Kuidas puhastada tööstuslikku reovett? BEST pakub lahendusi

Tööstusliku reovee tekitatavaid kahjusid vesistule, Läänemerele ja kogu keskkonnale on võimalik küllaltki lihtsate vahenditega oluliselt vähendada. Kõige põhilisem tee selleks on tootmisettevõtete, vee-ettevõtete ja omavalitsuste koostegutsemise parandamine, selgus Läänemere-äärsete riikide ühisprojekti BEST käigus. Kirjutab Ants Vill. 

Probleemi lähtekoht on, et suuremas osas suunatakse tööstuslik reovesi olmevee puhastusseadmetesse, mis aga ei pruugi alati hakkama saada mõnede tööstusliku reovee komponentide eraldamisega ega ka puhanguliselt suurte heitmekogustega, eriti kui tootja sellistest erandlikest kogustest töötlejat ette ei hoiata. 

Koostöö kui A ja O

„Koostöö tundub olevat nii lihtne ja elementaarne asi. Kõige üllatavam oligi, et äsja projekti tulemustest kokkuvõtete tegemiseks korraldatud seminaril Põltsamaal olid nii vee-ettevõtted, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ning tööstusettevõtete esindajad – kolm osapoolt – võib öelda, et esmakordselt ühes ruumis,” märkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevjuht Pille Aarma. 

„Selgus, et kõik probleemid ei olegi tehnoloogilised, vaid tihtipeale seisnevad pigem suhtluses ning muidugi ka kohalikus poliitikas. Näiteks nn Paide juhtum tõi esile, et ehkki on ainult kolm osapoolt, ei suhelda eriti aktiivselt. Paidesse planeeritakse nimelt suurt piimatööstust. Tööstuse arendajad on küll rääkinud kohaliku vee-ettevõttega, aga sel seminaril kuulis ministeerium projektist alles esimest korda,” lisas Aarma. 

„Omavaheline teabejagamine on üllatavalt oluline abinõu ka tehnoloogilise iseloomuga probleemide lahendamisel. Lisaks Eestile osalesid projektis Läti, Poola, Soome ja Venemaa Kaliningradi oblast. Meie ülesanne oli koostada nn treeningkontseptsioon – juhendid ja abivahendid selleks, et tööstusreovee efektiivse töötlemise korraldamise alal tõhusaid koolitusi läbi viia,“ selgitas ta. „Kõige suurem heameel ja loodetavasti ka kasu on Eesti tööstusreovee käitlemise juhendist. Sellist praktilist, kõikidele osapooltele suunatud juhendit on juba ammu vaja olnud, sellest on kaua unistatud,” ütles Aarma ja lisas, et „Tööstusreovee käitlemise juhend” koondab nii läbiproovitud kui ka soovituslikud tehnoloogiaalased lahendused olukorra parandamiseks, ülevaate õigusküsimustest ning ettevõtete vahel sõlmitavate tüüplepingute näidised. „Et saavutada olukord, kus kõik osapooles saaksid asjadest ühtmoodi aru,” selgitas ta. 

Puudulikud load ja lepingud 

Projekti käigus tõdeti, et reoveepuhastite efektiivsus on Läänemere-äärsetes riikides viimastel aastatel oluliselt paranenud. Siiski on olmereoveepuhastid projekteeritud puhastama eelkõige kodumajapidamistest pärit reovett, mistõttu võib puhastisse juhitud tööstusreovesi neid puhastussprotsesse hõlpsalt häirida.

„Probleemide allikas mitmes riigis seisneb selles, et keskkonnalubade andmine ettevõtetele on pealiskaudne, ametnikud tegutsevad kiirustades, kogu süsteem on puudulik. Nii jäävad vee-ettevõtted, kes vett puhastama peavad, tihti abitusse olukorda. Tööstusettevõtteid ei huvita sageli, milline on nende tekitatud reovee koosseis. On aineid, nagu näiteks rasvad, mis viivad suures koguses puhastitesse sattudes need töökorrast välja. Samuti võib reoveepuhasti töö peatada järsult süsteemi paisatud suur reoveekogus, milleks võib näiteks olla ka näiliselt süütu piimatööstuse pesuvesi,” nentis Aarma. 

Ta tõi positiivse näitena välja Põltsamaa, kus projekti käigus rajati piimandusettevõtte E-Piim Tootmine AS reovee jaoks vahemahuti, mis säästab Põltsamaa olmereovee puhastussüsteemi suuremate reoveekoguste puhul.

Projekti BEST suunistes märgitakse, et kõige määravamaks takistuseks reovee piisaval käitlemisel saavad ebapiisav lubade andmise süsteem ning vananenud lepingud tööstustega. Sellises olukorras on takistatud loas vajalike nõuete seadmine, mis kohustaks tööstust oma reovett eelpuhastama ja selle kvaliteeti rohkem jälgima. Projekti raames koostatud poliitikaülevaade tõstab olukorra parandamiseks esile tegevuskava, mis on mõeldud nii keskkonnaasutustele, tööstustele kui ka reoveepuhastitele.

Investeeringud tehnoloogiasse 

Projektis leiti, et reoveepuhasti, tööstuse ja keskkonnaasutuse koostöömudelis kokkuleppimine on üks olulisemaid meetmeid ootamatute olukordade ennetamiseks ja selleks, et aidata reoveepuhastil olla valmis juhuslikeks tööstusreoveeheideteks. Töötajate koolitamine, kohapealsed külastused ja paar korda aastas toimuvad kohtumised, mida viiakse läbi nii reoveepuhastusjaamas kui ka tööstuses, võimaldavad aru saada üksteise protsessidest ja mitmesugustesse olukordadesse sobivatest meetmetest.

Koostööd ja kohapealset puhastust testiti ka praktikas. Projektitoetusest said abi kaks piimandusettevõtet, üks Eestis (E-Piim) ja teine Lätis. Lisaks investeeris projekt BEST Poolas täiesti uue, tööstusreoveele mõeldud puhastusliini rajamisse kohalikus väikepuhastis. Tänapäevane meetod fosfori filtreerimiseks kaltsiumsilikaadi abil võimaldab fosfori täielikku kogumist edasiseks kasutamiseks, nt põllumajanduses. Teine Poolas töötav reoveepuhasti investeeris pilootsüsteemi, et katsetada biogaasi tootmise väljavaateid reovee setete ja biolagunevate tööstusjäätmete kooskääritamisel. 

Eestis ostis Põltsamaa Vesi OÜ kaasaskantava seireseadme, et jälgida tööstusi, kes aegajalt juhivad puhastisse suuri kahjulike ainete koguseid sisaldavat reovett. Selliste seadmete laialdasemast kasutuselevõtmisest oleks väga palju abi ka teistes Läänemere ümbruse reoveepuhastites. Projekti käigus uuriti, kust satuvad Põltsamaa jõkke raskmetallid, mis lõpuks Põltsamaa Vee puhastusseadmetesse jõuavad. 

Poliitilised käärid

„Üldiselt tuli projekti käigus esile, et suuremate ettevõtete ja suurte olmereovee puhastusjaamade puhul probleeme eriti tihti ei esine. Küll aga on avariid kerged tekkima väiksemate reoveepuhastite puhul, kus reovee koguse järsk suurenemine või koostise muutumine võib süsteemi kergesti rivist välja viia. Seal on uuest juhendist eriti palju praktilist abi,” märkis Pille Aarma. 

„Keskkonnalubade andmisel tööstusele tahaks tulevikus kindlasti näha Keskkonnaameti aktiivusust pidada kolmepoolseid läbirääkimisi – loaandja, tööstus ja vee-ettevõte. Vaja on ikka anda selliseid lube ja sõlmida sellised lepingud, mis kaitseksid ka vee-ettevõtteid, muidu on tihti jõuõlg tööstuse poolel, kes pole muidugi suuremate kogustega kaasnevate kõrgemate tasude enda kanda võtmisest huvitatud,” täpsustas ta. „Ja kindlasti on ametnikel vaja survestada tööstusi, et nad võtaksid senisest rohkem enda kanda oma reovete eelpuhastuse, mitte ei jätaks kogu koormat olmereovee puhastitele.”

„Selle probleemidekogumi lahendamine on ka poliitiline küsimus, tekivad poliitilised käärid: vee-ettevõte on sageli kohaliku omavalitsuse oma, kes selle ettevõtte eest seismisele peab aga silmas pidama, et piirkonnale on vaja tööstusettevõtteid kui tööandjaid ja omavalitsuse tulubaasi laiendajaid. Nii ei saa omavalitsused ettevõtteid ka väga survestada,” tõi Pille Aarma esile vastuolu, mille lahendamisele peaks projekti BEST tulemused suuresti kaasa aitama. „BEST-i käigus selguski, et puhastusprotsessi jälgimisega on meil väga hästi, proove võetakse väga tihedalt ning analüüsitakse ohtlike ainete piirnormidest kinni pidamist. Samas, Eesti jaoks ongi lepingute sõlmimise kvaliteet kõige suurem probleem. Ja muidugi, ka keskkonnalubade andmise süsteemi tuleb parandada.”

„Projekti mõju ei piirdu kindlasti nende kolme aastaga, mil see kestis. Selle mõju peaks ulatuma aastate taha, aitama tööstusliku reovee efektiivset käitlemist korraldada nii lähemas, kui loodetavasti ka kaugemas tulevikus,” avaldas Aarma (fotol) lootust. „Pikk tee sai läbi käidud, suur töö ära tehtud. Aga soovituste elluviimise suur töö on meil kõigil, nii tööstustel, vee-ettevõtetel, aga ka keskkonnaametnikel, alles ees,” summeeris ta.

Rahvusvaheline projekt BEST

Kolm aastat (oktoober 2017 – oktoober 2020) kestnud projekt BEST (Better Efficiency for Industrial Severage Treatment – Tööstusliku reovee töötlemise tõhustamine – ingl k) lõppes mitmete praktiliste järelduste ning meetmete väljapakkumisega probleemide lahendamiseks. Projekti rahastus tuli Euroopa territoriaalse koostöö programmi Interreg Läänemere piirkonna programmist 2014–2020. EVEL-i omaosalust kaasfinantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eesti kohta koostati põhjalik materjal „Tööstusreovee käitlemise juhend”, mille panid Eesti Vee-ettevõtete Liidu ülesandel kokku Eesti konsultatsioonifirma OÜ Aqua Consult Baltic spetsialistid koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ning mitme vee-ettevõtte esindajatega.