […]

Lõuna-Prantsusmaal Cadarache’is 35 riigi teadlaste, inseneride ja tehnikute rajatava maailma suurima tuumasünteesireaktori (ITER) ehitusel oli äsja märgiline vaheetapp – paigaldati 1250 tonni kaaluv krüostaatseadme alus ehk esimene suurem detail reaktori ehitamisel. Suurprojektis löövad kaasa ka Eesti teadlased Tartu Ülikoolist. Kirjutab Ants Vill. Eeldatavalt 500 MW võimsusega katseline fusioonreaktor peaks tööle hakkama 2025. aastal ja tõestama, […]

Pakri poolsaarele ehitatakse 2028. aastaks 500 MW võimusega pump-hüdroakumulatsioonijaam, mille hiiglaslikud reservuaarid hakkavad paiknema 600 meetri sügavusel kristalses aluskivimis. „Pumpjaam on konkurentsitult kõige efektiivsem suuremahuline energiasalvesti, mille ehitamine loob Eestis eelduse taastuvenergiapöördeks. Lisaks on see kasumlik äriprojekt,” kinnitas arendusettevõtte Energiasalv Pakri OÜ juht Peep Siitam. Kirjutab Ants Vill. „Eesti mõistes on tegu muidugi suurprojektiga – […]

Inseneribürool Steiger on ainsana Eestis tehnoloogiline võimekus puurida geoloogilisteks uuringuteks enam kui kilomeetrise pikkusega puurauke. Steiger uuris äsja Jõhvi lähistel rauamaagi maardlaid ning teeb praegu uuendusliku pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama jaoks ehitusgeoloogilisi süvapuurimisi Pakri poolsaarel. Kirjutab kaasautor Ants Vill. Steigeri uusim osakond tegeleb geoloogilisteks uuringuteks vajalike puurimistöödega. Kui varem kasutas inseneribüroo selleks alltöövõtjaid, siis mullu soetati võimas […]

Läänemere piirkonna linnades on üha rohkem paduvihmade tekitatud äkilisi üleujutusi, mis põhjustavad vahetut majanduslikku kahju ning keskkonna, sealhulgas ka Läänemere seisundi halvenemist. Probleemile otsib lahendust rahvusvaheline projekt NOAH, milles osaleb ka Eesti. Kirjutab Ants Vill. Eesti teadlaste ja inseneride osalusel läbiviidavas projektis otsitakse probleemile lahendusi nii tarkade veesüsteemide kui ka linnaehituse põhimõtete korrigeerimise teel. Eesti […]

Tallinna Tehnikaülikooli targa linna arendamise tippkeskus FinEst Twins hakkab katsetama lahendusi viies erinevas valdkonnas. Doktor Ralf-Martin Soe ambitsioon on teha sellest targa linna teadusarenduste võtmes rahvusvaheline lipulaev. Euroopa Liit (programmi Horisont 2020 kaudu) ja Eesti haridus- ja teadusministeerium toetavad tippkeskuse seitsmeaastast targa linna rakenduste arendamise projekti kokku 32 miljoni euroga. Kirjutab Ants Vill. Mullu 16. […]

Desinfektsioonivahendeid tootva Chemi-Pharmi juhataja dr Ruth Oltjer teab, mida tähendab võitlus tapjabakteriga, kes lisaks toiduainetetööstusele võivad teha palju kurja ka tervishoius. Lisaks teeb talle muret madal efektiivsus, kusjuures olukorra muutmine peaks olema riiklik prioriteet. Robotite, digitaalsete kaksikute ja nn tarkade kreemide kohta esitas küsimusi kaasautor Ants Vill. Kuidas kõik alguse sai? Aastaid arstina töötanud Ruth […]

Rahvusvahelise haardega projekteerimis- ja ehitusfirma Linde Engineering otsustas rajada uue harukontori Tallinnasse, sest sobivaks osutusid töömoraal ja -eetika ning siinne kasvule orienteeritud vaimsus. Linde Engineeringu tulevikuplaanidest rääkis vanem asepresident Tilman Weide, kes on firmas töötanud 30 aastat. Küsimusi esitas kaasautor Ants Vill. Millised on Tallinna kontoriga seotud ootused? On palju valdkondi, mille arendamist Eestist toetama […]

Augusti viimasel päeval tehti meie rannikuvetes ajalugu: esimene isesõitev laev sõitis üle mere, Keri saarele. Mitmeaastane autonoomse veesõiduki prototüübi arendustöö on kulgenud õiges suunas, nentisid töörühma liikmed. Ees ootab turukõlbliku tootmismudeli väljaarendamine ning veelgi keerukamad missioonid. Kirjutab kaasautor Ants Vill. Isesõitvate laevade arendamisega tegelevad paljude suuremate mereriikide ülikoolide teadlasrühmad ja rida laevandusettevõtteid. Põhjus on lihtne […]

Höhle uhiuues tehases Raplamaal valmib ainus Eestist pärit komponent, mida kasutatakse lairiba fiiberoptiliste sidevõrkude rajamisel. Valmivatest mikrotorudest jääb siia kolmandik, kaks kolmandikku eksporditakse. Kirjutab kaasautor Ants Vill. Höhle OÜ toodab fiiberoptiliste ehk valguskaablite paigaldamiseks vajalikke plastist mikrotorusid ja nende kimpe alates 2016. aastast. Firma käive kasvas kolme aastaga nullist enam kui kolme miljoni euroni, tänavuseks […]

Eesti on üha enam kosmoseriik: üks edukas nanosatelliidi missioon on seljataga, juuli alguses saadeti orbiidile satelliit Koit, selle paariline Hämarik ootab oma tähetundi, mis loodetavasti saabub veel enne selle aasta lõppu. Kirjutab kaasautor Ants Vill. Tänavu, 5. juulil viis Vene kosmoseagentuuri Roskosmos kanderakett Sojuz Vostotšnõi kosmodroomilt lisaks suurele meteosatelliidile 500 kilomeetri kõrgusele orbiidile 32 nano- […]

Eesti tehnikatudengid meisterdasid käesolevaks hooajaks kaks vormelit, millega rahvusvahelisel areenil võistlustulle minna. Lisaks uhiuuele elektrivormelile FEST19 tegid Formula Student Team Tallinna liikmed valmis kogu Baltikumi esimese isesõitva vormeli. Kirjutab Ants Vill. Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid on juba tosin hooaega arendanud tudengivormelite erinevaid mudeleid ning nendega edukalt rahvusvahelistel võistlustel osalenud. Aastate jooksul on valminud viis […]

Aasta insener 2018 tiitli pälvinud Andres Piirsalu on õppinud tehnikaülikoolis veevarustuse ja kanalisatsiooni eriala ning aastaid toimetanud peamiselt veemajanduse, planeeringu- ja keskkonnaalaste projektidega. ENTEC Eesti juht peab seniseks põnevaimaks väljakutseks Tallinna-Helsingi tunnelit, kuigi megaprojekt on alles ettevalmistustööde faasis. Kuidas te oma eriala valisite? Kõigil noormeestel oli Vene ajal peamine väljakutse – minna edasi õppima, kui […]

„Meie keemiatööstuses on vahepealsed langusaastad läbi saanud, tootmine on pööranud tõusuteele,“ kinnitab Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) tegevdirektor Hallar Meybaum. Küll aga on tootmissektoris probleemiks uute investeeringute vähesus, samuti tuntakse muret majanduskeskkonna võimalike muutuste ees. Valdkonna arengut takistavad muu hulgas suur bürokraatia ja riikliku perspektiivse vaate puudumine. Küsis Ants Vill. Missugune on EKTL-i ettevõtete praegune olukord? […]

Eesti Vee-ettevõtete Liidult elutööpreemia saanud Tallinna Tehnikaülikooli professori Enn Loigu uurimisvaldkonnad on säästev veekasutus ja veemajandus, uutest probleemidest toob ta välja ravimijäägid ja mikroplastiku. Selleks aga, et Eestil läheks paremini, on erudiidi sõnul vaja teaduspõhist ja innovatiivst tootmist. Kirjutab Ants Vill. Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma professor Loigu (72) on hinnanud […]

Maailmas tekib sel aastal eeldatavalt 50 miljonit tonni e-jäätmeid, aga vaid viiendik hiigelkogusest jõuab taaskasutusse. Ka Eesti tarbijal on e-jäätmete vallas oluliselt arenguruumi. Kirjutab Ants Vill. Ülemaailmsest 50 miljonist tonnist moodustab poole olmeelektroonika: telerid, monitorid, lauaarvutid, tahvelarvutid, printerid, nutitelefonid, teise poole aga suured kodumasinad: külmikud, pesumasinad, tolmuimejad, köögikombainid, ka muud kütte- ja jahutusseadmed. Ühesõnaga, ligi […]

Metalliettevõtet Favor, mis tegeleb ühtaegu nii tootmise laiendamise, uuendamise kui ka uute klientide otsimisega, ootab 2017. aasta kevadel ees tõsine väljakutse – tootmine tuleb kolida uude hoonesse, kusjuures tootmisprotsess ei tohi katkeda. „Peamine on, et tarned ei kannataks ja tellijaid alt ei veaks. Seetõttu peame selle keerulise perioodiga sujuvalt hakkama saama. Samas oleme üsna optimistlikud […]

Arendamist ootavad juhtimissüsteem ja akupakk Silverstone’i etapp näitas plusse ja tõi välja miinuseid Tudengivormeleid on Eestis edukalt ehitatud juba kümme aastat, tiimi kapteni Raiko Annaski sõnul tuleb aga iga kord alustada justkui otsast peale. Kuigi hiljutine etapp Silverstone’is ei möödunud viperusteta, naasti koju kasulike ideede võrra rikkamana. Kirjutab Ants Vill. Kapten Annask teab, mida räägib: […]