BIMsummit 2020: ladus koostöö kui edu võti

Digitaalehituse konverents BIMsummit 2020 tõstis esile tehnoloogia esitatava väljakutse ning veelgi enam ladusa koostöö olulisuse. Kõlanud ettekannetest teeb ülevaate BIMsummiti organisaator Miina Karafin. 

Kui sageli arvame, et 3D-mudelite (BIM = building information modelling) kasutamine ehituses on eelkõige tehnoloogiline väljakutse, siis tänavuse BIMsummiti ettekanded tõstsid peamise märksõnana esile hoopis koostöö. Räägiti mitmest suurejoonelisest ja tehniliselt keerukast objektist ning tõdeti, et just ladusa ja üksteist väärtustava koostöörütmi leidmine oli see, mis tõi edu. „Mudelprojekteerimine ja erinevad kaasaegsed tehnoloogiad on vaid tööriistad, et parandada koostööd ning võimaldavad infovahetuse ja kogu protsessi muutumist läbipaistvamaks ja efektiivsemaks. Tundub elementaarne, aga ometi tuleb seda aeg-ajalt endale meelde tuletada.“

Värsketes kogemuslugudes tõusid esile mastaapsed avalikud objektid, millel on teadlikud tellijad ja selge vajadus ehituse kõrge kvaliteedi järele nii ehitusprotsessis kui hoone hilisemas kasutuses.

Aleksandr Zirk (Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekteerimise projektijuht) on veendunud, et tellija kaasamine ehituse varajases faasis ja projekteerimise juhtimiseks kasutusele võetud kaasaegne tehnoloogiline platvorm andsid väga hea tulemuse. „Kuna kõik osapooled projekteerijast kuni tellijani omavad ligipääsu samale infole, on otsustamine kiirem ja oluliselt läbipaistvam, eriti nii suure projekti puhul, kus süsteemitus võinuks kaasa tuua tõelise segaduse,“ tõdes Zirk.

Tallinna Sadama D-terminali rekonstrueerimine on tänu digitaliseerituse kõrgele tasemele olnud viimasel kahel aastal üks enim tähelepanu pälvinud projekte – suvel anti tellijale üle kõige detailsem ja infoküllasem teostusmudel, mis Eestis seni tehtud. Hea tulemuse saavutamiseks investeeriti tavapärasest oluliselt rohkem aega projekteerimise etapis, kus viimases ehk tööprojekti faasis lähtuti eelkõige ehitatavusest platsil. Nordeconi eriosade osakonnajuhataja Deniss Bermani sõnul töötas ehitaja projekti väga detailselt läbi, sisendit andsid nii Nordeconi eriosade spetsialistid kui ka töövõtjad, kes platsil reaalselt töid teostasid. „Näiteks lahendati väga detailselt ripplagedetagused tehnosüsteemid ja hilisemaks hoolduseks vajalikud tehnohooldusalad,“ ütles ta ja lisas, et selle tulemusel ei olnud platsil töid juhtides praktiliselt tavapäraseid vaidlusi ja lisatöid. Bermani sõnul oli mudeli infosisu ehituse käigus kasutatav, aga suurem väärtus on sellel loodetavasti hoone hilisemal haldajal. „Ilma mudelita oleks aga sellisel tasemel sisulist koostööd projekteerimise etapis teha pea võimatu.“

Rahvusraamatukogu on iga eestlase jaoks oluline maamärk ja selle renoveerimine ehituslikus mõttes huvitav väljakutse. Et vähendada rekonstrueeritava hoone ebameeldivaid ja kulukaid üllatusi, võeti kasutusele laserskannimine, millest tegid põhjaliku ülevaate projekteerimisbüroo Sirkel ja Mall esindajad Kaupo Tennokese ning Anni Veske. Jagati nii parimat praktikat kui ka projekti käigus saadud valusaid õppetunde. Tehnoloogiline võimekus olemasolevat hoonet skaneeringu abil detailselt üles märkida, ei loo väärtust iseenesest, vaid selle loob projekteerija ning arhitekt, kes alusmaterjali efektiivselt kasutada oskavad. 

Mudelprojekteerimine ja erinevate kaasaegsete tehnoloogiate kasutamise võimalus seab traditsioonilise projekteerimisprotsessi tugeva kahtluse alla ning paneb mõtlema, kuidas väljakujunenud etappe muuta. Varem tegi iga projekteerija oma osa mingiks konkreetseks kuupäevaks valmis, pärast mida hakati projekti analüüsima ja alles siis ilmnesid vastuolud, ebakõlad ja mured. Nende lahendamine on aga ajakulukas, sest suur töö on vaja ümber muuta! Nüüd lubavad uued võtted jooksvalt projekti kulgu jälgida, analüüsida ja kontrollida. Pidev infovoos olemine ja koostööd parandavad võimalused muudavad kogu protsessi sujuvamaks, vigu saab lahendada sel hetkel, kui need tekivad. Kui vaadata kogu ehitusprotsessi käiku, siis toob see kaasa suure efektiivsuse ning võimalused, mida traditsioonilised projekti etapid pärsivad. Tulemus on aga hea vaid juhul, kui iga projekteerija on valmis tegema sisulist koostööd.

„Kui ühe projekti juba mudeliga teed, siis tagasiteed enam ei ole,“ kinnitab Merko Ehitus AS arendusprojektide projektijuht Alar Toomik. Oma kogemusest näeb ta, et mudeli kasutamine juba alates arhitektuurikonkursist loob ehitusprojekti jooksul väärtust nii tellijale kui teistele osapooltele. „Kasu, mis tuleb läbipaistvusest ja projekti paremast mõistmisest, on ilmselge ning loodetavasti leiavad mudelid lähitulevikus üha enam kasutust ka hoonete halduse faasis.“

BIM ei ole võlusõna, mis tänases ehitussektoris kõik probleemid lahendab. Küll aga aitab selle kasutamine meelde tuletada, et eduka projekti aluseks on koostöö ning jooksvalt protsessi käigus teineteisemõistmine. Kaasaegsed lahendused loovad selle kõige jaoks hea võimaluse, eesmärk on hea projekt nii paberil, arvutiekraanil kui ehitusplatsil. Kui kõik ehitusprotsessi osapooled uute süsteemide ja töövõtetega ära harjuvad, siis toimivad need juba iga projekti puhul, olgu see suur avalik hoone või väiksem tootmishoone, olgu tegemist riikliku suurtellija või kortermaja arendusprojekti läbiviiva eratellijaga. Mudelprojekteerimise väärtus on meile kõigile kättesaadav.

BIMsummit Estonia loodi 2016. aastal sooviga inspireerida praktikuid läbi teiste praktikute kogemuste. Aastatega on põnevate esinejate leidmine läinud organisaatorite jaoks järjest lihtsamaks, mis on selge märk, et digirevolutsioon on Eesti ehitusvaldkonnas kohal ja meil on, mille üle uhkust tunda. Tänavu toimus BIMsummit septembris, olles järjekorras juba neljas.