Inseneeria

Eesti ja Soome tööstusvaldkonna erialaliidud alustavad septembris põhikooli vanemale astmele võistlusega Tuleviku Loojad, et leida ettevõtetele jätkusuutlikke lahendusi. Võistluse rahvusvaheline finaal, kus osalevad 5 paremat kooli kummastki riigist, toimub Tallinna Tehnikaülikoolis 16. jaanuaril 2025.

Mõned tehisaru eksperdid on hoiatanud, et seisame peagi silmitsi singulaarsusega. See, mis meid siis ootab, hirmutab eksperte.

Ukraina sõjas ja Lähis-Ida konfliktides on näha, et satelliidipõhine navigatsioon on lihtsasti segatav ning meil siin Eestiski on lennukitel olnud probleeme GPS-i abil maandumisega. Tehnoloogiliste uuenduste maailmas tõusis hiljuti esile katse, mis võib muuta lennunduse ja navigatsiooni tulevikku. USA õhujõudude piloodid viisid läbi eksperimendi California päikese all, katsetades värsket varu-navigatsioonisüsteemi.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengisatelliit Hämarik lõpetas langeva tähena sähvatades oma teekonna, ligi neli aastat orbiidil lennanud Hämarik on Eesti kõige kauem järjest töötanud satelliit.

Viimaste kuumade suvedega on USA lennufirma Southwest Airlines kogenud oma lendudel ootamatut ja ohtlikku probleemi: limonaadipurgid plahvatavad, tekitades kaose ja põhjustades ka vigastusi.

Hambaravimaailmas leidis äsja aset ajalooline hetk: tehisintellekti juhitud autonoomne robot sooritas esmakordselt inimpatsiendi peal kogu hambaraviprotseduuri. Vähe sellest – robot sai protseduuriga hakkama ligi kaheksa korda kiiremini kui inimesest hambaarst seda teha suudaks.

Riigi IT Keskus (RIT) viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) suvel esimese ministeeriumina üle 100-protsendiliselt pilvelahendustel põhinevale arvutitöökohateenusele (ATK). See on muudatus, mille vajalikkus kerkib teiste asutuste jaoks esile ka eesolevaid ministeeriumite ümberkorraldusi silmas pidades.

Eesti Maaülikool mõtleb roheliselt ja püüab vähendada keskkonnajalajälge, otsides uuenduslikke innovaatilisi lahendusi. Üks niisuguseid on roheasfaldiga juurdepääsutee rajamine Rõhu katsejaama alale. Roheasfaldi puhul on bituumen asendatud 15–25% ulatuses puidupõhisest biomassist toodetud keskkonnasäästliku materjali ligniiniga, et vähendada fossiilse materjali kasutamist. Lisaks rajatakse Rõhu aia parkla juurde vihmapeenar, mis aitab reguleerida veerežiimi ning vett puhastada.

Karula rahvuspargi piirimail algasid keskajal rajatud söemiilide väljakaevamised, mida juhivad Tartu arheoloogia osakonna ja Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli teadlased. Lisaks toimub kaevamiste ajal rauasulatuse eksperiment, kus kasutatakse ajaloolist tehnoloogiat.

Põhja-Eestis Aseri lähistel jätkuvad ulatuslikud tööd EstLink2 kaabli rikkekohas, võimaldades juulis alustada töid rikkelise kaablilõigu füüsiliseks asendamiseks. Remonditööd lõppevad hiljemalt 12. septembril, ühendus on turu käsutuses 13. septmbrist.

Saksamaa ehitusmaterjalide kontsern Schwenk suurendas osalust Eesti kaubabetoonitootjas AS Betoonimeister, omades nüüd kogu ettevõtet. Betoonimeister jätkab tegevust senise nime ja juhtimisstruktuuriga.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste sensoritega hakatakse uurima alajäsemete kandevõimet mikrogravitatsioonis. Algatuseks viiakse uuringuid läbi kosmoses, et täiendada teadmisi luude tervisest, tulemusi rakendatakse ka maapealsete patsientide taastusravis.

Eesti Betooniühing andis välja 2024. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonarhitektuuri ning -ehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Tänavu anti välja kaks preemiat, kusjuures mõlemad läksid Tallinna Tehnikaülikooli magistrantidele.

Tehisintellekt (AI) on saanud elu igapäevaseks osaks ja sellest räägib valju häälega üha enam ettevõtteid. Elisa Eesti AS valdkonnajuht Anti Liivat tõdeb samas, et AI populaarsuse kasv on kaasa toonud olukorra, kus tehismõistuse silti üritatakse peale kleepida pea igale süsteemile, kus midagi veidigi automaatselt toimib.

Eesti tehnoloogiafirma Bercman Technologiese tütarettevõte Bercman Energy OÜ hakkab tootma ja ka müüma elektriautode kiirlaadijaid, esimesed tooted jõuavad klientideni septembri lõpus. Kiirelt kasvava turunõudluse katmiseks on kaasatud ka rahvusvaheline partner.

Kui seni on igasuguseid inimesesarnaseid humanoidroboteid meile vaid lavalt näidatud või saadetakse need tööle autotehastesse, siis nüüd on kätte jõudnud aeg, kui igaüks saab endale mõne sellise osta. Mida aga sellega kodus peale hakata, on juba iseküsimus.

Washingtoni osariik käivitab võitluseks vandalismi vastu uuendusliku miljoni dollari suuruse projekti, mis hõlmab ka 30 000 dollarit maksvat drooni, mille ülesanne on seintele soditud grafiti ülevärvimine.

Ehkki mõned riigid, nagu Iisrael ja USA, on juba lubanud laboris toodetud kunstliha müüma hakata, ei ole see seni veel lettidele jõudnud, välja arvatud ühes kohas. Singapuris nimelt on üks kauplus, kus müüakse laboris kasvatatud kana, kuid tegelikult sisaldab see vaid kolm protsenti loomseid rakke.

Kliimamuutuse tõttu peavad põllumehed ja metsaomanikud leidma oma maade majandamiseks viise, mis tagavad põllukultuuride ja metsade vastupidavuse muutuvates kliimatingimustes. Siin on neile appi tulnud Eesti Maaülikooli teadlased, kes rahvusvahelises koostööprojektis koos teiste riikide teadlastega seniste teadustulemuste ja praktiliste kogemuste põhjal lahendusi pakuvad.

Eesti Betooniühing andis välja uue juhendi – „BÜ11: Betoontarindite parandamine ja kaitsmine“, mis on esimene eestikeelne põhjalik materjal selles valdkonnas. Juhend kirjeldab rohke pildimaterjali, skeemide ja tabelite kaasabil kasutatavaid materjale, erinevaid tööprotsesse ja kvaliteedi kontrolli.

Tallinnas Vabaduse väljakul sai täna, 5. juunil tutvuda uusima isejuhtiva elektrivormeliga FEST24, mille tolmukeerutamisest sai aru, et aerodünaamika töötas väga hästi.

Kui juturobot ChatGPT veidi enam kui aasta tagasi lansseeriti, olid minu ootused selle suhtes üsna skeptilised. Märkasin igapäevaselt, kuidas minu ümber olevad inimesed seda koolitööde ja teiste igapäevaste tegevuste jaoks kasutasid, kirjutab Melody Nirk*.

Rohelise vesiniku tehnoloogiaid arendav Stargate Hydrogen liitub jätkusuutlikkuse foorumiga Energy Efficiency Movement (EEM), mis ühendab sarnaselt mõtlevaid ja energiaefektiivsema maailma nimel tegutsevaid osapooli. Eesti rohetehnoloogia ettevõte on liikumise 500. liige.

Nädalapäevad kestnud soe ja päikesepaisteline ilm on mõjutanud sel nädalal ka merepinna temperatuuri. Satelliitpildid näitavad, et suurel osal Läänemerest (üle 100 000 km2 ) on välja kujunenud mere kuumalaine.

Rahvusvaheline energiaettevõte Enefit lõi käed Solaride’iga, asudes päikeseautosid arendava MTÜ liikmeks. Koostöö eesmärk on ehitada Austraalias toimuva päikeseautode maailmameistrivõistluste võiduauto, anda hoogu energiasektori innovatsioonile ja muuta inseneriks õppimine noortele atraktiivsemaks.

Ühendkuningriigi relvajõududele arendatakse uut mängumuutjat – relva, mis kasutab vaenlase elektroonika halvamiseks ja mitme drooni korraga allatoomiseks raadiolaineid.

Üliohustatud suur-konnakotkad on Ukraina sõja tõttu muutnud oma rändekäitumist ja see halvendab nende tulevikuväljavaateid, selgub äsjavalminud teadustööst.

Ettevõte Airbus katsetab lennumasinat Racer, mis on nagu kopter, aga võib lennata ka nagu lennuk. Kopterilt võtab see lennuvahend vertikaalse õhkutõusmise ja õhus paigalseisu eelised, lennukitelt aga kiiresti edasiliikumise boonuse.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengiprojekti raames valmis riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava bakalaureuse tudengitel prototüüp lennujuhtimise irdtornide videopildi viite mõõtmiseks.

Ukraina ettevõte LLC Alexander & I võitis koos alltöövõtjast Eesti ettevõttega KMT Prefab riigihanke kolme perekodu projekteerimiseks, tootmiseks ja ehitamiseks Ukrainasse Žõtomõri oblastisse. Ettevõtte arendusdirektor Ivan Stuzhuk on läbinud Visionest Institute’i programmi „Ukraina ülesehitamise võimekuse kasvatamine“.

Eesti Meremuuseumi Lennusadam, mis oli külastajatele alates aasta algusest suletud, ootab huvilisi pärast põhjalikku värskenduskuuri külla 12. mail kell 10.

Infotehnoloogia on võimas, kui aga lasta sel n-ö vabalt joosta, tekib päris ruttu erinevate tehnoloogiate sasipundar, mida ei suuda lahti harutada ka kõige nutikam spetsialist. Elisa Eesti IT-juhi Villu Teearu sõnul on see põhjuseks, miks eduka IT-organisatsiooni mõõdikuna ei saa kasutada pelgalt seda, kui hästi loodud lahendused täna töötavad. Pilk tuleks heita ka sellele, kui jätkusuutlikult on kogu laiem süsteem üles ehitatud – kas kuskil on olemas dokumentatsioon, loogika ja selged standardid, mille järgi iga individuaalne arendaja saaks kõigi teistega ühte jalga käia.

Uued vertikaalteljelised tuulegeneraatorid, mis hiljutise avastusega muudetakse senisest hoopis tõhusamaks ja vastupidavamaks, võivad tuua kaasa suuri edusamme tuuleenergia tootmises.

Eesti Maaülikooli (EMÜ) tehnikamajas algab homme, 8. mail rahvusvaheline konverents „Biosystems Engineering“, et tutvustada edusamme biosüsteemide tehnoloogiate arendamisel ning edendada riikidevahelist teaduskoostööd. Sel aastal toimub paralleelselt ka toiduteaduse ja tehnoloogia konverents FoodBalt 2024, mis keskendub säästvale toidu tootmisele kui tootmisahela väljakutsele.

ABB tutvustas oma uut laevade „sõukruvi” Dynafin, mis ei ole välimuselt enam üldse propelleri ega kruvi moodi, vaid meenutab pigem punti kööginugasid.

NASA uus kosmosemissioon, mis testib uut liikumisviisi päikesesüsteemis, heiskas kosmoses purje. Tuule püüdmise asemel kasutab see päikesetuule tõukejõudu. See töötabki enam-vähem samal põhimõttel, nagu purjelaevad, mida lükkab edasi maapealne tuul.

Viimastel kuudel on Eestis ja teistes Balti riikides väga tugevalt häiritud GPS-signaalid, mille järgi lennukipiloodid navigeerivad. Ehkki neid on koolitatud ka muid vahendeid kasutama, ei ole lennuliiklusele ohtlik GPS-signaali kadumine, vaid selle võltsimine, mis justkui tõstaks lennuvahendi valesse kohta. See võib halva nähtavuse korral piloodid segadusse ajada.

Inission tutvustas 26. aprillil toimunud avamisüritusel Lagedi mehaanikatehases kaks miljonit eurot maksnud tootmisseadmeid, mille hulgas on ka Eestis ainulaadne robottöökeskus.

Tallinna Tehnikaülikooli professor, akadeemik Jarek Kurnitski sai Rootsis erakordse tähelepanu osaliseks – teda autasustati Rydbergi kuldmedaliga silmapaistva teadustöö eest ventilatsiooni valdkonnas. „Mul õnnestus saada kõrgeim erialane tunnustus,“ avaldas Kurnitski.

Juba sel nädalalõpul, 26.–28. aprillil panevad 11 riigi gümnasistid proovile oma füüsikaalased teadmised Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadil, mida alates 2020. aastast korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Tulemuste põhjal komplekteeritakse riiklikud meeskonnad suurtele rahvusvahelistele olümpiaadidele, nagu Euroopa füüsikaolümpiaad (EuPhO) ja rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (IPhO).

Tehisintellekt (AI) on viimase aasta-kahe jooksul läbi teinud meeletu arenguhüppe ja uuring uuringu järel kinnitab, et AI lubab tõsta pea iga töötaja tootlikkust. Samas märgib Elisa masinõppe valdkonna juht Märt Vaha, et kuigi tehisaru potentsiaal on üüratu, ei ole ettevõtetel mõtet AI-lahendusi luua lihtsalt nende loomise pärast. Sageli võivad millegi uue ja ägeda loomise asemel mõistlikumaks lahenduseks olla hoopis karbitooted või erinevad automatiseerimisteenused.

Kõrbelinn Dubai Araabia Ühendemiraatides, kus pea kunagi ei saja, sai kätte sellise sahmaka vihma, mis sadas korraga maha terve aastanormi jagu. Tagajärjeks olid üleujutatud tänavad, liikluskaos ja rikutud elamised. Kas tõesti pingutas rikas naftariik üle pilvedest vihma väljameelitamisega, tekkis paljudel küsimus.

Eesti Betooniühing kuulutas välja betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse, esitamise tähtaeg on 10. juuni 2024.

Eesti Maaülikooli (EMÜ) agrorobootika töörühmal on valmimas spetsiaalne mehitamata roheenergia baasil töötav elektriline põllundusrobot, mille esimene prototüüp on suunatud mustikaistanduste täppisväetamiseks ammendunud freesturbaväljadel.

Haridusprogramm Solaride ja elektroonikatootmisettevõte Incap korraldasid Saaremaa 7.-12. klassi õpilastele inspiratsioonipäeva, kus noored tegid tutvust päikeseauto ja Incapi tehase telgitagustega ning panid käed külge praktilistes töötubades.

Tallinna Tehnikaülikooli esimese tudengisatelliidi Koidu teekond sai pärast viit orbiidil tiireldud aastat ereda lõpu. „Tehiskaaslase tuline lõpp on selles mõttes positiivne, et nii ei jää satelliit kosmoseprügina orbiiti reostama,“ märkis tehnikaülikooli vanemlektor ja Koidu sidesüsteemi juhendaja Ivo Müürsepp.

Ülikoolide ühisprojekti „Kliimateadlik“ raames valmisid teaduspõhised õppematerjalid lasteaia-, kooli- ja huviharidusõpetajatele kliimamuutuste teema käsitlemiseks eri ainetundides. Veebilehel kliimatarkused.ut.ee olevate materjalide abil soovitakse kujundada kliimamuutustega seotud arusaamu ja hoiakuid, suurendades seeläbi kliimateadlikku käitumist ühiskonnas.

Samsung on juba möödunud suvest saadik vihjanud, et neil on plaanis teha sõrmus, mille sees on andurid ja mis täiendaks või asendaks nutikella.

Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust asub 1. aprillist juhtima Mihkel Tammo, kes on varem juhtinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust ja metallitööstusettevõtet Estanc ning olnud Rohetiigri üks eestvedajatest.

Aasta betoonehitis 2023 on eraisiku tellitud eramu Pirital Purje tänaval, selgus betoonipäeval KUMU-s, lisaks anti mitu eripreemiat.

LG Electronics esitles tehnoloogiamessil CES maailma esimest läbipaistva ekraaniga OLED-telerit SIGNATURE OLED T, mis on täiesti juhtmevaba.

Maateadustel peaks põhihariduses olema suurem osa, et tulla toime muutuva keskkonna väljakutsetega nagu kliimasoojenemine või energiakriis, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo ja Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.

Euroopa Liidu autotööstuse regulaatorid on andnud autotootjatele soovituse loobuda liiga laialdasest puutepaneelide kasutamisest uutes mudelites ning eelistada pigem „vanamoodsaid“ nuppe ja lüliteid, kui tootja soovib oma mudeli turvatestis saavutada paremat turvalisuse hinnangut.

Erinevaid digilahendusi, mille abil oma tööd nutikamaks ja efektiivsemaks muuta, leiab täna turult rohkem kui jõuab kokku lugeda. Elisa Eesti AS tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli rõhutab aga, et lihtsalt digividinate kasutamise pärast ühtegi uhket-säravat tööriista oma arsenali lisada ei tasu – tehnoloogilistest abimeestest saab tõeline kasu sündida vaid siis, kui neid kasutatakse põhjusega, oskuslikult ja mingitki loogikat järgides.

Elmo tõstis oma kaugjuhitava auto tehnoloogia uuele tasemele ja tegi veebruaris esimest korda 2100 kilomeetri kauguselt juhtides ajaloolise sõidu Hollandis.

Saksamaal Heidelbergis avati hiljuti Euroopa suurim 3D-prinditud hoone, mis majutab andmekeskust. Ehitist nimetatakse omapärase lainelise struktuuri pärast The Wave House’iks („Lainemaja“).

Betoonimeistri suuromanik Saksa ehitusmaterjalide tootja SCHWENK alustas koostööd Norra ettevõttega, et jõuda CO2-neutraalse tsemenditootmiseni. Süsiniku püüdmise teostatavusuuringut hakatakse läbi viima SCHWENK tsemenditehases Lätis. Jätkusuutlikkusele ja keskkonnajalajälje vähendamisele mõeldakse aga ka Eestis.

Keskmisest programmeerijast rääkides tuleb enamikele esimesena silme ette pilt inimesest, kes istub üksnes arvuti taga ja kirjutab koodi. Elisa Eesti IT-juht Villu Teearu märgib arvamusloos, et sel ettekujutlusel on ka osaliselt tõsi taga, kuid mida päev edasi, seda olulisemale kohale tõuseb koodikirjutamisoskuste kõrval võime ja tahe näha laiemat pilti – programmeerijatest peavad saama arendajad.

Paranduskohvik, mis toob kokku kuldsete kätega meistrid, katkiste esemete omanikud ja pop-up kohviku, tuleb taas! Paranduskeldri meeskond ootab huvilisi 3. märtsil kella 10-15 Tartus Kastani tn 42.

Samsung lisab oma iseparanduse programmi 14 uut seadet, sealhulgas Galaxy S23 seeria nutitelefonid, mitmed sülearvutid, telerid, ribakõlarid ja projektori, mida võib ise, kui kruvikeeraja ja muud tööriistad on käepärast, kodus parandada. Kokku saavad kasutajad hakata omal jõul parandama ligi 50 erinevat toodet.

Eestis on vaja soojapidavaks ja korralikult ventileeritavaks ümber ehitada lisaks kortermajadele ka enam kui 100 000 eramaja. Inseneeria lugejale tutvustavad selle hiiglasliku ülesande mitmeid nii teoreetilisi, praktilisi kui ka rahalisi külgi professor Targo Kalamees ning ehitusettevõtja Kristo Allvee (vt lisalugu).

Kuigi kuulujutud vihjasid tehnoloogiafirma Apple autoprojekti valmimisele 2025. aastaks, on nüüd selge, et enne 2028. aastat Apple Car valmis ei saa, kui see üldse veel ilmavalgust näeb, kirjutab Bloomberg.

Rühm Suurbritannia ja USA teadlasi said valmis uue videokaamera, mille abil saab näha, kuidas loomad maailma näevad. Lahendus tehti ühe 2018. aasta uurimistöö põhjal, kus kirjeldati ligi 600 loomaliigi nägemisvõimet.

Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor Kaspar Valgepea asub Euroopa Teadusnõukogu grandi toel avardama arusaamist heitgaase söövatest bakteritest. Kavas on luua uudne meetod suure hulga rakutüvede geneetiliseks muundamiseks ja panna kokku teadmuskogu, mis kiirendab nii rakuvabrikute loomist, biotehnoloogia valdkonna teadustöö arengut kui ka ringmajandust toetavat teadmussiiret.

ABB tippspetsialistid viivad kevadsemestril Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) läbi praktilise loengusarja uute toodete arendusest ja juurutamisest tootmises. Juba viiendat korda toimuv ABB Engineering Masterclass on osa ettevõtte järjepidevast panusest inseneride järelkasvu.

NASA ja Lockheed Martin tõid 12. jaanuaril esimest korda avalikkuse ette oma uue ülehelikiirusel lennuki prototüübi X-59, mida nimetatakse ka vaikseks ülehelikiirusel lennukiks. Prototüüp on nimelt ehitatud sellisena, et helibarjääri ületamisel ei kostaks traditsioonilist kõrvulukustavat pauku, mille pärast on praegu taoliste lennukite lendamine üle asustatud piirkondade keelatud.

Autotootja BMW lõi käed California robootikaettevõttega Figure AI, et tuua humanoidrobotid oma autotehase tootmisprotsessi.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2023” esitati 22 ehitist. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2024. aasta märtsis.

Haridus- ja teadusministeerium eraldas seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot nii energiatõhususe tippkeskusele, mida juhib Tallinna Tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski kui ka strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskusele, mida juhib professor Riina Aav.

President Alar Karis kuulutas välja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu uue preemia, mis on mõeldud kuni 35-aastasele insenerile, kes on saavutanud väljapaistvaid tulemusi oma erialal, selle õpetamisel või populariseerimisel. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 5. veebruar 2024.

Põlva kesklinnas valminud 2,5-kilomeetrise nutitee eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ja piloteerida linnasisest keskmise kiiruse mõõtmist uuendusliku terviklahendusena koos nutikate ülekäiguradadega. Tulevikus saab nutiradadele vajadusel juurde integreerida sõidukite ja taristu vahelist suhtlust võimaldavaid seadmeid (V2X).

Selleks et meie riigis oleks piisavalt inimesi, kes oskavad ise luua erinevaid tehisintellekte, isesõitvaid autosid, ehitada ja renoveerida energiasäästlikke hooneid, välja töötada meetodeid materjalide taaskasutamiseks, on vajalik, et meie noored oleksid juba varakult huvitatud reaalainetest ja tehnoloogiavaldkonnast, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

ETH Zürichi teadlased töötasid Šveitsis välja isejuhtiva ekskavaatori, mis suudab ehitada suurtest kivirahnudest ilma tsemendita kivimüüre ehk hiiglaslikke kiviaedu.

Puhas keskkond on inimesele igapäevaselt vajalik. Elukeskkonnana määratleb rahvatervise seadus loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogumit, millega inimene kokku puutub ja mis mõjutab või võib mõjutada tema tervist. Kirjutavad Andres Piirsalu (Entec Eesti) ja Janek Laanearu (Tallinna Tehnikaülikool). Artikli valmimisele aitasid kaasa Tallinna Tehnikaülikooli teadurid Jaak Jaaku, Argo Kuusik, Alo Mikola ja Karin Pachel.

Tehisintellektimaailmas on käimas põnev võidujooks: Microsofti rahastatav ChatGPT on saanud kõigile tuntuks, kuid ka Google’i Bard on juba väljas ning Elon Muski firma xAI on nüüd samuti valmis esitlema oma uusimat tehisintellekti mudelit Groki.

Jäätmed ja prügi on igapäevane osa meie elust, kusjuures Tallinna-suuruses linnas võib tekkida vajadus tühjendada tavalisi prügikaste koguni mitu korda päevas. See aga suurendab liiklust tänavatel ja tekitab paratamatult ka tühisõite, mil tühjendatakse pooltühje prügikonteinereid. Nutikad prügikastid ja täituvuse andurid aitavad aga neid probleeme lahendada.

Lõuna-Korea teadlased arendasid Karen-Christian Agno juhtimisel galliumist valmistatud süstlanõela, mis muutub inimkeha temperatuuril painduvaks.

Ei ole saladus, et pilvetehnoloogiad tekitavad ülekulu, kuid ekspertide kogemustele tuginedes on IT-kulusid võimalik vähendada keskmiselt 30 protsenti. Millest ülekulu ettevõttes tekib ja kuidas kulusid juhtida ning optimeerida? Kirjutab Crayon Eesti juht Tarmo Uba.

Sony Electronics andis teada, et testis koostöös meediaagentuuriga Associated Press (AP) edukalt uuenduslikku kaamerasisest autentsustehnoloogiat, millega saab võidelda piltide võltsimise vastu. Tehnoloogia lisab fotodele pildistamise hetkel nende autentsust tõestava digitaalse sertifikaadi.

Sel aastal on olnud juba lõputu rida ekstreemseid ilmastikunähtusi, mille ennustamisega traditsioonilised ilmamudelid kipuvad hätta jääma. Enneolematu kuumus haaras kogu maailma, muutes tänavuse suve kuumimaks alates 1880. aastast. Ilmastikuga seotud sündmused on sügavalt mõjutanud paljusid piirkondi, alates Californias aset leidnud äkktulvavetest ja Texase jäätormidest kuni hävitavate maastikupõlenguteni Kanadas.

Energiakontsern Utilitas rajab Väo energiakompleksi Tallinna suurima ehk 9,3-megavatise võimsusega päikesepargi, mille valmimistähtaeg on aprill 2024. Investeeringu suurus on 8 miljonit eurot.

Keskkonnaamet tunnistas nõuetele vastavaks Enefit 280-2 õlitehase keskkonnamõju hindamise aruande, amet langetab järgneva ligi kuue kuu jooksul otsuse tehase tegevuse alustamiseks vajaliku keskkonnakompleksloa andmise kohta.

Google´i üks kahest kaasasutajast, Sergei Brin tegeleb nüüd oma teise hobi – lennundusega ning on valmis saanud hiiglasliku õhupalli, mis peaks seda liiki ajaloolise transpordiviisi jälle kasutusse tooma.

Kantar Emori läbi viidud uuringu kohaselt toetab enamik ehk 81% Eesti elanikkonnast tuuleenergia senisest laiemat kasutuselevõttu. Kõige vähem pooldatakse Eesti energiasõltuvuse suurendamist – pooled elanikest on vastu senisest suuremale elektri sisseostmisele teistest riikidest.

TalTechi mikrofluidika uurimisrühma teadlased töötasid välja kasutajasõbralikud tööriistad nanoliitriste katseklaaside analüüsimiseks, mis peagi võidakse igapäevaselt kasutusele võtta nii teaduslaborites kui igal pool mujal, selgub ajakirjas Analytica Chimica Acta ilmunud artiklist.

Eesti asutusi ja ettevõtteid tabas oktoobris mitu ummistusrünnete lainet ja esines ka laialdase mõjuga teenusekatkestusi, selgub Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ülevaatest. Oht langeda küberrünnaku ohvriks on suurem väikeettevõtetel, kuna neil pole tavaks küberturbesse mahukaid investeeringuid teha.

Kui jälle pommitatakse elektrijaamu ja elekter ära kaob, siis on võimalik seda ise teha Leedu idufirma sportliku vahendiga – velotrenažööriga, mida vändates saab koju valgust. Lisaks saab laadida koduseadmete akusid, hoides end ise samal ajal füüsilises vormis.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased leiutasid kanga, mis muutub vihmaga veekindlamaks, palavaga hõredamaks ning külmaga soojapidavaks, kaitstes rõiva kandjat igasuguste ilmatingimuste eest.

Türgi kuulus droonifirma Baykar, mille suurim tähelend oli Ukraina-Venemaa sõja alguses, andis teada, et nende uue põlvkonna relvastatud droon Bayraktar TB3 on lõpetanud oma esimese katselennu.

Paberdokumentidega töötamine võib enamiku jaoks tunduda kauge minevik, kuid Eesti kohtutes on tuhandetest lehekülgedest koosnevad toimikud reaalsus ka tänapäeval. Samas on viimastel aastatel toimunud suur areng – tsiviil- ja halduskohtumenetlused on nüüdseks paberivabad ning Riigi IT Keskus (RIT) on varustanud kohtusaalid istungite jaoks vajaliku tehnikaga.

Nii nähtamatud kui need ka poleks, najatub iga veidigi tänapäevane ettevõte mingis ulatuses serveritele. Olgu tegu meilide, kliendiandmete või arenduskeskkondadega, kuskil peavad bitid ja baidid elama ning kuskil peab olema digimootor, mis kõike käimas hoiab. Kui mõnekümne aasta eest oli ilmselge, et iga veidigi suurem ettevõte seadis varem või hiljem üles oma serveriruumi, siis täna on pilt Elisa ärikliendiüksuse juhi Artur Prauni kinnitusel pigem vastupidine.

Sunly ja iduettevõte KOOS.io algatasid 24. oktoobril Valgamaal Õrus programmi, mille eesmärk on premeerida kohalikke elanikke, kes soovivad ja on valmis kaasa lööma, arvamust avaldama ja oma aega panustama Sunly planeeritava Herro tuulepargi valmimisesse.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased tegid ulatusliku uurimuse Läänemeres oleva magevee mahu kohta, näidates mitmete faktorite keerulist koosmõju mere seisundile. Uurimistöö, mille autoriks on professor Urmas Raudsepp koos oma meeskonnaga, annab väärtuslikke teadmisi muutuva Läänemere ja selle lahtede kohta, pakkudes uut lähenemist piirkondlikele kliimatrendidele.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased töötasid välja reostuse leviku prognoosisüsteemi, mida saab kasutada Läänemere idaosas. Süsteem lubab analüüsida nii merel kui ka mere põhjast levivat reostust, näiteks nagu õnnetusjuhtumid, tahtlikud reostamised ja uppunud vrakkidest pärinev reostus.

Juba gümnaasiumis geoloogi kutsumuse leidnud Tallinna Tehnikaülikooli Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate eriala üliõpilane Hannah Mikenberg osaleb rahvusvahelistel mereekspeditsioonidel ja uurib Läänemere põhja põnevaid pinnavorme ja seni kasutamata maavarasid.

Eesti Betooniühing kuulutas 2023. aasta Betoonisõbraks Riho Orase ja seda betooni kui konstruktiivse ehitusmaterjali eestkõnelemise, tõestamise ja populariseerimise eest.

Uueks normaalsuseks muutunud hübriidtöö toob endaga kaasa olukordi, kus töötame arvutiga aeg ajalt ka avalikus kohas. Millised ohud võivad avalikus ruumis varitseda ja kuidas teha seal võimalikult turvaliselt arvutitööd, räägib Riigi IT Keskuse infoturbeosakonna juhataja Andri Rebane.

IPC ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit korraldasid tööstus- ja tehnoloogiamessil Instrutec Eesti lahtised meistrivõistlused käsijootmises, mille võitis viiendat aastat järjest Pärnu elektroonikaettevõtte Scanfil Estonia elektroonikaosakonna tootmisjuht Timmo Antso.

Tallinna Tehnikaülikooli merefüüsika osakonna teadlased uurisid Taavi Libliku juhtimisel Liivi lahes toimuvaid protsesse, et mõista hapnikuvaeguse tagamaid. Hiljuti avaldasid nad uuringu, mis ilmus teadusajakirjas Frontiers in Marine Science.

USA õhujõud teatasid septembri keskel, et ettevõtte Northrop Grumman ehitatud uue tuumapommitaja B-21 Raider mootorite testimine õnnestus. Mootorite katsetamine on oluline verstapost uue pommitaja arendusprogrammis, kuna see maailma esimene kuuenda põlvkonna lennuk saab nüüd alustada ettevalmistusi esimeseks katselennuks.

Tuuleelektrijaamade tootja Touchwind on välja toonud ülimalt kummalise välimusega avameretuulikud, mis pidid väidetavalt olema tunduvalt väiksemate kuludega ja odavad, tootes tavatuulikutega sarnasel määral energiat.

Innovatsioon merenduses toob kaasa selle, et üha enam töid tehakse ära kaldapealses juhtimiskeskuses, mitte laevapardal. Isesõitvate robotlaevade igapäevaliikluseni on aga veel aega, tõdeti Riigilaevastiku lahtiste uste päeval* toimunud vestlusringis. Kirjutab Kristi Kool.

USA-s San Franciscos avati augusti lõpus maailma esimene täielikult robotiseeritud restoran Mezli, mis võtab vastu tellimusi ja valmistab kõik toidud ise, ilma inimese sekkumiseta. Toidukohal on siiski inimesest peakokk Eric Minnich, kes paneb kokku menüü ja hoiab asutusel silma peal.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi „Aasta betoonehitis 2023”. Võistluse eesmärgiks on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule.

Kahejalgse inimesekujulise roboti Digit looja Agility Robotics avaldas 18. septembril, et ettevõte avab USA-s Oregoni osariigis Salemis robotite tootmisüksuse RoboFab, mis suudab toota rohkem kui 10 000 humanoidrobotit aastas.

Eesti Inseneride Liit (EIL) kuulutab välja konkursi „Aasta insener ja aasta tehnikaüliõpilane 2023“. Nominendid tuleb esitada koos haridus- ja töökäigu kirjelduse / CV ja kandidaadi sobivust põhjendava kaaskirjaga või täidetud vormiga e-posti aadressil konkurss@insener.ee hiljemalt 19. novembriks 2023.

Uue kooliaasta algus tähistab kõige aktiivsema praktikaperioodi lõppu, mil elektroonikatööstuse ettevõtted üle Eesti annavad sadadele noortele võimaluse näha sektorit seestpoolt ja panna enda teoreetilisi teadmisi praktikas proovile. Oma kogemusi jagavad tudengid, kes tänavu praktiseerisid rahvusvahelistes elektroonikaettevõtetes Stoneridge ja Incap.

Taastuvenergia tootja Sunly avas Krakowi lähedal 60 megavatise võimsusega Rzezawa päikesepargi, investeeringu suurus on 33 miljonit eurot. See on üks Poola suuremaid päikeseparke ja Sunly seni kõige suuremahulisem ettevõtmine riigis.

Paigalvalubetooni ettevõte PR Betoon OÜ sai valmis esimese monoliitbetoonist valatud saunamaja „Suvi“. Idee pärineb samas ettevõttes välja mõeldud ja teostatud originaalsetest betoonist bussipeatuste paviljonidest, kusjuures Laulasmaale tehtud paviljon sai otseselt saunamaja eeskujuks.

Šveitsi firma Energy Vault kinnitusel valmis neil tõenäoliselt maailma suurim gravitatsioonienergia salvestusjaam, mille salvestusmahuks on 100 MWh. Tegemist on väga laia pilvelõhkujat meenutava ehitisega, kus talletatakse raskusi kõrgematele korrustele ajal, kui päikese- ja tuuleenergia on odav ning seda jääb üle. Tuulevaiksel ööl hakkavad aga raskused liftidega alla liikuma ja toodavad sel ajal puudu olevat energiat, mis on salvestatud rasketesse plokkidesse.

anoni uus spetsiaalne videokaamera MS-500 kasutab ära juba aastakümneid tuntud tehnoloogiat, mis püüab footoneid ja loendab neid, et joonistada kujutis välja ülikehvades valgustingimustes ehk peaaegu pilkases pimeduses.

Kui tõused hommikul kaugtööl olles viis minutit enne videokoosoleku algust, siis ei saa sinna ju loppis näoga ilmuda. Meikimise raske töö aga võib nüüd jätta Microsofti videokoosolekute tarkvara Teamsi hooleks, sest koostöös kosmeetikafirmaga Maybelline New York saab endale mõne hiireklõpsuga peale kanda digitaalse meigi. Sobivaid jumestusi on nii naistele kui meestele.

Organisatsioon Transport & Environment, mis võitleb transpordisüsteemi keskkonnasõbralikumaks muutmise eest, otsustas filmida suurt reisilaeva, et näha, kui palju see taevasse metaani paiskab. Teatavasti on metaan 80 korda võimsam kasvuhoonegaaside tekitaja kui süsinikdioksiid ning paraku on paljud LNG kütusega laevad suured metaanilekitajad.

Droonpaatidest ja drooniparvedest on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on need ametlikult mereväe käsutusse jõudnud, näitab hiljuti avaldatud foto Hormuzi väinast.

Eesti Betooniühing andis välja 2023. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Tänavu anti välja kaks preemiat, kusjuures mõlemad läksid Tallinna Tehnikaülikooli magistrantidele.

Hongkongi linnaülikooli (City University of Hong Kong, CityU) teadlased said valmis lihtsa nina alla kleebitava seadme, millega võib vastavalt filmitegija taotlustele ka erinevaid filmiga edastatavaid lõhnu tunda. Hongkongi linnaülikooli teadlaste juhitud uurimisrühm leiutas hiljuti uudse traadita liidesega ning nahale kinnitatava haistmissüsteemi, mis suudab miniatuursete lõhnageneraatorite abil vabastada mitmesuguseid lõhnu. Uus tehnoloogia integreerib lõhnad virtuaal- või […]

Köögis askeldavatest robotitest on räägitud peaaegu aastakümneid, kuid seni ei ole need tavainimeste kodudesse jõudnud. Moley Robotics on valmis saanud profitasemel täisautomaatse köögiroboti, mida igaüks saaks omale koju tellida. Hinnatasemelt ei ole see aga köögimööbel, vaid pigem nagu sõiduauto või üks väiksem korter. Kui selline hinnatase ei kohuta, võib söögitegemise tõesti täiega masina hooleks jätta. […]

Töötajate edukuse mõistmine on oluline igas valdkonnas, kuid mida loovam ja kiiremini muutuv konkreetne töökoht on, seda raskemaks võib osutuda päriselt töötavate mõõdikute valimine. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli tõdeb, et näiteks arendajate töö hindamisel ei saa enamasti kasutada standardset „tegi ära nii palju asju” arvestust, kuid see ei tähenda, et programmeerijate töö täpseks hindamiseks häid lahendusi poleks.

Kui tavaliselt on meremiinide otsimine ja kahjutuks tegemine mereväe üks ohtlikumatest ülesannetest, siis siin saavad appi tulla allveerobotid, mis tegutsevad kaugjuhtimisega ja suudavad ise lõhkeseadeldise kahjutuks teha. Äsja väljakuulutatud allveerobot SRV-8 MDV ettevõttelt Oceanbotics sisaldab Viper MDS-nimelist süsteemi, mille on valmistanud Briti laevaehitusettevõte ECS Special Projects. See välitestid läbinud sõiduk tuvastab ja kõrvaldab plahvatusohtlikud miinid […]

Brasiilia lihatootja JBS tütarettevõte BioTech Foods alustas Hispaanias oma esimese laboris kasvatatud liha kaubandusliku mastaabiga tehase ehitamist, mis peaks valmis saama 2024. aasta keskpaigaks. Tehas, millest saab ilmselt maailmas suuruselt teine sedalaadi tööstus, peaks aastas tootma rohkem kui 1000 tonni tehislikku veiseliha. Pikemas perspektiivis võiks suurendada tootmisvõimsust 4000 tonnini aastas. Möödunud aasta detsembris alustas Iisraeli […]

Bosporuse väina ehitatav veealune Suur Istanbuli Tunnel ehk Büyük İstanbul Tüneli, mis hakkab ühendama Euroopat Aasiaga, avatakse liiklusele 2028. aastal ja hakkab teenindama päevas ca 1,3 miljonit reisijat. Tunnel, läbimõõduga 18,8 meetrit, on 6,5 kilomeetrit pikk ja paikneb 110 meetri sügavusel vee all. Tegemist on maailma esimese kolmekorruselise tunneliga, lisaks asub see sügavaimal vee all […]

Itaallaste plaan ehitada maailma pikim rippsild on saanud taas hoo sisse, idee teostamist võivad muu hulgas raskendada geograafia ja maffia. Unistus sillast, mis ühendaks Sitsiilia saart Apenniini poolsaarega üle Messina väina, ulatub tagasi Rooma riigi aegadesse, mil konsul Lucius Caecilius Metellus sidus kokku tünnid ja palgid, et toimetada 100 sõjaelevanti Kartaagost Rooma aastal 252 eKr, […]

Praegu saab tavalise reisilennukiga Euroopast Austraaliasse ligi kahekümne tunniga. Šveitsi idufirma Destinus tahab reisi aega lühendada vaid nelja tunnini, kasutades hüperhelikiirusel reisilennukit, mis liigub vesiniku jõul. See tähendab, et lisaks meeletule kiirusele saab kohale ka pea olematu süsinikujäljega, kuna „heitgaasiks” on veeaur. Destinus on vesinikkütusega lennuki esimesed prototüübid juba ka välja töötanud, plaanis on need […]

Norra laevafirma Torghatten AS kavatseb Stockholmis käivitada maailma esimese kommertsliku autonoomse ja elektrilise reisiparvlaeva Zeam, mis alustab regulaarseid reise Stockholmi saarte vahel veel sel aastal. Aastaid arendatud lahendust hakkab kasutama iduettevõte Zeabuz, mille kaasomanikuks on Torghatten AS. Laev on varustatud radari ja LiDAR-iga, et jälgida ümbrust ja vältida teisi veesõidukeid, lisaks on pardal igas suunas […]

Ukraina sõda on toonud küberkuritegevusse uue hoo ja rünnakustrateegiad. NATO küberkaitsekoostöö keskuse tehnoloogiajuhi ja rahvusvahelise küberkaitseõppuse Locked Shields ühe korraldaja Urmas Ruuto kinnitusel teeb lisaks ilma asjade internet (ingl Internet of Things, IoT), mille tagajärjeks laieneb potentsiaalsete küberrelvade hulk. Seekordne (18.-21. aprill, toim) õppus oli suurem kui kunagi varem – korraldajaid umbes 400, osalejaid suisa […]

New Yorki ja ka teisi Ameerika Ühendriikide osariike on tabanud peamiselt just Hyundai ja Kia autode ärandamiste laine. Põhjuseks on tarkvaraviga, mis võimaldab neid autosid kergemini varastada. Mõlemad tootjad on küll välja toonud ka vastava tarkvarauuenduse, kuid kõiki autosid pole jõutud veel n-ö värskendada. Autovargusete laine allikaks aga on TikTok. Nimelt tegutsevad selles sotsiaalvõrgus tegelased […]

Küberturvalisusest räägitakse tihti kui asjast iseeneses – see on kas tagatud või ei ole – mis võib aga kiirelt viia valele teele. „Viirusetõrje, tugevad paroolid ja mõistlik õiguste haldus on küll vajalikud, kuid omapäi ei suuda neist ükski tagada terviklikku kaitset. Selle asemel tasuks turvateemadega tegeledes võtta eeskuju loodusmaailmast – et kaitsta ettevõtte südamikku ehk […]

Kaitseministeeriumi sihtasutus CR14 ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) sõlmisid koostööleppe eesmärgiga edendada Eesti kooliõpilaste ja üliõpilaste kompetentsi küberkaitse valdkonnas. Kokkuleppe kohaselt võtab CR14 üle juhtrolli kübervõistluse KüberNaaskel korraldamisel. „Juhtrolli võtmine KüberNaaskli korraldamisel annab meile võimaluse veelgi paremini ära kasutada kaitsevaldkonna ressursse küberväljaõppes ja pakkuda läbi meie avatud küberharjutusväljaku (Open Cyber Range) suuremat lisaväärtust kogu Eestile,“ kommenteeris […]

Texase ülikooli teadlased leidsid viisi, kuidas saaks ajulaineid lugedes kätte sõnad ja laused, millest inimene parajasti mõtleb. Lahenduses kasutatakse mitteinvasiivset aju skannimist, mis tähendab, et mõtete lugemiseks peaks panema inimese lamama kompuutertomograafi. Seega lihtsalt niisama eemalt veel mõtete lugemine ei õnnestu. Kuid ka kompuutertomograafi signaalide tõlgendamisega ei ole kõik niisama lihtne. Vaja läheb tehisintellekti ja […]

Ukraina sõjas on kasutatud miinide või granaatide kukutamiseks vastase pihta tavalisi poes müüdavaid droone, ka Ukraina raskemas relvastuses on mõned tsiviilkasutuse jaoks mõeldud seadmed leidnud olulise koha. Mängukonsool Steam Deck on näiteks heaks abivahendiks Ukraina automatiseeritud kaugjuhitava relvakompleksi „Sabre“ juhtimisel, mis on ära hoidnud lugematul hulgal Venemaa rünnakuid Ukraina tsiviilobjektide suunas. Steam Deckiga saab kaamera […]

Sotsiaalmeedia maailmas on uus kuningas – inimesed veedavad TikTokis enim aega, kui üheski teises sotsiaalmeedia rakenduses. Keskmine kasutaja veetis 2022. aastal TikTokis videoid vaadates 23 tundi ja 28 minutit kuus, mis on 3 tundi ja 51 minutit enam kui aastal 2021 samal perioodil, edastas Atlas VPN. Netikasutajal kulus aastas TikTokis videoid vaadates 282 tundi. Kui […]

Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektorina alustab 24. aprillist 2023 tööd Erik Puura, kelle üks olulisi sihte on aidata TalTechi teadlaste sadadel ideedel jõuda ettevõtjate ning seeläbi ka praktiliste rakendusteni. Puural on pikaajaliste kogemustega – kümme aastat juhtis ta Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituuti, teised kümme oli sealsamas arendusprorektor. Ta on kaitsnud tehnikadoktori kraadi Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, mis on ka […]

Küberturvalisus on valdkond, mis tuleb üha keerulisemaks ja nutikamaks muutuvate tehnoloogiliste võimaluste tõttu kontrolli all hoida. „Siin võib aga tekkida oht, et turvalisuse tagamisega hakatakse pihta valest otsast – selle asemel, et mõelda, miks ja mida kaitsta, võetakse kasutusele kõige säravamad ja uhkemad lahendused, mis mahuks eelarvesse,“ räägib Elisa Eesti ärikliendi IT-teenuste tehniline juht Mihkel […]

Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse Mäemajja jõudis uus ja oluline katseseade, millega üliõpilased, teadlased ja koostööpartnerid saavad uurida ehituskonstruktsioonide detaile ja sõlmi. Masin on tõhus – koormuse ülemist piiri võib võrrelda 64 tonni kaaluva Challenger 2 või M1 Abrams tanki kaaluga. Seade täiendab oluliselt ehituslaborit, kus juba praegu saab katsetada täismõõdus konstruktsioone – majamooduleid, suure sildeavaga vahelaepaneele […]

Tallina Tehnikaülikooli FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased töötasid välja DigiAuditi platvormi, et reaalajas jälgida ja analüüsida hoonete ning suurte kinnisvaraportfellide energiakasutust ning sisekliima näitajaid. Asjade interneti (Internet of Things, IoT) iduettevõte Thinnect aitab lahenduse müügile ja seda hakatakse turustama üle maailma. DigiAuditi energiatarbe ja õhu kvaliteedi jälgimine ning järjekestev analüüs näitab täpselt, kuhu energia kulub. […]

Mõelge oma tööpäeva peale: ärkamine, kohv, pere sättimine eelseisvaks päevaks, sõit tööle, esimene koosolek ja lõunane sõnum pereliikmele või sõbrale. Nende lihtsate toimingutega olete saatnud maailma inforuumi sadu andmetükke, mille analüüsiks, tõlgendamiseks ja kohati ärakasutamiseks on nüüd loodud võimas instrument ehk tehisintellekt (ingl artificial intelligent, AI). Kirjutab Essence Mediacomi tegevjuht Olga Peresild. Kui seda vaadet […]

Juba üsna paljud idufirmad on välja hõiganud, et nende elektrilised droontaksod hakkavad peagi inimesi vedama. Nüüd on sellesse ritta astunud ka USA üks suurimaid lennufirmasid United. Linnas nad taksodega konkureerida ei kavatse, nende plaan on hakata lennujaamast korraldama kiiret süstiklendu kesklinna. Kui United seda juba lubab, siis ei ole ilmselt tegemist investorite meelitamisega idufirmasse raha […]

Teatavasti võeti Euroopa Liidus hiljuti vastu määrus keelustada kõikide uute sisepõlemismootoriga autode müük alates 2035. aastast. Üks suurimaid selle nõude vastu sõdijatest oli Saksamaa, kus peeti keelustamist ebareaalseks. Just Saksamaa soovil suruti läbi erand, millega võib traditsioonilisi mootorikütusega autosid veel müüa. Nimelt peavad need kasutama sünteetilisi kütuseid, mille süsinikujälg on null. Sünteetilised kütused on üsna […]

Idufirma OpenAI loodud ja Microsofti rahastatav suur keelemudel ChatGPT sai lisandmoodulid, millega saab tehisintellekt nüüd maailma vaadata ja värskeimat infot ammutada. Seni pidi ChatGPT leppima treeninguandmetega, mis kogutud enne oktoobrit 2021. Masina uued „silmad ja kõrvad“ aitavad treenida kõigi andmetega, mis on internetist praegu kättesaadavad ja nii saab tehisintellekt kätte värskeima info, mis maailmast saada. […]

Sel aastal tuleb jälle valmis olla Google’i tänavavaatesse jäämiseks, sest siin hakkavad ringi sõitma ametlikud Street View autod. Need kaardistavad Eesti tänavaid ja teid ning hiljem saab seda Google’i kaardirakendusest vaadata. Google Mapsi pildipanka värskendatakse näiteks Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Võrus, Viljandis, Tartus, Põlvas ja Narvas, Kuressaares ja Haapsalus. Täpsem ajakava on üleval Street View […]

Et vähendada kosmosereiside hinda ning muuta rakettide tootmine kiiremaks ja odavamaks, on idufirma Relativity Space loonud maailma ühe suurima metalliprinteri, mis toodab raketi valmis kiirelt ja säästlikult. See printer „keevitab” robotkäega kokku hiiglaslikke detaile. Kui keskmise tavalise raketi koostisosadeks on üle saja tuhande detaili, saab 3D-prinditud raketiga hakkama ligi tuhande erineva osaga. Lisaks peaks ühe […]

Eesti päikesekatuste tootja Roofit.Solar tõestas oma innovatiivsust mainekal rahvusvahelisel energeetikakonkursil Start-Up Energy Transition 2023. Žürii tunnustas kiirelt arenevat Eesti rohetehnoloogia ettevõtet puhta energia tootmise ning salvestamise kategoorias, kus Roofit.Solar platseerus esikolmikus. Saksa Energiaagentuuri ja Maailma Energeetikanõukogu korraldatud konkursil kandideeris hinnatud energeetikaauhindadele enam kui 400 ettevõtet 63 erinevast riigist. Rahvusvahelistest ekspertidest koosnev žürii valis välja 100 […]

Maailma esimene 3D-prinditud mehitamata kosmoserakett Terran-1 ei jõudnud Maa orbiidile, tegemist oli juba kolmanda katsetusega viimase kahe nädala jooksul. Kui kahe esimese ebaõnnestumise puhul oli tegemist tehnilise veaga, siis kolmanda põhjust ei ole veel avaldatud. Kanderaketi väljatöötajaks ja ehitajaks on California idufirma Relativity Space, mille ambitsiooniks on viia inimesed tulevikus Marsile. Kosmoserakettide valmistamiseks on Relativity […]

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatud konkursi „Aasta betoonehitis 2022” võitsid Järve tornid, kokku oli konkursile esitatud 13 ehitist. Järve tornid (Foto: Kaido Hagen) Aasta betoonehitise 2022 ehk Järve tornide arhitektid on Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar, Martin Melioranski. Konstruktorid on E-Betoonelement OÜ, CES OÜ, Inseneribüroo Pike OÜ, Empius OÜ, DMT Insenerid […]

Rikkekindla jaotusvõrgu komponente ja elektrivõrgu automatiseerimisseadmeid tootev Ensto avas Eestis ainulaadse kõrgepingeseadmete testimiskeskuse, mille abil saab ennetada kuni 80% kõrgepinge võrgus toimuvatest riketest. (Foto: Raigo Pajula) Testimiskeskus, mis läks maksma 300 000 eurot, on varasemast kordades täpsem ja aitab üles leida ka mikrodefektid, mis avalduksid alles pikema aja pärast. Kõrgepingerikete kontekstis tähendab see, et ära […]

Viimasel ajal üha suurenenud küberrünnakute arv on aidanud kõikidel ettevõtetel mõista, et küberturvalisus on valdkond, millesse ei saa leebelt suhtuda. Elisa IT-juhi Villu Teearu kinnitusel võivad ettevõtted, kes ei ole varem turvateemadega sihikindlalt tegelenud, kaevuda pimesi uusi turvapraktikaid rakendades veelgi sügavamasse auku.

Maailma üks kallimaid elektriautosid, Horvaatia autotööstuse au ja uhkus Rimac, püstitas möödunud aasta lõpus kiirusrekordi 412 km/h, olles tõenäoliselt maailma kiireim tootmisse jõudnud elektriauto. Rimac Nevera uus tippsaavutus järgneb sama auto sõltumatult kontrollitud eelmisele rekordile 2021. aastal, mis tegi sellest maailma kõige kiiremini kiirendava seeriaauto. Rimaci meeskond otsis spetsiaalselt niisugust ringrada, mille sirged oleksid piisavalt […]

Saudi Araabias ehitatakse rekordilisi pilvelõhkujaid, järjekordne ei ole aga kõrgeimate (kahekilomeetrine Mirror Line, mille moodustavad kaks paralleelselt n-ö kulgevat ca 488 meetri kõrgust pilvelõhkujat) või pikimate (170-kilomeetrine kõrbelinn ehk kinnisvaraprojekt NEOM) seast, vaid lihtsalt üks tohutult suur kuup, mille küljepikkus on peaaegu pool kilomeetrit. See tähendab, et pilvelõhkuja nimega Mukaab on 400 meetrit lai, 400 […]

Türgit ja Süüriat raputanud tugevate purustustega maavärina järel käivitati 6. veebruaril juba varem valmis olnud satelliidisüsteem, mis aktiveeriti Türgi ja Põhja-Süüria hädaolukorras kaardistamiseks. ÜRO Satelliidikeskus (UNOSAT) satelliidid asusid jälgima muutusi pärast maavärinat magnituudiga 7,8, et saada kahjudest täpne ülevaate. Neid andmeid saab kasutada humanitaarabi ja katastroofiabi organiseerimiseks. Katastroofide ja hädaolukordade juhtimise ameti (AFAD) 1. märtsil […]

Eesti idufirma Vegvisir näitas maailma ühel suurimal rahvusvahelisel kaitsetööstuse messil IDEX 2023 Abu Dhabis uusi virtuaalprille, millega saab soomukeid ja tanke juhtida nii, nagu oleks masina kere läbipaistev. See tähendab, et juhi jaoks on kõik ümberringi kaamerate ja segareaalsuse prillidega igas suunas nähtav. Uus süsteem kuvab soomuki panoraamile ka lahingus olulised tingmärgid näiteks sihtmärkide, vaenlase […]

Pärast hiljuti üle Ameerika Ühendriikide lennanud Hiina õhupalli allatulistamist on hakatud neid lendavaid sihtmärke tähelepanelikumalt jälgima. Viimased teated kinnitavad, et üks kahtlane õhupall hõljub jälle õhus, seekord siis Hawaii kohal. Pühapäeval, 19. veebruaril nähti lendavat palli keset Vaikset ookeani Hawaii saarte kohal, kirjutab Forbes. Kuna see objekt võis 12 kilomeetri kõrgusel ja ligi tuhande kilomeetri […]

Tallinna Tehnikaülikooli aasta 2022 parim arendustöö on nutikas lainemõõtja (fotol), teise koha sai põlevkivituha rakendusuuring ja kolmas koht läks tehisintellekti lahendusele, mis monitoorib tööstusseadme seisundit. Võidutööd „LainePoiss – nutikas ja kasutusmugav lainemõõtja veekogude operatiivseks seireks“ premeeritakse 6000-eurose auhinnarahaga. LainePoiss on uudne ja nutikas poi, millega saab mõõta merejää ja lainetuse vastasmõju. Hinna- ja keskkonnasõbralik seade […]

Betoon on küll pika ajalooga ehitusmaterjal, kuid uuenduslikud tehnoloogiad ja eriti digitaliseerimisega seotud lahendused on suhteliselt uus teema. Eesti inseneridel ja teadlastel on ette näidata toimivad, teiste arendajate tulemustega võrreldavad lahendused ning esimene valminud 3D-prinditud betoonehitis. Kirjutavad Hillar Joon (PhD, Haragrupp OÜ) ja Lauri Peetrimägi (MSc, Tallinna Tehnikakõrgkool).

Sony tõi välja elektriauto, mis jõuab peagi poodidesse Elektroonikatootjana tuntud Sony rääkis juba eelmisel aastal oma autost, kuid siis oli see vaid kontseptsioon: eksponeeriti, millised peaksid olema isejuhtiva auto meelelahutusseadmed ning erinevad andurid ja juhiabid. Sel aastal on aga Sonyl valmis juba konkreetsem plaan. Auto kere ehitab küll Honda, kuid sisu ja tarkvara on Sony […]

Vaatamata sellele, et Amazon koondas hiljuti oma drooniüksusest suure hulga töötajaid, areneb kullerdrooni projekt edasi ja valmis on saanud järgmise põlvkonna vaikne ning ilmakindel lennumasin. Amazoni juht Jeff Bezos rääkis drooniplaanidest täpselt kümme aastat tagasi, 2013. aastal. Siis lubas ta, et õhu kaudu saab varsti oma kauba kätte mitte rohkem kui kolmekümne minutiga. Paraku siis […]

Meikimine ei ole tehnoloogiaajastul jäänud vaid käsitööks – ilutoodete firma L’Oréal tõi sel aastal välja oma tehnoloogiatooted, mis lubavad kodustes tingimustes profitasemel tulemuse saada. Kulmude printimine L’Oréali moodi (Foto: tootja) Uus toode Brow Magic teeb valmis salongitasemel kulmud ja seda nii-öelda printides. Ideaalsete kulmude saavutamiseks võib kuluda palju erinevaid tooteid, aega ja teadmisi. Brow Magic […]

Selles, et Rahvusarhiivi jõudval või seal juba varasemast leiduval säilikul on hallituskahjustused, ei ole midagi tavatut. Õnneks saab niisuguste dokumentide või kaustade n-ö eluea pikendamiseks kasutada kaasaegseid meetodeid, antud juhul näiteks gammakiiritust. Ligi 90 aastat vana kohtuasja näitel kirjutavad teema lahti Rahvusarhiivi Tallinna säilitus- ja kasutusosakonna asejuhataja Merily Paomets ja sama osakonna spetsialist Eliis Truuman. […]

Füüsiline aktiivsus aitab hoida nii kehalist kui ka vaimset vormi ning ennetada mitmeid haigusi. Seda, kuidas üha enam populaarsust koguvaid pulsikelli jm seadmeid muuta veelgi paremaks, uuris Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Ardo Allik oma teadustöös. Teemat laiemalt vaadates tuleks värske doktori sõnul teadvustada, et tänapäeva inimeste eluviis erineb olulisel määral elust minevikus. Füüsiline pingutus ei ole […]

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2022” esitati 13 ehitist. Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 16. märtsil 2023. aastal. „Meie konkursil osalevad mitmed märgilise tähendusega hooned ja rajatised: Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA), esimene monoliitbetoonist ökodukt Eesti maanteedel, LNG-terminali haalamiskai,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre […]

Soome lahe idaosa keskkonnaseisund on murettekitav – nii järeldasid Eesti ja teiste Läänemeremaade teadlased oma uurimistöös, kus analüüsiti keemilise saastumise andmeid. Näiteks registreeriti sadamates ja avamerel biotsiidi TBT märkimisväärne saaste ning saasteained, mis sattusid merevette kütuse põletamise ja võimalike õlilekete tulemusel. Kaadmiumi ja elavhõbedat on enim madalaveelistes piirkondades ranniku lähedal. Pliid leiti rohkem rannikult eemal. […]

USA termotuumareaktoris toodeti energiat rohkem, kui selle käivitamisele kulus Juba eelmisel sajandil leiutatud termotuumareaktor on teadlastele siiani murelapseks, sest aastakümnete jooksul ei ole suudetud sellest potentsiaalselt piiramatu energia allikast saada kätte rohkem energiat, kui sinna kulub. Üks suur probleem on olnud ülikõrge temperatuur, mille käigus kergemad tuumad surutakse kokku raskemateks ja vabaneb tohutu energia. Nüüd […]

Reovete puhastamisel on võimalik senisest odavamalt lagundada potentsiaalselt ohtlikke saasteaineid ohututeks süsihappegaasiks ja ka veeks, selgub Priit Tikkeri Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst. Elanikkonna kiire juurdekasv ja globaalne soojenemine viib selleni, et peaaegu iga teine inimene kannatab 2025. aastal veenappuse all. Ainult üks protsent kogu maailma veest on inimesele tarbimiskõlbulik. Ohtlikud ained rikuvad vett ja keskkonda […]

Kuigi virtuaalprillidega saab tehismaailmas näha ning ruumilise heliga kõrvaklappidega isegi kuulda end ümbritsevat, eristab seda päris maailmast see, et enda ümber olevaid asju ei ole võimalik katsuda. Õigemini, on küll kindasarnaseid seljakotiga kohmakaid lahendusi, kuid see ei tekita ehedat tunnet, et saad käeulatusse jäävaid objekte puudutada, muljuda ja silitada. Hongkongi linnaülikoolis (City University of Hong […]

Elektroonikafirma Stoneridge Electronicsi Eesti tehas saab kogu kontserni kaasaegseima SMT-tootmisliini, investeeringu kogumaksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot. Maailmaklassi kuuluvate tippseadmete kasutamine võimaldab jälgida kõige karmimaid elektroonikatööstusele esitatud nõudeid. Liin hakkab regulaarselt tööle aasta 2023 lõpus. Harjumaal Tänassilmas asuva Stoneridge Electronics AS-i juht Ardo Asperk kinnitab, et kohapealse SMT-tootmisliini järele oli vajadus juba aastaid. Nüüd saab […]

Tallinna Tehnikaülikool käivitas Ringmajanduse tuumiklabori, mis tõstab loodetavasti suhtluse suurettevõtetega uuele tasemele. Uhiuus virtuaalne koostööplatvorm hakkab pakkuma kõrgkooli kontakte ja kompetentse, et otsida koostöös teadlaste, organisatsioonide, ettevõtete ja idufirmadega jätkusuutlikke lahendusi energia- ja toormekriisile. Tuumiklabori juht, TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu kinnitas, et vajadus ühtse kommunikatsiooni- ja koordineerimiskeskuse järele kujunes viimastel aastatel, kui ülikoolis […]

Purtse jõe valgala Ida-Virumaal sai puhtaks, jääkreostuse likvideerimine võttis aega neli aastat. Järgmisena plaanib Keskkonnaministeerium korrastada Kiviõli kraavi 1,3-kilomeetrise ja Erra jõe 2,7-kilomeetrise lõigu, kusjuures projekteerimistööd ja vajalike kooskõlastuste hankimine juba käib. Tehtud töödest saab ülevaate https://youtu.be/eYXpm_EH9CY Keskkonnaministri Madis Kallase kinnitusel on Purtse projektist saadud kogemus ainulaadne. „Nii suures mahus ei ole Eestis voolavast veekogudest […]

Aserbaidžaani-Armeenia ja Vene-Ukraina sõjas kuulsust kogunud Türgi droonitootja Baykar on hakanud arendama järgmise taseme mehitamata lennukeid – hävitajaid Kizilelma, mis on veelgi tõhusamad ründerelvad. Neid võib pidada mehitamata hävitajateks, mida on raske tabada ning mis võib vaenlase tagalas kordades rohkem hävingut külvata. Kizilelma (Foto: Baykar) Kizilelma, mis türgi keeles on punane õun, püsib õhus kuni […]

Moonwalkersi tossudega liigud 2,5 korda kiiremini edasi Kuidas rahulikult kõndides liikuda edasi 11 kilomeetrit tunnis ehk jalakäijast poole kiiremini, aga rahuliku jalgrattasõidutempoga? Selleks ei ole vaja seitsmepenikoormasaapaid, vaid piisab tehisintellektiga juhitavatest tossudest. Moonwalkersi tossude tööpõhimõte on pealtnäha lihtne – need jälgivad inimese liigutusi ja panevad iga sammuga veerema jalanõude talla alla ehitatud rattad. USA idufirma […]

Novembri alguses selgus, et Sevastopoli sadamat rünnanud mehitamata paadid olidki Ukraina arendatud ründerelvad. Tegemist on niisuguste ründerelvadega, mida saab juhtida üle satelliitside ja mis võivad ka teatud piirides ise autonoomselt töötada, valides nägemisulatuses välja kõige „rammusama“ sihtmärgi. Tappev meredroon (Foto: UNITED24 / SWNS / Scanpix) Ukraina relvajõud avalikustasid plaani ehitada sada sellist drooni ja alustasid […]

Hiina plaanib ehitada Kolme Kuru paisu juurest Shanghaisse maailma pikima kanali, mis muudaks Tšiili-suuruse tühermaa põllumaaks. Yinjiangbuhani tunnel, mis on ühendatud 1400 km pikkuse kanaliga, läheb maksma 8,9 miljardit dollarit ja selle ehitamine võtab aega ligi kümme aastat. Kolme Kuru pais Jangtse jõel (Foto on tehtud Rahvusvahelisest Kosmosejaamast ISS , Wikicommons) Kui tunneli-kanali süsteem valmis […]

Asjade interneti (Internet of Things, IoT) lahenduste arendaja Krakul sai valmis tootmiseelse prototüübi nutikast elektroonilisest sisetallast, mis aitab tippsportlastel vigastusi ennetada. Taldu testiti äsja edukalt Katari MM-i jalgpallikeskuses. Suurbritannia jalgpalliklubid, eesotsas Inglismaa esiliigas mängiva Leedsi jalgpalliklubiga, plaanivad võtta sisetallad kasutusse juba selle aasta lõpus. Krakuli operatiivjuhi Aare Aruniidu sõnul oli peamiseks proovikiviks elektroonika töökindluse tagamine […]

Fiiberoptika on kriitiliste teenuste ja suure kasutajate hulga tõttu alati katkemise ohus ja avaldada nii negatiivset mõju ka lõpptarbijale. Tavapäraselt kulub võrguteenuse pakkujal liigselt väärtuslikku aega probleemi väljaselgitamise ja lahendamise peale. Tele2 ülekandevõrgu inseneri Konstantin Reva kinnitusel on siinkohal lahenduseks seiresüsteem. Võrguteenust pakkuva ettevõtte jaoks on fiiberoptika toimimine üks põhilistest ülesannetest, millega tuleb pidevalt tegeleda. […]

Jaapani RIKEN-i uurimisinstituudi teadlased said valmis miniatuurse lahenduse, mis mahub prussaka selga ja võimaldab teda eemalt juhtida. Kogu „seljakoti“ sisu saab toidet putuka tagakehale kleebitud päikesepaneelidest ja kestab nii autonoomselt mitu nädalat. Madagaskari hiigelprussakas on varustatud liitiumaku, päikesepatarei, juhtmete ja pisikese elektroonilise seadmega, mis võtab juhtimiskäske vastu üle Bluetoothi. Teadlased usuvad, et tulevikus võiks kaamerate […]

Venemaa poolt Ukraina sõjas Odessa, Kiievi ja Ida-Ukraina linnade pommitamiseks kasutatavad Iraani suitsiididroonid on küll tõhusad relvad vastase tagalas tegutsemiseks, kuid liiguvad aeglaselt ja valju põrinaga. Sellest on neil nüüd ka hüüdnimi „võrrid“, mida nõukogude aega mäletavad inimesed seostavad abimootoriga jalgratastega. Just sellist häält Iraani kolmnurksed droonid tekitavadki. Iraan ise eitab igasugust koostööd Venemaaga droonide […]

Eesti idufirma UP Catalyst leiutatud tehnoloogia järgi saab kasvuhoonegaasi kasutada ülivajalike süsiniknanomaterjalide tootmiseks. Saadud toormaterjalist on eelkõige huvitatud elektriautode akutööstus. UP Catalysti tehnoloogiajuht Einar Karu tõdes, et tegu on revolutsioonilise tehnoloogiaga kogu maailmas. „Muundame süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) elektrokeemiliselt süsiniknanomaterjalideks või grafiidiks. Protsessi käigus eraldub mõistagi ka hapnik ja kogu tegevus toimub keskkonnasäästlikult ning väiksema […]

Metallide teekond tagasi ringlusse on aeglane, seetõttu ei kao kaevandamine kuhugi, kinnitab 30 aastat kaevandusettevõttes töötanud Tony Hand. Küll aga on aastakümnete jooksul muutunud nii tehnoloogia kui mõtteviis. „Põhiküsimused on, kuidas kaevandada võimalikult ressursi- ja keskkonnasäästlikult ja suunata võimalikult palju sealjuures tekkivaid jäätmeid ringmajandusse,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku kaevandamise projektijuht Hand. Maa-alune maailm võlus Iirimaal […]

Eesti Betooniühing kuulutas Carl-Dag Lige aasta 2022 betoonisõbraks betoonehituse ajaloo uurimise, arhitektuuri ja ehitusinseneeria koostoime ning -mõju oskusliku kajastamise eest. Carl-Dag Lige on arhitektuuriajaloolane, kelle teadustöö peamised uurimissuunad puudutavad Eesti arhitektuuri ja ehitusinseneeria vahelisi seoseid, eelkõige perioodil 1918–1944, aga ka laiemalt. Ta on betoonehitusega seonduvalt tegelenud põhjalikumalt sir Ove Nyquist Arupi loomingu, Taani ehitusinseneride büroo […]

Sõltumatu elektritootja Sunly kaasab oma taastuvenergiaportfelli arendamiseks Baltikumis ja Poolas ligikaudu 200 miljoni euro mahus uusi investeeringuid. Kapitali suurendamise protsessis osales Sunly seniste aktsionäride kõrval uus investor Mirova, kes on seotud Prantsusmaa juhtiva jätkusuutlike investeeringutega tegeleva varahaldusettevõttega Natixis Investment Managers. Tehingu tulemusena ei omandanud ükski investor Sunlys enamusosalust. Sunly finantseerib kaasatud kapitaliga oma kaheaastast investeerimiskava, […]

Enne tuleva aasta eelarvete ja plaanide tegemist on mõistlik heita pilk muutustele ja koguni kannapööretele, mis mullu IT-teenuste ja tehnoloogiate vallas aset leidsid. Pole kahtlust, et paar aastat tagasi alanud tervishoiukriis avaldab siiani mõju. Lisapitseri on vajutanud Venemaa sõda Ukrainas, energiakriis, tarneraskused, töökäte puudus ning majanduse jahtumine. Selle kõige kiuste, õigemini seda enam, sunnib tekkinud […]

3D-printeriga majade printimine ei ole enam ammu mingi uudis, kuid seni on neid ikka üsna väikestes mõõtmetes tehtud. Mitmekorruselised ehitised on saamas viimase aja trendiks nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas. Houstonis väljatrükitud hoone ongi mitmekorruseline ja selle ehitamiseks on kasutatud BOD2 3D-ehitusprinterit firmalt COBOD. 372-ruutmeetrine maja on rekordsuur, kuid mahub siiski 3D-printeri käppade alla, seega […]

Tuntud printeritootja HP tegi ehitusprinteri, mis joonistab märke maha Robotid spetsialiseeruvad – HP, mis on tuntud kui printerite ja arvutite tootja, sai äsja valmis ehitusplatsidel töötava roboti, mis sarnaneb robotmuruniiduki või robottolmuimejaga. See suudab koordineeritult ringi liikuda ning selle eesmärk on ehitusplatsil näiteks vaheseinte ja kommunikatsioonide maha joonistamine. Robot võtab oma info ehitise digitaalsetelt ehitusjoonistelt […]

Lennuhuvilistel inimestel tasub olla tähelepanelik, kuna Londonis asuv start-up ettevõte SkyFly alustas Axe eeltellimuste vastuvõtmist. Tellijad saavad oma „lennumasina“ kätte aastal 2024. Axe on kaheistmeline täiselektriline õhusõiduk (eVTOL), mille maksimaalne kiirus on 160 km/h ja lennukaugus 320 km. Sel on 5-meetrised tiivad, mis on ülespoole veidi kaldu, kui eVTOL asub maapinnal, andes unikaalse välimuse ja […]

Ida-Virumaale Lüganuse valda kavandatav biotoodete tootmiskompleks on väga vajalik samm, et Eesti pääseks kasutamata puiduressursi eksportimise ja põletamise sõltuvusest ning ühtlasi tekiks fossiilsete toorainete asendamise võimalus. Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete arendusjuhi Lauri Raidi sõnul tähendab plaanitav tootmiskompleks piirkonna jaoks uusi töökohti ja majandustegevuse laienemist. VKG korraldatud Keskkonnapäeval, mis toimus 14. septembril, arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna […]

Norras, kust teatavasti tuleb meie peaaegu kõige odavam energia – hüdroenergia, on ettevõttel Wind Catching Systems valminud lahendus, millega saab avamerel toota ca viis korda rohkem elektrit kui tavaliste tuulikutega. Nimelt hakkab ettevõte valmistama Eiffeli torni kõrguseid ujuvaid sõrestikke, mis on tihedalt tuulikulabasid täis pikitud – nii toodab sein energiat mitte ainult ühe tiivikuga kõrgel […]

Ehkki elektrilennukite arendus on veel lapsekingades, on juba valminud esimesed mudelid, mille keskkonnajälg läheneb nullile. Airbusi aastaid katsetatav päikeseelektrilennuk on nii kerge ja energiasäästlik, et põhimõtteliselt võiks see kõrgel lennates päikese käes õhku jäädagi. Tankimiseks maanduda pole enam põhjust. Muide, lennuk ongi juba kaks kuud õhus püsinud. Aga…. Airbusi drooni Zephyr katsetamine lõppes ootamatult pärast […]

Radareid avastavad ja hävitavad USA raketid ilmusid esimest korda Vene invasioonisõtta augusti alguses, kui venelased leidsid oma radarite rusudest seda tüüpi rakettide detaile. Ukrainlased said Ühendriikidelt tänavu suvel ilma suurema kärata relvaabina rakette AGM-88 HARM, mida saab nüüd Ukraina lennukitelt välja tulistada. Seni polnud võimalik neid radaritõrjerakette nõukogudeaegsetel lennukitel kasutada, kuna pardaarvutite ja elektroonika tase […]

Elektriautode ja mobiilse elektroonika keskkonnajäljes kuulub suur osa liitiumakudele ja seda eelkõige mürgise tootmistehnoloogia pärast. Selle haruldase muldmetalli varud kipuvad peagi ammenduma, kui elektritransport hoo sisse saab. Samas on juba olemas alternatiivseid tehnoloogiad, mis vajavad küll veel täiustamist, kuid materjalipuudust uut tüüpi akude valmistamisel olla ei tohiks. Juba mõnda aega eksisteerinud naatrium-ioonakude tehnoloogia on seni […]

Eesti Betooniühing kuulutab välja fotovõistluse „Märka betooni!“, mis on pühendatud Eesti betoonehituse 200. aastapäevale. Eestis ringi liikudes peatub silm sageli mõnel ehitisel, olgu ta siis linnas või maal, maa all, maa peal või vees. Sageli on need ehitised rajatud enamlevinud kaasaegsest kodumaisest ehitusmaterjalist betoonist. „Kutsume teid märkama enda ümber betooni tema tohutus mitmekesisuses ja seda […]

Eesti teaduse populariseerija 2021, Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnoloogia kaasprofessor Andres Krumme on enam kui kümme aastat kinnitanud, et plastimure peab lahendama ja see on ka võimalik. Aastatepikkune uurimistöö on nüüd vilja kandmas, kuna juba sel sügisel hakkab tehnikaülikooli laboris tööle pilootliin, mis toodab Eesti puidust bioplasti. Välja on arendatud uudne ja tõhus töötlemismeetod, mida saab pilootliinil […]

Mitmikraketiheitja Vilha on ukrainlaste enda arendus, mis suudab saata raketi abistavate mootoritega tüürides täpselt 300 kilomeetri kaugusel asuva sihtmärgi pihta. Süsteem on arendatud Lutši inseneribüroos, kust on tulnud ka kuulus raketikompleks Neptun, mis olevat uputanud venelaste sõjalaeva Moskva. Vilha põhineb nõukogudeaegsel süsteemil BM-30 Smertš, mis suutis tulistada 90 kilomeetri kaugusele, kuid 300-millimeetrise kaliibriga laskemoona on […]

Vertikaalsed farmid kuulutavad kliimakriisis ja põllumaade nappuses maailmale uut võimalust toitu kasvatada. Dubais avasid Crop One Holdings ja lennufirmade toitlustaja Emirates Flight Catering ühisfirmas Bustanica maailma suurima vertikaalse hüdropoonilise taimefarmi ECO 1, mis hakkab kasvatama rohelist toitu ligi sajale lennufirmale. Kasulikku pinda on vertikaalses farmis 30 658 ruutmeetrit. Taimed kasvavad mullavabalt toitelahuses, kontrollitud režiimil ja […]

Robotkoer sai kuulipilduja Mis võiks olla lahinguväljal ehmatavam vaatepilt, kui lagendikule kappav robotkoerte armee, mis hakkab seljas asuvatest kuulipildujatest tina andma? Ilmselt varsti ongi sellised relvad lahinguväljal, demonstreeris Venemaal sündinud USA ettevõtja ja leiutaja Aleksander Atamanov. Nimelt monteeris ta robotkoera selga Vene spetsvägedes kasutatava kuulipilduja PP-19-01 Vitjaz koos lisavarustusega sihtimiseks ja stabiliseerimiseks. Robotkoera, Hiina mudel […]

Ehitisintegreeritud päikesepaneele tootev Eesti idufirma Solarstone kaasas 10 miljonit eurot. Investeering, mille taga on Raul Kirjanenile kuuluv OÜ Biofuel, võimaldab täiustada tootmist ja arendada meeskondi Eestis ning teistel strateegilistel turgudel. Lisaks värbab ettevõte värbab aktiivselt ka elamutehnoloogia eksperte, plaaniga kasvatada nii era- kui ärisegmenti. Solarstone OÜ kaasasutaja ja tegevjuhi Silver Aedniku sõnul on energiatootmise ja […]

23al oli terve päev rahulik. Enne kella viit kostsid jälle paugud. Nüüd tuli kuule igast kandist, ainult Musta jõe poole viiv maantee oli vaba. Ei olnud mitte ainult püssi ja kuulipilduja tuli nagu läinud ööl, vaid oli isegi suurtükid ligi veetud ja andsid tuld nagu jõudsid. Oli näha, et punastel oli ko[o]ndatud siia kõik omad […]

Suurbritannias avati hiljuti lennujaam, mis on mõeldud elektritoitega droonidele ja lendavatele autodele. See on maailma esimene omataoline ehitis! Kui projekt osutub edukaks, võib niisuguseid lennujaamu kerkida üle maailma tuhandeid. Pop-up-tüüpi Air-One’i prototüüp ehitati Coventry’sse. See projekteeriti nullemissiooniga elektritoitega droonidele ja taksoteenust pakkuvatele lendavatele autodele. Ligi 1600-ruutmeetrise pindalaga lennujaama energiaallikaks on vesinik. Air-One on ehitatud terasest […]

Maailma suurim hübriidlaev Saint-Malo valmib paari aasta pärast ja alustab aastal 2024 kurseerimist Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, teatas äsja operaatorfirma Brittany Ferries. Hübriidlaeva akupanga võimsus on 11,5 MWh, mis on ligikaudu kaks korda suurem kui tavapärastel hübriidlaevadel. Laeva ehitab Hiina ettevõte China Merchants Jinling Shipyard (endise nimega AVIC Weihai Shipyard Co), hübriidtehnoloogia valmib Wärtsilä tehases, […]

Eesti Betooniühing andis välja 2022. aasta üliõpilaspreemiad, mis on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks. Tänavu anti välja kaks preemiat, mis mõlemad läksid Tallinna Tehnikaülikooli magistrantidele. Artur Andersalu sai preemia Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise alase magistritöö „Raudbetoonseinte projekteerimine varrasmeetodi ja mittelineaarse analüüsiga” eest. Andersalu juhendajaks oli Ahti Lääne (TalTechi […]

Tudengivormeli meeskonnal FS Team Tallinnal terendab peagi ees järjekordne võistlusreis. Meeskonna 15 tegutsemisaasta jooksul on suviste turneedega käidud läbi kogu Euroopa ning jõutud ka USA-sse ja Kanadasse. Nüüd on kätte jõudmas hetk, mil stardijoonele asuvad viimase üheksa kuu jooksul arendatud ja toodetud uhiuus elektrivormel FEST22 ja isejuhtiv vormel FEST18-DV. Tänavune võistlusreis viib FEST22 Itaaliasse, Austriasse, […]

Eesti Elektroonikatööstuse Liit korraldab tänavu taas koos koolide ja ettevõtjatega teavituskampaania, mis kutsub noori üles õppima elektroonikat. Iga-aastase kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu tõsiasjale, et Eestil on lähiajal puudu 30 000 inseneri, kes looksid tööstuses lisaväärtust Eesti majandusele. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liikme, Comodule’i tegevjuhi ja kampaania kõneisiku Kristjan Maruste sõnul on ükskõik millises tänapäeva tootes […]

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased osalevad ambitsioonikas Horisondi teadusprojektis, et aidata väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid üleminekul inimeste ning robotite ühistööle. Projekti eesmärgiks on toetada transpordi- ja elektroonikatööstust, et muuta tootmisprotsess Tööstus 5.0 (Industry 5.0) printsiipidest lähtuvalt jätkusuutlikumaks ja inimeseksemaks. Konsortsiumi kuulub 11 partnerit kaheksast Euroopa riigist ja seda juhib Prantsusmaa Lennutööstuse Assotsiatsioon – Aerospace Valley. Koos […]

Kolumbiast pärit Juan David Solano Acosta jõudis Tallinnasse doktoritööd tegema eelmisel sügisel, kuid tal on juba Eesti kohta sügavad teadmised. Sõna otseses mõttes, sest Juan on maapõueteadlane, kes uurinud maavarasid nii koduriigis Kolumbias, Hispaanias kui ka Ida-Virumaal.Kui üldjuhul pole nii kaugest maailmanurgast pärit inimesed väikesest Eestist kuulnudki või kui ongi, siis ehk vaid mõne märksõna, […]

AGM Glory G1S – tõeline inseneritelefon, mis näeb öösel ja kannatab kõrgelt kukkumist Millise telefoniga peaksid tööd tegema insenerid? Loomulikult sellega, mis on erinevaid andureid ja kaameraid täis pikitud ning mis pole mõeldud üksnes sotsiaalmeediasse ilupiltide postitamiseks. AGM ongi teinud just selliseid. Nende uus eriline kestvustelefon pakub omadusi, mida pole üheski teises telefonis. Selline näeb […]

Kui möödunud sajandi alguses tankid lahinguväljale ilmusid, siis üks nende psühholoogiline efekt oli võimsuses ja tohutus müras – sellise möirgava koletise saabumine pidi jalaväe minema ehmatama. Eestis arendatav uue põlvkonna mehitamata relvastatud soomusliikur on aga hoopis teistpidise efektiga. Kuna see on elektrigeneraatoriga hübriidsõiduk, mis liigub elektrimootoritega, võib vaenlast ehmatada hääletult keset sõjamöllu välja ilmudes, mida […]

SK Nord on Tallinnas tegutsev enam kui 1300 liikmega spordiklubi, mis pakub treeningvõimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Klubis tegutsevad professionaalsed judo-, korvpalli-, ujumis- ja võimlemistreenerid, kelle sekka kuuluvad sellised tuntud nimed, nagu olümpiavõitja Gerd Kanter ja Andres Olvik. Kaks aastat tagasi puhkenud koroonapandeemia tingimustes oli spordiklubi sunnitud leidma uue viisi, kuidas jätkata inimestega treeninguid […]

Ehitusettevõte Go Track kasutab Keila-Valingu raudteelõigu muldkeha ehitusel esmakordselt Eesti Energia vedelkütuste- ja energiatootmisel tekkivat lubjakivi aherainet. Teelõik, kus uudne lahendus käiku läheb, valmib 2023. aastal. Go Tracki juhatuse liikme Andrei Kletsuni sõnul asendab aheraine raudtee muldkeha alumistes kihtides edukalt kruusa ja liiva. „Aheraine ei suuda asendada paekivikillustikku, aga kui asendame ja taaskasutame materjali alumistes […]

Partii ebaharilikke, kompaktseid ja produktiivseid ahjusid, mida saab kasutada lahinguvälja kõrval, jõudis Harkivis võitlejateni. Odessast pärit sõpruskond hakkas neid valmistada kohe sõja alguses, vahendab Національна гвардія України FB lehekülg. Sõda sunnib inimesi muutma oma vaateid, elu- ja töökohta ning ametialaseid püüdlusi. Odessalased Sergii Vukolov, Sergii ja Maksim Jahnivõ, Igor Minajev ning Igor Paršin tegelesid kuni […]

Selle sajandi kliimakriisis otsivad innovaatorid pidevalt võimalusi, kuidas fossiilseid materjale taastuvate loodusvaradega asendada. Soome kosmosegrupil Arctic Astronautics on juba pikalt tiksunud peas üks hull idee, mis nüüd on realiseerumas, kui orbiidile saadetakse ajaloo esimene puidust tehiskaaslane WISA Woodsat. Kusjuures starti on oodata juba hilissuvel! „Loomulikult on see lisaks teaduse utsitamisele ka sõnumi saatmine laiemale avalikkusele. […]

Läänemeri maadleb veel aastakümneid minevikutaagaga, millele on lisandunud uued mured. „Kahju, mis merele juba tehtud, on keeruline olematuks teha. Peaksime oma pingutused suunama sinna, et uut reostust peale ei tuleks,” leiab mereteadlane Urmas Lips. Läänemere tervise puhul kipub domineerima arvamus, et asi on väga halb. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlase sõnul on olukord viimase paarikümne […]

ÜRO, ujuva linna arendaja Oceanix ning Lõuna-Korea Busan tutvustasid hiljuti maailma esimest ujuva linna prototüüpi ehk oma versiooni jätkusuutlikust elukeskkonnast. See on loodud spetsiaalselt Busani jaoks, matkides linna „iseloomujooni“, eesmärgiga sulanduda kokku olemasoleva arhitektuuri ja kultuuriga. Alates 1880. aastast on maailmamere tase kerkinud 20–23 cm, näitavad USA riikliku ookeani- ja atmosfäärinähtuste administratsiooni (NOAA) andmed. Kolmandik […]

Droon, mis lendab hääletult ja propelleriteta Firma Undefined Technologies arendab drooni, millel puuduvad propellerid ja mis tulevikus hakkab tegema vähem müra kui tavalised tiivikutega lennumasinad. Firma näeb nendes suurt potentsiaali näiteks drooniga kullerteenustes, kui lennumasinad peavad elurajoonides madalal lendama ning ei tohi oma müraga elanikke häirida.Drooni liikumapanevaks jõuks on ioniseeritud õhuvool. Nimelt muutub ioniseeritud õhk […]

Vietnamis avati äsja klaassild, mis turismiametnike kinnitusel on maailma pikim omataoline ja pürgib seega Guinnessi rekordite raamatusse. Sild, mille nimi vietnami keeles on Bach Long ehk Valge draakon, on 632 meetrit pikk, vahendas South China Morning Post. Sillatekk, mis jääb maapinnast ligikaudu 152 meetri kõrgusele, on valmistatud Prantsuse firmas Saint-Gobain toodetud karastatud klaasist. Klaaspaneelid on […]

Ajal, mil oleme õppinud end viiruste eest tõhusalt kaitsma ning naaseme töökohtadele, ei maksa jätta tähelepanuta ohtlikke aineid, millega puutume igapäevaselt kokku nii kodus kui kontoris. Paljud ohtlikud ained on sünteetilised kemikaalid, mida kasutatakse tarbetoodetele soovitud omaduste, näiteks lõhna, värvuse, elastsuse, säilivuse, vee- ja tulekindluse jms andmiseks ning mille omadused võivad kahjustada iseseisvalt või kontaktis […]

Kasvav vajadus maapõueressursside järele survestab arendama ka kaevandamiseks mõeldud tehnikat. „Me ei saa teha keskkonnamõju olematuks, aga liigume selles suunas, et jalajälge vähendada ja kiiremini endist elukeskkonda taastada,” kinnitab mäeinsener Erki Niitlaan. „Maavarade kaevandamine on kirgi küttev teema, aga tegelikult toimub mingil tasandil kaevandamine kogu aeg,” tõdeb Eesti suurima mäeinseneribüroo Steiger asutaja ja juht Erki […]

Tallinna Tehnikaülikoolis algab täna Betoonitalendi võistlus, mille võitja selgub juuni alguses pärast tugevuskatsete tegemist. Inseneritudengite osalusel toimuva võistluse traditsioon ulatub aastasse 2013, viimastel aastatel on selles löönud kaasa ka gümnasistid. Tänavu tulevad aga mõõtu võtma koguni professionaalid E-Betoonelemendist, kinnitab Tanel Tuisk TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudist. Sel aastal osaleb 60 inimest, neist 15 on gümnasistid. […]

Sõda Ukrainas ja riikide muutunud omavahelised suhted muudavad ka energiapoliitikat ning toormetarneid. „Kui me ida poolt saadavaid maavarasid enam kasutada ei saa, on aeg pöörata tähelepanu omaenda ressurssidele ning sealjuures panustada uutesse tehnoloogiatesse ning ringmajandusse,” leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints. Sõda Ukrainas tõi teravalt nähtavale Euroopa energiajulgeoleku, mis […]

Buss TA-6 ongi see, millest liigub rahva seas kõige rohkem legende. Sel on puidust karkass, kuhu peale on keeratud kruvidega veidi roostes plekk. Tegelikult ei ole neid kruvisid sinna keeratud, pigem ikka haamriga löödud, aga see teebki sellest bussist tõelise kunstiteose. TA-6 on ehitatud Tartus veoauto raami peale. Sõitva raamina kasutati GAZ-51 alust ja seega […]

Aasta 2021 oli turvanõrkuste aasta, kus võidujooksus aja ning kurjategijatega tuli võtta vastu valusaid õppetunde, selgub Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) väljaandest „Küberturvalisuse aastaraamat 2022“. Turvanõrkustest oli kõige laiaulatuslikum logimisrakenduses Log4j tuvastatud haavatavus, kuid oli ka neid, mis puudutasid ainult Eesti e-riiki. Eesti ühiskonda mõjutas mullu ilmselt kõige valusamalt teadmine, et üks ründaja leidis turvanõrkuse RIA […]

See oli alles märtsis, kui maailma suurim ristluslaev Wonder of the Seas lahkus Fort Lauderdale’ist Floridast oma seitsmepäevasele esmareisile. Äsja teatas operaatorfirma Royal Caribbean International, et paari aasta pärast näeme veelgi suuremat ristluslaeva, kui 2024. aasta kevadel lastakse vette kuues Oasis-klassi laev Utopia of the Seas. Ligi 30 kuud kestev ehitusprotsess sai alguse 8. aprillil, […]

USA katsetas hüperhelikiirusel relva salaja, vältimaks pingeid Venemaaga Venemaa teatas märtsis, et kasutas Ukrainas esimest korda uut tüüpi relva Kindzal – hüperhelikiirusel raketti, mida ei ole tänapäevaste õhutõrjevahenditega võimalik peatada, kuna see lendab kümnekordsel helikiirusel ja muudab lennu ajal korduvalt suunda. Ameerika Ühendriikidel sellist relva veel ametlikult ei ole, kuid umbes samal ajal tegi Lockheed […]

Elon Muski kosmoseinternet sai 500 Mbit/s kiiruse ja sobib nüüd ka ärikasutajale SpaceX´i kogu planeeti katva satelliit/interneti projekt Starlink jõudis veebruaris järgmisele tasemele, kui hakati pakkuma Premium-teenust stabiilsema satelliidiühenduse ja parema antenniga. Seni kurtsid paljud kasutajad, et ühendus on aeglane ja 99-dollarise kuumaksu eest liiga ebastabiilne. Kallim pakett maksab ligi 500 dollarit ehk 440 eurot […]

Ukraina sõjas kuulsust kogunud mehitamata lahingudroon Bayraktar TB2 on küll võimas ja efektiivne vaenlase tankide vastu, kuid tõsisemas lahingus vajab mõnikord oluliselt rohkem võimsust ja laskemoona, kui senine 150-kilose laskemoonaga lennumasin. Lahinguomaduste parandamiseks on Türgi tehnoloogiaettevõte Baykar alustanud uue mudeli väljatöötamist. „Kolm ja pool aastat hiljem on tootmisliinile jõudnud nüüd meie suurem ja väledam lennumasin,“ […]

Nutikate ülekäiguradade tootja Bercman Technologies* asendas Tehnopoli linnakus senise nutika ülekäiguraja järgmise põlvkonna versiooniga. Masinnägemisel põhinev süsteem teavitab autojuhti valgussignaaliga, kui ülekäigurajale läheneb jalakäija, kogudes ka andmeid nii autode kui jalakäijate kohta. Esimese nutika ülekäiguraja pilootversioon paigaldati Mustamäele Tehnopoli linnakusse paar aastat tagasi. Uue generatsiooni ülekäigurada võimaldab koguda rohkem eri tüüpi andmeid nii ülekäigurajal kui […]

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land kohtus 2. märtsil Ukrainast pärit välistudengite ja töötajatega, andes täiendavat infot ülikoolis seni langetatud otsustest ja uurides ühtlasi, millistel teemade lisatuge vajatakse. Tehnikaülikooli otsuse järgi vabastatakse Ukrainast pärit tudengid sel semestril õppemaksust. Samuti kooskõlastavad Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ettepanekut vabastada nad õppemaksust ka õppeaastal 2022/2023. Ülikool maksab Ukraina välisüliõpilastele kevadsemestril ka […]

NASA avaldas rahvusvahelise kosmosejaama ISS lõpetamise plaani Rahvusvaheline kosmosejaam ISS, mis on aastaid koduks olnud erinevate riikide astronautidele, on oma aja ära elanud ja nüüd selgus ka see, kui kauaks vananevale kosmoselaevale elupäevi on antud. NASA teatas, et hoiab jaama orbiidil 2030. aasta lõpuni. Seejärel suunatakse ISS madalamale orbiidile atmosfääri piiril ja sobival hetkel kukutatakse […]

Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital kuulutasid 1. veebruaril välja oma aastapreemiad. Sisearhitektide liit tunnustas teiste seas tehnikaülikooli teadus- ja õppehoone Ehituse Mäemaja sisearhitektuurset lahendust, omistades sellele aastapreemia. Mustamäel Mäepealse tn 3 asuva hoone sisearhitektuurse lahenduse autor on Tarmo Piirmets (Pink OÜ), lisaks kuulusid projektimeeskonda Tõnu Laigu […]

ASUS Zenbook 17 Fold OLED – volditava ekraaniga sülearvuti Aasta esimestel päevadel Las Vegases toimunud CES-i tehnoloogiamessil osales seekord inimesi ka kohapeal – neid oli üle 40 000. Suur tehnoloogiamess jaanuaris juhatab tavaliselt sisse alanud tehnoloogia-aasta, kusjuures enamik tuntud tehnoloogiafirmasid näitab sel üritusel midagi täiesti uut, mis võiks lähiajal trendiks saada. Sülearvuteid tootev Asus kutsus […]

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2021” esitati 16 ehitist. Võistluse žürii alustab tööd jaanuaris, võitja selgub märtsis Betoonipäeval. „Betoonehitiste võistluse geograafiliselt laia haaret näitavad uute hoonete ja rajatistega osalevad kolm Eesti suuremat linna, aga ka Ida- ja Lääne-Virumaa ning kolm Harjumaa valda,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma. […]

Nikola Tesla sajandivanune unistus juhtmevabast elektriliinist saab valmis New Yorgi külje all Long Islandil pani 20. sajandi tehnoloogiageenius Nikola Tesla rohkem kui sada aastat tagasi püsti hiiglasliku Wardenclyffe´i torni, millega taheti elektrit juhtmevabalt edastada pikemate vahemaade taha kui mõni kilomeeter. Tema katsetused Colorados ja Long Islandil siis küll ei õnnestunud, kuid nüüd on juhtmevaba elekter […]

Tallinna Tehnikaülikool korraldab 19. veebruaril 2022 tehnikaolümpiaadi, mis on kõikidele gümnasistidele mõeldud tehnoloogiavõistlus. Esmakordselt toimuva olümpiaadiga soovib TalTech tõsta õpilaste huvi tehnika- ja insenerierialade vastu, innustada ja toetada tehnikavaldkondades andekaid õpilasi ning arendada nende võimeid. Registreerumine olümpiaadile, mida korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli eksami- ja olümpiaadikool ning inseneriteaduskond, algab 10. jaanuaril 2022. Füüsika-, keemia- ja matemaatikahuvilised õpilased […]

Starshipi robotiüksuse juht Lindsay Roberts on Eestiga seotud kümme aastat, töötades esimestel aastatel Skype’is. „Starship Technologiesis olimegi alguses Eesti insenerid, mina ja mu sõber Andy,“ räägib kullerroboteid tootva firma üheksas töötaja. „Esimesed kuus kuud olid nii vaiksed, et päevas ütlesime vist umbes seitse sõna.“ Inseneeria esitas küsimusi ja Roberts vastas. * Lindsay (37) on õppinud […]

Meditsiinis on innovatsioonil ja uutel tehnoloogiatel olnud läbi aegade oluline roll, koroonakriisi järgselt panustatakse kaugteenustele ja aina enam tuleb vaadata digilahenduste poole. „Meditsiinis on möödapääsmatu üha suurem koostöö riikliku ja erasektori vahel,“ kinnitab Qvalitas Arstikeskuse esmatasandi ja digimeditsiini juhtivarst dr Andreas Abel. Arengut meditsiinis ja tervishoiuvaldkonnas tõukab tagant vajadus olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt ära kasutada. […]

Kevadel alustasid 18 tööstusettevõtte esindajad esimest korda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) digitaliseerimise meistriklassi kolmekuulist programmi, mille jooksul koostati tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga ettevõtte valitud protsessi digitaliseerimise plaan, valiti välja sobivaim digilahendus ja astuti esimesed sammud selle teostamiseks. Meistriklassi esimene lend lõpetas juuni keskel, edukaimaks osutunud Interconnect Product Assembly AS (IPA) pälvis 10 000 euro […]

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) ja Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi koostöös toimunud Energiatehnoloogia erialavõistlus näitas, et kui korraldustiim on väga hea, saavad teoks ka kõige pöörasemad ideed. Kirjutab ESTIS-e projektijuht ja võistluse korraldustiimi liige Kristiina Angela Kelder. Gümnasistidele suunatud energeetikat ja inseneeriat populariseeriv võistlus, mis toimus kevadel esmakordselt, koosnes kahest osast – teooria ja praktika. […]

Eesti metsandushariduse ja -teaduse süda – Järvselja õppe- ja katsemetskond – sai 13. aprillil 100-aastaseks. Samal päeval esitleti erakordset postmarki, mille kujundus trükiti puidulehele ehk spoonile. Niisugust marki pole Eestis varem ilmunud. „Meil on suur au tähistada Eesti metsandushariduse ja -teaduse sajandat juubelit niivõrd ainulaadse postmargiga. Puidule trükitud mark on väärikas viis selle sündmuse tähistamiseks,“ […]

Ida-Hiinas Zhejiangi provintsis avati eelmisel sügisel nn Ruyi sild, mida kohalikus sotsiaalmeedias nimetatakse liiga pööraseks, et olla tõsi. Painduvat silda hakati ehitama aastal 2017 ning huvilistele on see avatud alates septembrist 2020. Silda on tänaseks juba uudistamas käinud enam kui 200 000 inimest. Ruyi sild koosneb kolmest lainjast sillatekist, millest alumine on osaliselt valmistatud läbipaistvast […]

Eestit ootab ees inseneride ja teiste töötleva tööstuse spetsialistide põud, mis vajab kiiret lahendust riigilt ja ettevõtjatelt, vastasel juhul kannatab tööstuse areng ja seeläbi riigi maksutulu. OSKA töötleva tööstuse lähituleviku töökohtade ja oskuste vajadusi analüüsinud uuringust selgub, et lähikümnendil jääb puudu 2/3 inseneridest, kirjutavad Ave Ungro (OSKA uuringujuht) ja Rain Leoma (OSKA andmeanalüütik). Praegu töötab […]

Mäletame ilmselt kõik tudengisatelliidi ESTCube-1 stardiga kaasnenud elevust mais 2013. Kõik päevalehed ja uudistekanalid kirjutasid toona, et Eestist sai kosmoseriik. Veelgi tähelepanuväärsem, et vaid kaheksa aastat hiljem on Eestist saanud riik, kus on juba piisavalt kosmosetööstuse kompetentsi kohalike koostööpartnerite leidmiseks ja kelle tehnoloogiat kasutab oma missioonil koguni NASA. Kirjutab kaasautor Kristi Kool. Üle poole sajandi […]

Kui peaksime otsima inseneriteadustele pika traditsiooniga tähenduslikku sümbolit, siis oleks selle kandidaadiks kindlasti laevaehitus, milles saavad kokku inseneriteadmised, insenerioskused ja insenerikunst. Kirjutab Jaanis Prii. Piibelgi räägib laevaehitajast Noast ja tema laevast. Laevaga sõitsid igaviku kuningriiki nii vaaraod kui viikingid. Odüsseusest alates toimuvad paeluvate jutustuste sündmused laevadel ja Kalevipoegki meisterdas omale Lennuki-nimelise laeva. Ka kinokunstis on […]

Maailmas ülikiirelt arenevaid 3D-printimise tehnoloogiaid loetakse oluliseks sammuks järgmise tööstusrevolutsiooni suunas, kusjuures selle üks olulisemaid omadusi on väga keeruliste struktuuride detsentreeritud tootmise võimalus. Tehnoloogia paindlikkus võimaldab ka elektromehhaaniliste komponentide ja isegi elektrimasinate tootmist, mille omadused võivad olla oluliselt paremad kui traditsiooniliste tehnoloogiate abil toodetud detailidel ja seadmetel. Kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Toomas Vaimann ja professor […]

Innovatsioon on tänapäeva elu pärisosa ja enne, kui aru saame, on maailm meie ümber juba muutunud – päevade, tundide ja minutitega. Oleme sealjuures harjunud mõtlema, et Eesti on maailmas teada-tuntud digiriik ja innovatsioonivedur. Kus me täna aga tegelikkuses paikneme? Teema üle mõtiskleb Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle. Eesti digi-edulugu kinnitab ka Digimajanduse ja -ühiskonna […]

Digitaalehituse konverents BIMsummit 2020 tõstis esile tehnoloogia esitatava väljakutse ning veelgi enam ladusa koostöö olulisuse. Kõlanud ettekannetest teeb ülevaate BIMsummiti organisaator Miina Karafin. Kui sageli arvame, et 3D-mudelite (BIM = building information modelling) kasutamine ehituses on eelkõige tehnoloogiline väljakutse, siis tänavuse BIMsummiti ettekanded tõstsid peamise märksõnana esile hoopis koostöö. Räägiti mitmest suurejoonelisest ja tehniliselt keerukast […]

Digitaalsete töötamisviiside kiire areng on mõjutanud oluliselt tarneahela kõigi valdkondade tulemuslikkust, trendi jätkumist on näha ka tulevikus. Digitaliseerimine toetab tarneahela protsesside strateegilist ja operatiivjuhtimist, võimaldab analüüsida osapoolte tulemuslikkust ja planeerida uusi investeeringuid. Selle innovatsiooni kõige eeliste rakendamiseks on oluline arendada tarneahela tehnoloogia õppekavade ja protsesside digitaliseeritust. Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) näitel kirjutab teema lahti Digitaalse Tarneahela […]

Järvakandis on klaasi sulatatud juba 141 aastat. Kui 19. sajandi lõpus tööd alustanud klaasikoda tootis esmalt kalade soolamiseks mõeldud purke, siis ka viimased paarkümmend aastat on tehas tootnud üksnes klaaspakendeid. Tänapäeval kuulub tehas maailma ühte suurimasse klaaspakendeid tootvasse kontserni Owens-Illinois ehk O-I. Tehas, mis 2014. aastal läbis põhjaliku renoveerimise, toodab praegu kirgast ja ekstrakirgast klaasi. […]

Kuigi koroonaviiruse tõttu järsult lahvatanud majanduskriis sundis nii mõnegi firma uksi sulgema, on nende kõrval ka rida ettevõtteid, kes nägid kriisis võimalust ja oma ärimudelit muutsid, arendasid või sootuks ümber tegid. Kuidas nad sellega nii kiiresti hakkama said? Inseneeriale jagavad kogemusi Punch Drinks, Bikeep, ShopZ ja Tele2. Juba aastaid on räägitud sellest, et tulevik on […]

Eesti Raudtee plaanib aastatel 2020–2024 moderniseerida enamik kohaliku raudteevõrgustiku turvangusüsteemidest, suur väljakutse on releetehnoloogiaid hooldavate oskustööliste leidmine. Kirjutab Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti juhataja Märt Ehrenpreis. Viie järgmise aastaga ehitame välja Euroopa turvalisima raudtee, mis vastab kaasaegsetele raudteevaldkonna ohutusstandarditele ja on kavandatud taristu liiklustihedust ning eripärasid arvestades. Kvalitatiivne hüpe tuleb eelkõige moodsast turvangusüsteemist ehk […]

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on septembrisse planeeritud keskkonnapäeva „Taastuvenergia minu tagaõuel #YIMBY“ moderaator. Sellest, mis teemad seal tõenäoselt esile kerkivad, saab aimu intervjuust* taastuvate ja juhitavate energiaallikate, uute tehnoloogiate ning süsinikuneutraalse maailma teemadel. Nõustusite modereerima Eesti Energia tänavust keskkonnapäeva. Mil moel see teema Teid kõnetab? Ilma korraliku toimiva energiavarustuseta ei ole kaasaegse ühiskonna […]

Töökäte nappus tööstussektoris pole juba ammu uudis, koroonaviiruse plahvatusliku leviku tõttu on probleem veelgi süvenenud. Kompetentse tööjõu puudust püüavad digitaliseerimisega lahendada nii pakenditootja Multipakend Tootmine kui masinaehitusettevõte Welmet. „Kõik meie investeeringud ja masinapargi uuendamine on tehtud eesmärgiga vähendada inimtööjõu vajadust,“ räägib Multipakend Tootmine OÜ juht Boris Tšernjak. Tema kinnitusel on digitaliseerimine ja automatiseerimine arenemiseks ainus […]

Mis küsimus see selline siis nüüd on? Me kõik saame ju enam-vähem ühtemoodi aru, mis asi on elektritõukeratas ehk rahvasuus tõuks. Aga kas see ikka on nii? Menukate liikumisvahendite hüvedest ja n-ö kevadekuulutaja võimalikest ohtudest kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juht Sven Kreek. Järgeval fotol on kaks tõuksi. Ilmselt ei taba asjatundmatu silm […]

Uue põlvkonna elektroonikaettevõte Krakul on oma rida ajades kerkinud gasellistaatusesse, aidates nutistu ehk IoT ja autonoomsete süsteemide valdkondades arendada välja tehnoloogiat ja muuta tooteid skaleeritavamaks. Droonide ja pakirobotite kõrvalt osaleti ka nutika pudeliavaja väljatöötamises. Firma tegevjuht Jaan Hendrik Murumets (28) tunnistab, et tunneb alati suurt uhkust, kui näeb kuskil tooteid, millesse on nende meeskond panustanud. […]

Ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia mõjutab ka meie elektroonikatööstust, mille toodang annab ligi veerandi Eesti ekspordist. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (EETL) tegevjuhi Arno Kolgi sõnul on suurimaks probleemiks olnud tõrked tarneahelas. „Kui elektroonikaseadmeid tootvas ettevõtetes, kus ühes tootes kasutatakse sada komponenti, on kasvõi üks puudu, siis toota ei saa,“ nendib ta. „Raske on leida elektroonikatoodet, kus ei oleks […]

Singapuris asuva Jewel Changi lennuvälja reisiterminalis asub maailma kõrgeim siseruumi rajatud juga. See on 40 meetri kõrgune Rain Vortex, mille autor on Moshe Safdie arhitektibüroo. Vesi langeb alla seitsmenda korruse kõrguselt läbi klaaskatusesse ehitatud avause ehk oculuse. Singapuris on sagedasti äiksetorme, mistõttu on Rain Vortex projekteeritud nii, et läbi lehtrikujulise ava saab juhtida ligi 38 […]

„Eesti riiklik lennundusharidus pakub jätkuvalt maailmatasemel väljaõpet, piloodina tipptasemel püsimine nõuab aga pidevat täiendõpet,“ kinnitab Eesti lennundusklastri asutajaliikme Fort Aero tegevjuht, endine Estonian Airi peapiloot Mart Lubi. Kirjutab Kaia Gil. Saar, mis muutis elu Viljandimaal kasvanud Mart (45) teadis juba lapsena, et lennundus on see, millega ta soovib oma tulevikku siduda. Ühelt poolt mõjutas Ruhnus […]

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) koolitusreisil Rumeeniasse saadi ülevaade energiatootmisest riigis, mis on Eestist pindalalt 15 korda suurem ja kus elab 5,3 korda rohkem inimesi kui meil. Muljeid jagavad ESTIS-e projektijuht Anette Piirsalu ja seltsi aseesimees Leo Rummel. Rumeenial on üsna tasakaalustatud tootmisportfell, kuid peale PV-paneelide ja tuulegeneraatorite on enamik tootmisüksuseid üsna vanad. Eelmise aasta seisuga […]

Tänavu möödub 150 aastat Vahemerd Punase merega ühendava Suessi kanali valmimisest. 193,3-kilomeetrise kanali ehitustööd toimusid aastatel 1859–1869. Esimene laev läbis selle tegelikult juba aastal 1867, navigatsiooniks avati see aga alles 17. novembril 1869. Ehitustööde projektijuht oli juristiharidusega Prantsuse diplomaat Ferdinand de Lesseps (1805–1894). Ta sai aastal 1854 isiklikke suhteid kasutades Egiptuse asevalitsejalt Said-pašalt aastateks 1854–1863 […]

Hiina pealinnas asuva Daxingi rahvusvahelise lennuvälja juurde kuulub maailma suurim reisiterminal, mille pindala on ligi 700 000 ruutmeetrit ehk 98 jalgpalliväljakut. Lennuvälja kogupindala on 47 ruutkilomeetrit. Daxing, mis avas reisijatele uksed septembri lõpus, maksis ligi 10 miljardit eurot. Reutersi andmetel läks see koos raudteeühenduste ja muu taristu rajamisega maksma aga ligi 63 miljardit dollarit. Projekt […]

Tallinna Lennujaam katsetas suvel oma pagasihallis Eestis väljaarendatud ja siseruumidesse mõeldud positsioneerimissüsteemi, mis aitas pilootprojekti esimeses faasis pagasikäitlemisega seotud protsesse optimeerida. Asjade interneti lahendusi arendava Eliko loodud süsteem põhineb ülilairibatehnoloogial. Kirjutab Saskia Undusk. Parimaks Euroopa lennujaamaks valitud Tallinna Lennujaam paistab silma uuendusmeelsuse ja arengu poolest. Jätkusuutlik areng hõlmab ka süsteemide ja tehnoloogiate järjepidevat arendamist. „Kuna […]

Saudi Araabias Dammamis asub maailma suurim lennuväli, mille mõõtmetest aitab aimu saada tõsiasi, et naaberriik Bahrein on peaaegu sama suur, selgub portaalis WorldAtlas.com avaldatud pingereast. Pindalade võrdluse järgi on suurim Kuningas Fahdi rahvusvaheline lennuväli Dammamis, mis laiub 77 600 hektaril. Võrdluseks võib tuua Bahreini, mille pindala on 765,3 km² ehk 76 530 hektarit. Dammami lennuvälja […]

(Fotod: envir) Ida-Virumaal Purtse jõe valgala puhastamise käigus valmis Kohtla jõele rajatud 3,4-kilomeetrine uus jõesäng ning ka fenoolisoo on suures osas ohutustatud. „Oleme kevadel alustatud jõesängi kaevetöödega edukalt lõpule jõudnud ning tänaseks uude jõesängi rajanud ka lookekohad ja tehiskärestikud, mis loovad kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused ning annavad alale looduslähedase ilme,” rääkis Keskkonnaministeeriumi projektijuht Raimo […]

Ebatavaliselt kiiresti muutuv kliima on üks olulisemaid väljakutseid, mille ees maailm täna seisab. Kliimaeksperdid on ühel meelel, et globaalne soojenemine on seotud 20. sajandi keskel alanud tööstusrevolutsiooniga ja üha tugevneva inimtekkelise kasvuhooneefektiga. Kirjutavad Marti Jeltsov (Vattenfall, Rootsi) ja Henri Ormus (Fennovoima, Soome), kes kuuluvad ka Fermi Energia asutajate hulka. Kasvuhooneefekti põhjustab muu hulgas süsinikdioksiid (CO₂), […]

Päästepaadi valmimist jälgiva artikliteseeria eelmine lugu lõppes kogu meeskonna arutelu juures, kas minna oma purjealuse eesmärke arvestades elektrimootori peale või mitte. Siit nüüd jätkamegi. Kirjutab Raudlaeva Maja MTÜ juhatuse liige Ilmar Tamm. Pikema arutelu käigus selgus, et meie andekad elektriinsenerid on küll kõigiti hakkamist täis korralik prototüüp töösse võtta, aga… oleks hea, kui me seda […]

Oktoobris avab Noblessneri valukojas uksed terves Euroopas unikaalne kogupereatraktsioon PROTO avastustehas, kus on võimalik katsetada ja proovida sajandivanused leiutisi. Märksõna on seejuures virtuaalreaalsus (VR). PROTO eksponaatide VR-sisu loob Hollandi firma Enversed, mille kaasasutaja ja loovjuhi Tim van der Grinteni kinnitusel esitab avastustehas palju väljakutseid, pakub tohutuid võimalusi ning seda ootab ees põnev tulevik. Aga kuidas […]

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) hiljutine õppereis Lätti oli ajendatud soovist saada ülevaadet lõunanaabrite tegemistest, tutvuda veekäitluse praeguse olukorraga ning koguda teavet lätlaste tulevikuplaanide kohta. Muljeid jagab EVEL-i inseneeria nõunik Lauri Lagle. Varasemast on teada, et lätlastele avanesid Euroopa Liidu toetusmeetmed samal perioodil kui Eestile. „Nii seadsime ülesandeks selgitada välja, millised olid sealsete vee-ettevõtete tehnilised eelistused […]

Geoloogiat kunstiks ja mäendust kõrgtehnoloogiliseks tööstuseks pidav Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Michael William Hitch (56) on oma missiooniks võtnud noorte harimise. Hiinas, Peruus, Lesothos, Venemaal ja Mongoolias kaevandusi avanud meest on töö geoloogi ja kaevanduste juhina viinud 190 riiki. Seejärel tegi ta kannapöörde, jäädes 42-aastaselt pensionile ja pühenduses akadeemilisele karjäärile. Inseneeria uurib, mis tõi […]

Konservaatorite arsenali kuuluvad nii röntgen- kui infrapunakiirgus, täiesti pole kadunud ka sadakond aastat kasutusel olnud tärpentin. Töös museaalidega on aga kõige olulisem stabiilse säilitusrežiimi kujundamine ja lagunemise peatamine. Eesti Kunstimuuseumi konservaator Alar Nurkse toob näitena välja vana tagaküljekaitse meetodi rakendamise, mida tuleb kujundada kaasaegsete kohalike võimalustega. Konserveerimise keerukus sõltub sageli kultuurikihist objektil ehk raskuses analüüsida […]

Selliseid tänaseni tegutsevaid ettevõtteid, mille asutamisse on kaudselt sekkunud Poola-Saksa revolutsionäär Rosa Luxemburg, pole tõenäoliselt palju. Just nii juhtus aga Eestis BMI Monieri eelkäija katusekivitootja Est-Steiniga, sest Luxemburgi ellukutsutud rahvusvahelise naistepäeva tõttu „ei suutnud” Moskva funktsionäärid asutamisdokumente allkirjastada isegi päev enne 8. märtsi pidustusi. Ettevõtmine algab aastal 1989 NSVL-i viimase liidri Mihhail Gorbatšovi perestroika tuules […]

Eesti Puitmajaliit valis Aasta tegija Eesti Puitmajaliit omistas Aasta tegija 2018 tiitli Argo Saulile (Nordic Houses KT OÜ) ning Puitmaja sõbra tiitli professor Targo Kalamehele (Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond). Tegemist on tiitlitega, mida Eesti Puitmajaliit annab iga-aastaselt välja isikutele ja/või organisatsioonidele, kes on oluliselt panustanud sektori terviklikku arengusse ja on märkimisväärselt mõjutanud puitehituse sektori arengut. Targo […]

Kaldalt voolu võtvate laevade hulk kasvab pidevalt, seda eelkõige sadamate heitkoguste vähendamise nõuete tõttu. Selle võimaldamiseks pakub igus uuenduslikku lahendust kaabliketi dispenseri näol. Kindlaksmääratud sildumiskohtadesse paigaldatuna tagab modulaarne kaablite juhtimissüsteem tänu pikendatavale kaabliketile ja väga paindlikele kaablitele ohutu laevade energiavarustatuse. Laevad peavad pardal olevaid süsteeme elektriga varustama isegi sadamates. Laevade CO2 emissiooni, peene tolmu ja […]

Käimasolev neljas tööstusrevolutsioon seab nii riigid kui firmad uude olukorda, paigutades need mõnes mõttes suisa ühele joonele, kust Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul tuleb kas muutustega kaasa minna või võtta risk ning maha jääda. Elektroonika on sarnaselt infotehnoloogiaga tunginud kõikidesse sektoritesse. „Meil on täna hea võimalus kasutada kodumaist elektroonika- ja IT-alast kompetentsi kõigi […]

Mereo-Groupi Tallinnas Lasnamäel asuv tehas projekteerib ja toodab suure täpsusega robot-tööjaamu elektroonika- ja pooljuhtide tööstusele üle kogu maailma. Ettevõtte peamised eksporditurud on Mehhiko ja Ungari, millele lisandus äsja maailma üks suurimaid majandusruume Hiina. Tööjaamade täpsus on mikronite suurusjärgus ja seda ei ole võimalik käsitööna saavutada. Ettevõte on viimase viie aasta jooksul töötanud välja paindlikud ja […]

Aastakümneid tagasi Soomes alustanud Jotel avas 2018. aasta detsembris tootmise Eestis. Uhiuus tehas alustas tööd 1500 ruutmeetril, mis jätab ruumi ka kasvule, kuna eesmärk on luua uut võimsust ja kasvatada tootmismahtusid. Paari järgmise aastaga on plaanis võtta tööle 50–100 inimest. Jotel on üks väheseid Eesti elektroonikaturu osalisi, kes kuulub erinevalt paljudest teistest turuosalistest 100-protsendiliselt Eesti […]

Õhusõidukite maapealseks teenindamiseks vajalikke kõrgtehnoloogilisi toiteallikaid ja varuosi tootev ElectroAir plaanib tänavu tuua Eesti turule terviklahenduse päikeseenergia kasutuselevõtuks ja seda läbi tütarettevõte ElectroAir Sun. Eelmise aasta suursaavutuseks oli edukas sisenemine Hiina turule. „Aastal 2018 arendasime ja tootsime kolme uut toodet, millest kaks on ettevõttele ainulaadsed: lift PIT-süsteem, spetsiaalne koormusseade ja 4 väljundiga laadija,“ räägib ElectroAiri […]

Eesti elektroonikatööstuse suurim väljakutse on liikuda edasi kõrgema lisandväärtusega toodete ja inseneriteenuste poole. „Sellega kaasneb tootmise moderniseerimise ja kvalifitseeritud tööjõu vajadus,“ kinnitab TalTechi Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Laur Lemendik. Tootmise moderniseerimine tähendab automatiseerimist ja digitaliseerimist ehk laiemalt Industry 4.0 põhimõtete ja meetmete rakendamist. „Kõrgema lisandväärtuse annavad nii keerukamad tooted kui ka toote kogu elukaart […]

Rantelon, mis on üks vähestest elektroonikatööstuse bränditootetehastest Eestis, tähistab järgmisel aastal 25. sünnipäeva. Ettevõte on asutamisest alates tegutsenud turu vajaduste baasil ehk sarnaselt tootmispõhistes jõukates riikides levinud innovatiivsele suunale, kus toode tuuakse läbi tehase tootearenduse ja maailmas läbi viidud erialasele teadustegevusele kiiresti n-ö koort riisuma. Enamik Eestis asuvast kahe miljardi euro suuruse käibega elektroonikatööstusest on […]

Aasta betoonehitis 2018 on Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uus õppehoone, mis asub Kalamajas Kotzebue ja Põhja puiestee nurgal. Aastal 1932 valminud vanima osa arhitekt on Eugen Habermann. Läbi aegade on selles asunud vabrikud Rauaniit, Punane Koit ja Suva. 2018. aasta augustis sai sellest EKA uus õppehoone. Žürii kommentaaride järgi on tegemist uue betoonhoone ja vanade betoonhoonete […]

Hiinas Guiyangis asub 108 meetri kõrgune tehisjuga, mille puhul vesi voolab mööda Liebian International Plaza klaasfassaadi. Inimkätega loodud juga asub Edela-Hiinas Guizhou provintsis, olles üks suurimaid tehisjugasid maailmas ja kõrgeim inimkätega hoonesse ehitatud juga. See on ligi kolm meetrit kõrgem, kui eelmine rekordiomanik ehk Rio de Janeiros asuv Solar City Tower. Vaatemängu loomiseks kasutatakse maa-alusesse […]

Eesti riik on lubanud, et aastaks 2020 on meil avalikus sektoris abiks vähemalt 50 tehisintellekti rakendust ehk maakeeli öelduna kratti. Erasektori ettevõtted mõistavad, et homsete äriprobleemide lahendamiseks eilsed töövahendid ei sobi ja pöörduvad aina sagedamini masinõppe mudelite ning erinevate tehisintellektil põhinevate süsteemide poole. Elisas alustasime sellega 2017. aastal, mistõttu oleme tänaseks saanud nii väärtuslikke õppetunde […]

Tooteid ja teenuseid arendades lähtub Elisa põhimõttest, et parima kasutuskogemuse saab klient juhul, kui ta teenindusega üldse kokku puutuma ei peagi. Kõik lihtsalt toimib ning suhtluseks jäävad mõlemale poolele meeldivad teemad. Seega suheldakse vaid juhul, kui kliendi vajadused muutuvad või ettevõttel on uus põnev lahendus välja pakkuda. Kirjutab Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann. Selles […]

Indias hiljuti avatud Ühtsuse monument ehk riigi ühe rajaja, esimese siseministri Sardar Vallabhbhai Pateli kuju, kerkib 182 meetri kõrgusele. Kui arvestada ka vundamendi osa, ulatub maailma kõrgeim monument enam kui 200 meetrini, olles seega kaks korda kõrgem kui Vabadussammas New Yorgis. Gigantne kuju, mille südamik on raudbetoonist, ehitati Gujarati osariigis Narmada jõel asuva Sardar Sarovari […]

Hiinas Shanghai lähistel asuvasse mahajäetud karjääri ehitati maailma esimene maa-alune hotell InterContinental Shanghai Wonderland, mille ehitustööd kestsid ligi viis aastat. „Maapinnast 88 meetrit allpool asuv luksushotell läks maksma 288 miljonit dollarit. Ideest valmimiseni kulus 12 aastat,“ edastas Euronews. Ehitis on projekteeritud ja ehitatud nii, et see peab vastu maavärinale magnituudiga 9. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks on […]

Estonia kaevanduse suuremõõtmelist tehnikat remonditi varem maa peal, kuid nüüd saab suuremaid remonditöid teha ka maa all. Maa-alune töökoda, mille pindala on enam kui 3000 m², on hea näide insenertehnilisest lahendusest, mis on suunatud põlevkivi kaevandamise protsessi tõhustamisele. „Kuni praeguse maa-aluse remonditöökoja valmimiseni tehti maa all üksnes väiksemaid remonditöid, tõsisema remondi jaoks saadeti tehnika maa […]

Eesti Vee-ettevõtete Liidu hiljutisel õppereisil Hispaaniasse tutvusid veespetsialistid heitvee taaskasutuse ning veekäitlusega olukorras, kus magevee ressurss on piiratud. „Arusaamine, kui veerikkas keskkonnas Eesti ikkagi asub ja millistest muredest, nagu näiteks veepuudus, oleme pääsenud, oli värskendav,“ nentis EVEL-i inseneeria nõunik Lauri Lagle. Teadmiste ja praktika kogemiseks külastati kohalikke veekäitlejaid, vee-ettevõtete katusorganisatsiooni (AEAS – Spanish Water and […]

Euroopa Liit rahastab mitmed uusi tehnoloogilisi megaprojekte Eesti efektiivsemaks ühendamiseks Euroopaga, alates Rail Balticust kuni Balticconnectori gaasijuhtmeni, esitades uusi väljakutseid ja tuues kaasa eriti suure nõudluse kindla valdkonna spetsialistide järele. „Eesti taristu ühendamine Euroopaga annab hindamatu võimaluse nii meie geoloogidele kui ka mäeinseneridele, kellest osad on juba täna seotud mitme megaprojekti ettevalmistustööga,“ kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli […]

Ameerika Ühendriikide oksjonimaja RM Sotheby’s vahendusel leidis hiljuti uue omaniku aastast 1962 pärit Ferrari 250 GTO, mille eest uus omanik oli nõus maksma 48,405 miljonit dollarit. Hinnapakkumine, mis kestis seitse minutit ja milles telefoni teel osales kolm huvilist, algas pretsedenditu 35 miljoni dollari juurest. Auto, mille šassiinumber on 3413, on suurepärases seisukorras. Kõnealust mudelit valmistati […]

Kesk-Vietnamis Đà Nẵngi linna lähistel mägedes avati hiljuti jalakäijate sild, mis toetub justkui üksnes kahele hiigelsuurele käele. Cầu Vàng ehk Kuldne sild on 150 meetrit pikk, viis meetrit lai ning see paikneb 1400 meetrit üle merepinna. Ehitustööd kestsid vähem kui aasta. „Esmapilgul tundub, et käed on ehitatud betoonist – silm märkab pragusid ja välispinnal kasvavat […]

Rahvusvahelisel Garage48 Hardware & Arts arendusnädalavahetusel Tartus ühendasid elektroonikud, programmeerijad, disainerid, turundajad ning kaitsejõudude eksperdid jõud, tuues ajusoppidest demolauale hulljulgeid ideid. Põnevamatest ideedest teeb ülevaate mentor Toomas Välja. Tartu Ülikooli füüsikainstituudis 2.-4. märtsil toimunud häkatoni esimesel päeval esitleti 32 ideed, millest jäi sõelale 17. Kolmanda ehk pühapäeva õhtuni vedas läbi unetute ööde välja 16 meeskonda. […]

Hiljuti tekitas Nii Läänemaal kui Eestis sensatsiooni öine maavärin, mille magnituudiks mõõdeti peaaegu 2 ja mida tundsid Haapsalu, Vormsi ja Hiiumaa elanikud. Selgitusi sellest, miks Eestis taoline maavärin juhtus ja mida see meie maapõuele geoloogia mõttes tähendab, jagab TTÜ geoloogia instituudi vanemlektor ja Eesti Geoloogiateenistuse vanemteadur Heidi Elisabet Soosalu. Kui vaadata vanu ürikuid, võib sealt […]

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengiorganisatsiooni BEST-Estonia korraldatav insenerivõistlus sai lisaks uuele nimele Enginaator ka uue sisu. Kirjutab Kristiina Kuusemets. Tänavu 26.-29. aprillil toimuval võistlusel võivad osaleda tudengid üle kogu Eesti, pannes end proovile neljas valdkonnas: ehitus, infotehnoloogia, elektroonika ja loodusteadused. Osalejatel tuleb moodustada neljaliikmeline tiim, kes saab valida ülesandeid endale meelepärasest valdkonnast. Ülesanded panevad välja neli […]

Eesti autonduse ajalugu tunneb valdavalt niisuguseid kohapeal väljamõeldud ja valmistehtud neljarattalisi, mille puhul kena välimus ei olnud esmatähtis. Võtame näiteks Estonia vormelid või Tartu autoremonditehase bussid ja furgoonautod, kirjutab Karl-Eduard Salumäe (accelerista.com). Neist esimeste ülesanne oli võimalikult kiiresti finišeeruda, teistel aga inimesed ja kaubad kindlalt kohale toimetada. Funktsioon eelkõige Seega võiks arvata, et n-ö Eestis […]

Mullu märtsis oli Saaremaal asuv Incapi elektroonikatööstus üks esimesi Eestis, kes astus sammu tööstusliku innovatsiooni suunas, tuues tehasesse rendi-põhimõttel finantseeritud uue kohandatava SMT-tootmisliini. Sellest, kas investeering on end tõestanud, räägivad tehase juht Otto Richard Pukk ja hooldusjuht Taavi Haandi. SMT-tootmisliin ongi see liin tehases, mis valmistab toodete olulisimaid osasid ehk paigaldab trükkplaatidele elektroonika- komponente. „Piltlikult […]

Infotehnoloogia ei püsi enam ammu kitsalt ainult n-ö IT-erialade piires, vaid imbub üha enam valdkondadesse, mida üksnes harjumusest vanamoodsateks peetakse. Droonid, 3D-virtuaalmaailm ja rahvusvahelised karjäärivõimalused peituvad näiteks geoloogias ja mäenduses, mida Eestis veel lisaks vanamoodsusele eeskätt põlevkivitööstuse pärisosana tajutakse. Geoloogia doktorant ja noortele TTÜ geoloogia instituudis tehnoloogiakursuse korraldanud Kairi Põldsaar avab lähemalt, kuidas valdkond on […]

Nutikus levib üha laiemalt ning kui varem seostati seda peamiselt boileri temperatuuri ja aias olevate valgustite juhtimisega, siis nüüdseks on nutikus jõudnud pea igale poole. „Leiame seda meditsiinist ja isegi unemeditsiinist,“ kirjutab Eesti Unemeditsiini Seltsi asutajaliige Raul Kala. Uus kontseptsioon Unemeditsiin* on multidistsiplinaarne eriala, mis tegeleb une-ärkveloleku häirete ja unehäirete ennetamise, diagnostika ja raviga. Klassikalised, […]

Kosmosetehnoloogiline Toyota Mirai on meie teedel tundmatu, kuid Rootsi-Norra vesinikukuningriigis täiesti olemas. Autoajakirjanik Andres Kruus (accelerista.com) tegi kaasa Läänemere teiselt kaldalt alanud 700-kilomeetrise talvise roadtripi ja uuris, kui mugavalt vesiniku tankimise taristu päriselt toimib ning kas sellel võiks olla tulevikku. TEHNOLOOGILINE HARULDUS Vesinikku kütusena kasutav Toyota Mirai pole miski suur uudis. Ehkki neid Eestis ei […]

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit (ETKL) korraldab festivali „Noor insener“ raames Goldbergi masina võistluse, kuhu on oodatud kuni sada meeskonda. „Goldbergi ehk ahelreaktsiooni masin tuleb valmis ehitada tehnoloogiaõpetuse tundides, võib ka valmida projekti- või loovtööna, kasutades tundides tundma õpitud materjale ja tehnikaid,“ selgitas ETKL-i juhatuse esimees Mart Soobik. „Kaasavõetud masinad pannakse kokku 25. veebruaril Tallinna Lauluväljaku Sammassaalis. […]

Juba mitmendat kuud näeb ligi 30 noort 14–19-aastast digihuvilist vaeva, et luua IT-sektori tunnustatud tegijate kaasabil uusi digilahendusi. Saadud kogemuste tunnistuseks jääb igale noorele spetsiaalne Digi Pass, mis tõestab tema digipädevust tulevastele tööandjatele. Aga milleks üldse sellist tõestust tarvis on? Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi esindaja Pirje Jürgensi selgituse järgi on noorte üks suurim takistus tööturul […]

Viru Keemia Grupi (VKG) uus ladustamistehnoloogia on varasematega võrreldes keskkonnasõbralikum, kuna vee tarbimine on ligi kolm korda väiksem. Mis tingis vajaduse uue tehnoloogia järele ja kuidas selleni jõuti, kirjutab VKG tehnika- ja arendusosakonna juhataja Marti Viirmäe. Tootmisprotsess Ühe tonni põlevkivi ümbertöötlemisel tekib ligikaudu 0,5 tonni põlevkivituhka, mis on põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktiks. See tähendab, et VKG […]

„Tänaste noorte üks suuremaid väljakutseid on õige elukutse valik – investeering tulevikku! Mitte kunagi varem pole noortel olnud nii palju valikuid, samas oleme otsustamise neile raskeks teinud: täiskasvanutena arvame teadvat, mida tulevik toob. Kas oskame täna hinnata palju räägitud Tööstuse 4.0 olemust ja mõju töötajaskonnale?“ küsib Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige, trükitööstuse tehnoloogia insener Enn […]

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) koolitusreis Hollandisse viis bioõli- ja gaasiturbiinitehastesse ning maailma suurimasse kanasõnnikul töötavasse elektrijaama. Nähtust ja kogetust kirjutab ESTIS-e aseesimees Leo Rummel. Pool 17 miljoni elanikuga Hollandi elektrist toodetakse maagaasist, 30 protsenti söest, kuus protsenti tuulest, neli protsenti tuumaenergiast ja ka jäätmetest, kolm protsenti biomassist, kaks protsenti õlist ja üks protsent päiksest (IEA […]

Ei juhtu just liiga tihti, et Eesti ajakirjanik saab võimaluse sissevaateks maailma tipp-rallitiimi ellu. Mul oli oktoobri alguses suurepärane võimalus käia Kataloonia rallil kaasa elamas Toyota Gazoo Racing World Rallye meeskonnale ning rääkida juttu legendaarse Tommi Mäkineni rallitiimiga, kirjutab Andres Kruus (Accelerista.com). Loomulikult hoidsin pöialt ka meie oma Ott Tänakule. Tookord ei osanud aimatagi, kui […]

Ultraheli kui seadmete ja masinate seisundi monitoorimise tehnoloogia sisaldab rohkeid kasutusvõimalusi ja on hõlpsasti rakendatav. Selle innovaatilise ja ennetavas hoolduses kasutatava tehnoloogia võimalustest kirjutab insener Alvar Parvelo. Ultraheli teke ja analüüs Ultraheli tekkeallikateks on hõõrdumine, turbulents ja löögid. Neid esineb pea igal pool ja see võimaldab läheneda ultraheli mõõtmisele loominguliselt. Võib koguni väita, et tööstusseadmed […]

Euroopa suurim robootikasündmus Robotex 2017 sihib järgmisi rekordeid, lisades programmi uusi võistlusalasid ja pakkudes erinevaid töötubasid. Kõikide võistlusalade ja huviliste äramahutamiseks kolib üritus Eesti Näituste messikeskusesse. Robotexi esimene ja suurim eesmärk on ühendada robootikahuvilisi, pakkudes osalejatele võimalusi enda oskuseid proovile panna erinevate ülesannete lahendamisel. „Teine väga oluline osa on korraldada huvilistele erinevaid töötubasid,“ rääkis robootikavõistluste […]

Eesti maapõue paleosoikumi vanusega settekivimite hulgast leiab mitmeid kivimeid, mis võivad olla meie tulevikumaavarad, aga mille tehnoloogilis-majanduslik tasuvus pole päris selge. Nende kasulikkuse ja võimaliku ohtlikkuse kohta on vaja kaasaegsetel uuringumeetoditel põhinevaid teadmisi, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Sigrid Hade ja professor Alvar Soesoo. Fosforiidist kui maavarast on aastakümneid räägitud, sellel lasuv, valdavalt mudakivi – graptoliitargillit […]

Kui on vajadus, leia lahendus! Just sellest põhimõttest lähtus elektriseadmete ja -tarvikute tootja Ensto Enseki Keila tehase meeskond, kui võttis kätte ja ehitas ümber jõude seisnud keevitusroboti. Täna töötab masin 45 protsenti efektiivsemalt ja tehasetiimi nutikas lähenemine säästis uue roboti soetamise raha ehk ligi 100 000 eurot. Ideega hakata robotit oma jõududega ümber ehitama tuli […]

Mida teha, kui rannaküla liivarand on kilomeetreid pikk ja meri läheb sügavaks pikkamisi, kuid väikelaevade jaoks pole randumissilda ning puudub süvendatud veetee? Eemale merre ankurdatud jahi juurde ja sealt kaldale pääseb vaid sõudepaadiga, mis on tülikas. Tegelikkuses oleks tarvis ratastel isesõitvat väikelaeva veeskajat ning ka laeva kaldale väljastajat, kusjuures need operatsioonid peaks olema jõukohased ühele […]

Insenerivõistlusel EBEC Tallinn võidutsenud Tallinna Tehnikaülikooli tiim oli edukas ka regionaalses voorus EBEC Baltic 2017 Jekaterinburgis, jõudes seega EBEC-i rahvusvahelisse finaali Tšehhis. Tallinna Tehnikaülikooli meeskond, kuhu kuuluvad Pearu Jakob Ojamäe, Tõnis Alvet, Mihkel Tomson ning Matti Luik, koosneb nii ehitus- kui mehaanikatudengitest. Ajavahemikul 31. juulist 8. augustini ootab neid Brnos ees suur finaal, kus tuleb […]

Idufirmadena hoo sisse saanud Transferwise (600 töötajat), Adcash (200 töötajat) ja Pipedrive (240 töötajat) on ettevõtted, mille edulugu on paljudele tuttav. Nende varjus alustas sadu start-up-firmasid, kellest nii mõnigi on saavutanud edu nii Eestis kui ka välisturul. Eesti start-up-ettevõtted kaasasid mullu investeeringutena rekordiliselt 102,5 miljonit eurot. Meil on aga enam kui 400 idufirmat, millest ligi […]

Igal aastal näeme mõnes Eesti linnas, kuidas tugeva vihmasaju ajal tekib uputus. Kui möödunud aasta 10. juulil nägi Tallinn välja nagu Veneetsia, siis tänavu 11. juunil olid Tartu Lõunakeskuse ees autod põhjani vees. Küsimusele, miks see nii juhtub, otsib vastuseid TTÜ meresüsteemide instituudi meteoroloogiaprofessor Sirje Keevallik. Sademevesi peab ära voolama torustike kaudu, aga need jäävad […]

Mitmed Eesti vee-ettevõtjad ja eksperdid on võtnud endale missiooniks õpetada nigeerlasi korralikult käsi pesema, viskama prügi prügikasti ja vältima reostunud vee kasutamist. Kuid enne veel, kui hakata nigeerlaste poole näpuga näitama, olgem enda vastu ausad, meil endalgi ei olnud aastakümneid tagasi päris selge, milleks seda kõike tegema peab, kirjutab Inseneeria kaasautor Riina Kallas. Olukord Nigeerias […]

BuildIT 2017 (Foto: Edmond Mäll /TTÜ) Rahvusvahelisel ehituskonverentsil BuildIT 2017 arutleti, kas magalarajoonide korterelamud tuleks lammutada või renoveerida. Ettekannetest teemal „Deconstruction and Renovation” tegi ülestähendusi Martin Talvik. Oma kogemusi Viljandi Ugala teatri rekonstrueerimistöödest jagas Nordeconi hoonete ehituse direktor Priit Luman. Ugala objektil töötas kõrghetkel üle 250 töölise ning keerulisi probleeme, mida tuli lahendada, oli palju. […]

Eesti inseneridele oli nõukaajal jõukohane nii busside tootmine kui tippkiirusi näidanud vormelautode ehitamine. Sellest, kuidas see võimalikuks sai, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent Tiit Tiidemann. Endisaegses Eestis hakati autobusse ehitama juba 1920. aastatel. See seisnes välismaalt raami, mootori ja veermikuosade tellimises ja kohapeal kere peale ehitamises. Nii tuli buss odavamalt kätte. Pealegi oli riik valmisbusside sisseostule […]

Araabia Ühendemiraatides asuv Dubai on koduks mitmele inimese loodud imele, nagu maailma suurim tehissaar ja kaubanduskeskus ning maailma kõrgeim ehitis. Lähiaastatel võib neile lisanduda veel üks kõige-kõige ehk maailma esimene pöörlev pilvelõhkuja. Aastasadade jooksul on harjutud n-ö paigal seisvate hoonetega. Iisraeli-Itaalia päritolu arhitekti David Fisheri (arhitektuuribüroo Dynamic Architecture) ambitsioonikas idee ähvardab aga senise arusaama pea […]

Saku Õlletehas investeeris kaks miljonit eurot roborttransporteritel põhinevasse poolautomaatsesse laosüsteemi, mis kasvatas ettevõtte laovõimekust kaks korda ja parandas oluliselt tööturvalisuse taset. „Tegemist on Saku Õlletehase viimaste aastate ühe märkimisväärsema investeeringuga tarnekindluse parandamisse ja efektiivsuse kasvu,” ütles Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. „Selliste investeeringute planeerimine on väga pikaajaline ja mahukas töö – langetasime investeerimisotsuse 2014. […]

Tallinnas Viru keskuse ja Rocca al Mare Apotheka apteekides askeldavad ainulaadsed robotid Pärt ja Robert, kes teavad täpselt ligi 17 000 ravimi asukohta laos ning suudavad vajaliku ravimi kaheksa sekundiga apteekrini toimetada ka 3,4 meetri kõrguselt. Kuidas jõuavad aga needsamad ravimid sadadesse apteekidesse üle kogu Eesti? Ehkki Baltimaade juhtiv ravimite hulgi- ja jaemüügikontsernil Magnum täitub […]

FIRST LEGO League Eesti finaalvõistlusel ulatusid uurimisteemad varroa lestast ja sigade haigustest kuni vibroakustilise teraapiani. Eesti meistriks tuli Sõmeru avatud noortekeskuse võistkond Triblox ja Meistri II karika viis koju KG Klemm Kuressaarest. Meeskonna Triblox juhendaja Rasmus Kitse sõnul on LEGO robootika populaarsus viimaste aastatega märgatavalt tõusnud. Kindlasti ei ole see kõige lihtsam platvorm õpilastel programmeerimise […]

Robotkala ja -kilpkonna väljatöötamist juhtinud Tallinna Tehnikaülikooli professori akadeemik Maarja Kruusmaa (47) kinnitusel toob uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ühiskonnas kaasa palju muutusi, millele pole seni piisavalt mõeldud. Riigi konkurentsivõime huvides tuleks võimalikud stsenaariumid koos teadlastega läbi arutada. „Suurte probleemide lahendamiseks peaks mõtlema mitte neli-, vaid vähemalt 40 aastat ette,“ ütles ta ajakirjale Mente et Manu (1/2017) […]

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) Bulgaaria koolitusreisi keskmes oli päikeseja tuuleenergia tootmine, kuna just selles vallas on see seitsme miljoni elanikuga riik Euroopas vägagi eesrindlik. Kirjutab Leo Rummel, ESTIS-e aseesimees. ESTIS-e liikmed külastasid Varna Tehnikaülikooli, Dobrichi päikeseparki, Sveti Nikola tuuleparki ja Veolia Energy Varna kaugkütteettevõtet, millele kuulusid ka koostootmisjaamad. Insenerid laiendasid silmaringi ja tugevdasid kahe riigi […]

Tudengisatelliit ESTCube-2 on eelkäijast kolm korda suurem ja teaduslikult ambitsioonikam ning suudab funktsioneerida Maast kaugemal, kirjutab ESTCube`i programmi liige, ESTCube-1 kapten (satelliidi operaator) ja nüüd ka Sihtasutuse nõukogu esimees Erik Kulu. ESTCube-2 on loomulik jätk Eesti esimese satelliidi projektile, mis tõestas, et meie noored teadlased suudavad ellu viia maailmatasemel rahvusvahelisi ja esmapilgul ulmelisi projekte. Kui […]

Mektory ventilatsioonilabor club fresh air, mis sündis teravast vajadusest murda eelarvamusi, tutvustab õhuvahetuse põhitõdesid tossutesti ja põneva valgusmängu abil. Kirjutab TTÜ professor Hendrik Voll. Vastavalt Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu (EKVÜ) hinnangule on meil igal aastal vaja 12–15 ülikooli lõpetavat kütte- ja ventilatsiooniinseneri, et eriala säiliks jätkusuutlikuna ning riigi vajadus pädevate inseneridega oleks kaetud. Kütte- […]

Energiakontsern Utilitas ehitas Mektorysse küttelabori, eesmärgiga soodustada tulevaste soojustehnikainseneride praktilist õpet, tuues nii energiamaailma põnevad telgitagused kõigile huvilistele lähemale. tõeliseks rosinaks on võimalus teha soojuskaameraga selfie. Labori keskne idee on kogu soojuse ja elektri tootmise ning jaotamise ahela ekspositsioon, alustades koostootmisjaama mudelist ning lõpetades reaalselt töötava soojussõlmega. Küttelaboris on kuvatud reaalaja vaade suuremale osale Tallinna […]

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory avati 2014. aastal Kosmosekeskus. Samast aastast koordineerib keskus satelliidiprogrammi, mille raames projekteeritakse, ehitatakse ja saadetakse Maa orbiidile töökindel ning võimekas väikesatelliit. Sellega loodetakse orbiidil läbi viia erinevaid katseid. Kirjutab Katrin Arvola. Satelliit peab olema testitud ja kanderaketi teenusepakkujale üleandmiseks valmis hiljemalt 2017. aasta lõpuks. TTÜ Mektory satelliidiprogrammi panustab koostöös ettevõtluspartneritega […]

Kolm aastat tagasi ei saanud tõenäoliselt paljud aru, mis asja TTÜ toonane innovatsioonija ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak täpselt ajab, kuid ta ei jätnud jonni. Täna pole Tallinna Tehnikaülikooli aga ilma Mektoryta ette kujutada võimalik. Kirjutab Kristin Rammus. 2013. aastal oli Raja tn 15 hoone nõukaaegse remondiga, kitsaste koridoride ja tumedate seintega IT teaduskonna maja ning […]

Eesti tarkvara- ja disainiettevõte Proekspert hakkab ühena kümnest maailma IT-ettevõttest arendama rahvusvahelise teaduskeskuse European Spallation Source’i (ESS) neutronkiirguse allika kompleksset juhtimissüsteemi Rootsis. Neutronkiirguse abil saab uurida näiteks erinevate materjalide magnetilisi omadusi ja struktuuri. ESS-i neutronkiirguse allikas on maailma võimsaim, ületades omataolisi ligi 100 korda. AS Proeksperdi juhatuse esimehe Marko Sverdliku sõnul saab ettevõte võimaluse osaleda […]

34 000 ruutkilomeetrit pealesurutud vaikust Kas usute, et maakeral on piirkond, kus mobiiltelefoni ei või kasutada, wifi pole lubatud ja kus isegi raadiojaama leidmine on keeruline väljakutse? Aga just nii elab linnatäis ühendriiklasi – naljaga pooleks öeldes võivad nad kuulda koguni oma mõtteid. See on 143 elanikuga väikelinn Green Bank (Lääne-Virginia osariik), kus paikneb maailma […]

Hoonete ja rajatiste virtuaalse „ehitamise“ võimalust kasutavad projekteerimisfi rmad üha laiemalt, innovatsiooni jõudmiseks taristuprojektidesse läheb vaja teadlikke tellijaid ja julgust uuendustega kaasa minna. Iga algus on raske ja nii on mõistlik kaardistada ära teedesektori tänane seis ja probleemid, et leida lahendusi ning sillutada teed uutele võimalustele. Mudelprojekteerimise (BIM ehk building information modelling) areng sõltub enamasti […]

Magusatootja Kalev, mis paljude jaoks tähendab tõenäoliselt midagi enamat, kui üksnes šokolaadi ja martsipani, peab oma ajaloo alguseks aastat 1806. Kondiitritööstuse sünnis on „süüdi“ suhkrupagar Lorenz Cavietzel, kes alustas siis äriga Tallinnas Pikal tänaval, praeguse kohviku Maiasmokk asukohas. Täpselt 210 aastat hiljem ehk aastal 2016 on tegemist modernse tööstusettevõttega, mille sortimendis on ligi 180 erinevat […]

Tuljaku šokolaad on hea näide sellest, kuidas kohtuvad ajalugu ja tänapäev. Kalevi tootevalikus on Tuljaku nime kandvad, otsast lõpuni käsitööna valmivad kompvekid juba 1960. aastatest. Nendes, läbi ajaloo enim hinnatud Kalevi tumedast šokolaadist kompvekkides, on peidus meeldiv kreemjas koorepumatitäidis, millele annab paraja annuse särtsu sinna lisatud tilgake brändit. Kalevi juubeliaastal jõudis Tuljaku kommide kõrval turule […]

Šveitsi alpides avati 1. juunil maailma liikusid need edasi kümnekonna meetri sügavaim ja pikim ehk 57,1-kilomeetrine raudteetunnel, mille ehitustööd kestsid ligi 20 aastat. Gotthardi põhjatunnel läks šveitslastele maksma 11 miljardit eurot (12,2 miljardit Šveitsi franki). Liiklus hakkab sõidugraafiku järgi kulgema alates 11. detsembrist. Insenerimõtte ime koosneb kahest erinevast, teineteisest 40 meetrit kaugusel asuvast tunnelist, mis […]

Mööblitööstuse lipulaeva standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi ja juhatuse liige Priit Tamm tunnevad heameelt oma ettevõtte üle, nende südameid teeb aga murelikuks inseneride terav nappus ja Eesti riigi suutmatus end müüa. Kirjutab Mikk Salu. Pärast jube rasket ja valusat 2010. aastat, kui Standard oli sunnitud koondama 80 inimest, liiguvad ettevõtte näitajad kindlalt ülespoole. Edasise võimaliku […]

Simulaatorikeskuses võib õppida kalapüüki või sissesõitu Rotterdami sadamasse TTÜ Eesti Mereakadeemia laevasimulaatorite keskus on kõrgtehnoloogiline ja innovaatiline ning ainus omalaadne Eestis – laevaohvitserid õpivad seal näiteks juhtima ükskõik millist laeva ja sisenema mistahes maailma sadamasse. Mereakadeemia asub Kopli poolsaare tipus, ligi 100-aastase ajalooga endises Vene-Balti laevatehase administratiivhoones. Kuigi esimene Transase* simulaatori versioon jõudis kõrgkooli kümme […]

TTÜ Eesti Mereakadeemia ostis kaasaegseks meresõidupraktikaks uhiuue avamerejahi Tuulelind, mis ristiti ja veesati iidsete kommete järgi 26. aprillil. Õppejahi ristiemaks oli laevajuhtimise teise kursuse tudeng Marii Metsmaa. Mereakadeemia eelmine õppejaht Tormilind teenis kooli väärikalt 22 aastat, aga kuna iga asi vananeb, tekkis vajadus modernse jahi järele. Kõrgkooli välja kuulutatud hanke võitis Alter Electric OÜ. Õppejahi […]

Norma 125 aasta pikkust ajalugu eikaunista üksnes ämbrid, turvavööd ja legendaarse kuulsusega kuivainekarbid, vaid mehine annus inseneritarkust. Normas hakati esimesena Nõukogude Liidus valmistama nii elektromehaanilisi mänguasju kui mikromootoreid. Kirjutab TTÜ emeriitprofessor Priit Kulu. Norma lugu algas 1891. aastal, kui Herman Taube ja Paul Starr asutasid Paldiskis plekitoodete ja kroomlitograafia töökoja (Jaak Juske ja Tallinna Entsüklopeedia […]

Eesti juhtide otsus rajada 1920. aastatel kaitsevajaduste kiireks rahuldamiseks oma riiklik sõjatööstus viis toodete väljatöötamiseni, millest nii mõnigi jättis jälje maailma tehnikaajalukku. Kirjutas Eesti sõjaaajaloolane Toe Nõmm. Vabadussõja aastatel 1918–1920 kogunes Eestile väikeriigi kohta suur hulk sõjavarustust, sealhulgas ligi 165 000 püssi, tuhanded kuulipildujad, mitusada suurtükki, miini- ja pommipildujat, lennukid, tankid, soomusautod ja -rongid, kaalukas […]

Järvakandis on klaasi sulatatud juba 141 aastat. Kui 19. sajandi lõpus tööd alustanud klaasikoda tootis esmalt kalade soolamiseks mõeldud purke, siis ka viimased paarkümmend aastat on tehas tootnud üksnes klaaspakendeid. Tänapäeval kuulub tehas maailma ühte suurimasse klaaspakendeid tootvasse kontserni Owens-Illinois ehk O-I. Tehas, mis 2014. aastal läbis põhjaliku renoveerimise, toodab praegu kirgast ja ekstrakirgast klaasi. […]